Riigiettevõtte Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm ja aktsiaseltsi Venemaa Raudteed peadirektori asetäitja, veeremi keskdirektsiooni ülem Oleg Valinski

Ust-Luuga karika regatt: Eesti ja Vene transiiditöötajad oskavad hästi läbi saada

213
(Uuendatud 18:59 11.10.2019)
Tallinnas algas iga-aastane regatt Ust-Luuga Cup 2019, mis toob purjede alla Eesti ja Venemaa juhtivad trandpordietevõtted. Sputnik Eesti sai teada, mida regatil osalejad riikidevahelistest suhetest, konkurentsist Baltikumis ja transiidi perspektiivist räägivad.

TALLINN, 11. juuni — Sputnik, Svetlana Burсeva. Juba traditsiooniks kujunenud regatt Ust-Luuga karikale startis teispäeval, 11. juunil Tallinnast Helsingisse. Eelmisel õhtul aga tähistasid Venemaa ja Eesti transpordisektori ettevõtete jahid regati avamist peoõhtuga Tallinna Meremuuseumis ja tegid võidusõidu Tallinna lahel.

Генеральный директор ОАО Компания Усть-Луга  Виктория Федорова
© Sputnik / Вадим Анцупов
Aktsiaseltsi Ust-Luuga Kompanii peadirektor Viktoria Fjodorova

Aktsiaseltsi Ust-Luuga Kompanii peadirektori ja jahi Korjuška kapteni Viktoria Fjodorova sõnul mõeldi regatt Ust-Luuga karikale välja 8 aastat tagasi ettevõtte 15. sünnipäevale pühendatud firmaüritusena. Kuid purjetamisvõistlused väljusid peagi Ust-Luuga sadama piiridest ja leidsid ustavaid toetajaid Eestiski.

Маршрут Международной парусной регаты «Кубок Усть-Луги»
© Фото : Ust-Luga Cup
Ust-Luuga karikale peetava rahvusvahelise purjeregati marsruut

"Regatt kasvas üle rahvusvaheliseks sündmuseks, mida kõik terve aasta pikisilmi ootavad. Meil pole siin sugugi ainult sadamatöötajad ja ehitajad, vaid ka raudteelasiю Esindatud kogu taristu, mis sadamas olemas. Me mitte üksnes ei puhka siin, vaid sõlmime ka ametialaseid sidemeid," lausus Fjodorova.

Sõprus nagu suur sirge raudtee

Eesti jahi Olympic meeskonna Eesti 1520 liige, endine EVR Cargo juhatuse esimees ja Eesti Raudtee juhatuse liige Indrek Paal selgitas, et eestlaste meeskonna nimes ei ole number 1520 sugugi juhuslikult – just nii pikk raudtee ühendas Eestit ja Venemaad, Olympicu meeskonna liikmeteks aga said Eesti raudteefirma töötajad.

Бизнесмен, бывший член правления Eesti Raudtee Индрек Пааль
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ärimees ja endine Eesti Raudtee juhatuse liige Indrek Paal

Paali sõnul pooldavad Eesti raudteelased sõbralikke suhteid naabritega – ning oma vene kolleegidega hoitakse selliseid suhteid juba väga palju aastaid. Ja isegi poliitilised tõsiasjad ei suuda ametialast ja inimlikku sõprust takistada.

Indrek Paal on veendunud, et niisugused ühisüritused nagu regatt aitavad isiklikke suhteid samas majandussfääris töötavate inimeste vaheli tugevdada

"Kuid isiklike suhete põhjal kujunevad ka formaalsed suhted. On palju viise, mis vastastikust lugupidamist ja mõistmist naabrite vahel tugevdavad. Sport on üks neist viisidest," nentis Paal.

Aktsiaseltsi Venemaa Raudteed meeskond Loko ja Venemaa kehakultuuri- ja spordiseltsi Lokomotiiv meeskond on Eesti kolleeegiga päri. Aktsiaseltsi Venemaa Raudteed peadirektori asetäitja, veeremi keskdirektsiooni ülem Oleg Valinski ütles Sputnik Eestile, et vaatamata keerulistele poliitilistele suhetele Eesti ja Venemaa vahel on head suhted võtmetähtsusega taristufirmade vahel alati säilinud.

Олег Валинский, зам.гендиректора ОАО РЖД, начальник центральной дирекции тяги
© Sputnik / Светлана Бурцева
AS Venemaa Raudteed peadirektori asetäitja ning veeremidirektsiooni ülem Oleg Valinski

"Kõik need aastad on mõlema riigi raudteelased jätkanud tiheda läbikäimist, koostööd ja mitteametlike suhete toetamist, et kõiki oma probleeme lahendada – me suhtleme Eesti raudteelastega sedasi oma 25 aastat. Ma leian, et kõik, mis poliitika tasandil, riigi tasandil toimub, meid absoluutselt ei puuduta. Me töötame koos, oleme sõbrad, meie suhted kehvaks ei lähe," lausus Valinski.

Tema sõnul hakkas regatt pihta Tallinnas, kus "Eesti kolleegide külalislahkus on piiritu", ning lõpetamine leiab aset 15. juunil Peterburis ja venemaalased valmistuvad samasuguse rõõmu ja lahkusega oma eesti sõpru võõrustama.

Konkurents majanduses pole põhjus lahingut lüüa

Indrek Paali sõnul on kõige konstruktiivsem, mis ühiskonnas võib leiduda, ikka koostöö, millest võidavad mõlemad pooled. Kõige destruktiivsemaks aga osutub konkurents, iseäranis selle kõige teravamal kujul – sõjana riikide vahel. Seetõttu tuleb tingimata püüelda koostöö poole, mille eeldused kätkevad nimelt heades isiklikes suhetes.

Riigiettevõtte Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm ütles regati pidulikul avamisel Meremuuseumis Sputnik Eestile, et transiitveosed Eesti ja Venemaa vahel täiesti reaalsed. Transporditöötajate vahel on suhted säilinud ja valitsustevahelise transpordikomisjoni tegevuse algus aitab sellele protsessile kaasa.

Вальдо Кальм - руководитель Таллиннского порта
© Sputnik / Светлана Бурцева
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm

Viktoria Fjodorova märkis, et transpordifirmad on klientidele orienteeritud ettevõtted, kelle vahel on loomulik konkurents. Ja ainult klient otsustab mis suund oma kaubakoormatele valida.

"Meil Baltikumis on juba oi kui palju sadamaid ja me konkureerime. Kuid tegelikult jätkub veoseid kõigile, neid aina voolab. Kui majanduslikult ära ei tasu, siis koorem teele ei lähe. Aga niipea kui see majanduslikult kasulikuks osutub, tuleb koorem kohale. Kõik oleneb majandusest ja klientide otsustest," lausus Fjodorova.

Oleg Valinski märkis samuti, et püüd esmajoones oma sadamatele tööd anda on igas riigis loomulik suundumus.

"Ust-Luuga töötleb juba praegu peaaegu 100 miljonit tonni kaupu. See, mis meie sadamast läbi ei käi, ei pruugi olla Venemaal töödeldud, selle võib kõrvale jätta. Aga teine aspekt seisneb selles, et kui klientidele tehakse mingeid alternatiivseid pakkumisi, jäävad nad nendega nõusse. Koormad aga liiguvad sellegipoolest," nentis Valinski. Olgugi napp, kuid siiski on transiit Eesti kaudu säilinud.

Tallinna Sadama juht: transpordikomisjon aitab Venemaaga ärisidemeid luua >>

"Minu arusaamist mööda on tegemistnormaalse äriga. Keegi jääb konkurentsivõitluses peale, keegi mitte. Kaubavood muutuvad. Kui sadamaid küllalt tugevasti koormatakse, suureneb kaubavoog Eestisse," lisas AS Venemaa Raudteed peadirektori asetäitja.

Tehnoloogilise koostöö vallas aga on eestlastest partnerid "tavapäraselt ja ammugi tipus," märkis Valinski. Kui AS Venemaa Raudteed tegi ettepaneku minna riigipiiril veoste ja tollideklaratsioonide puhul üle elektroonilisele dokumenditöötlusele, reageerisid just kolleegid Eestist ja Soomest otsemaid ja võtsid kasutusele uue tehnoloogia.

Otseallikast transiidi eripäradest

Oleg Valinski märkis, et Eestit läbivate kaubavoogude kahanemine on tingitud esmajoones kivisöetarnete vähenemisest ja see ei käi üksnes Eesti kohta.

"Söehinna languse tõttu maailmaturul on meil kivisöe voog loode suunas märgatavalt kahanenud. Mis puudutab naftat, vedellaste, siis need lähevad aina enam ja enam torudesse – torutransport on raudteevedudega võrreldes võidumees," lausus Valinski.

Veel üheks tõkkeks transiidi teel nimetasid eesti eksperdid raskuse Eestisse rööpapaaride saamisega. "Täna on selline keerukus tõepoolest olemas, sest ettevõte, kes rööpmepaare valmistavad, ei kata täiel määral meie vajadusi. Ilmselt on see kajastunud rongirataste ja rööpmepaaride tarnetes, mid pidid Eestisse tulema," kommenteeris Oleg Valinski.

Ja ikkagi on Eesti kaudu kulgeva transiidi väljavaade alles. Peterburi rahvusvaheliselt majandusfoorumilt naasnud Eesti kolleegis jagasid Oleg Valinskiga oma muljeid kohtumisest Venemaa Föderatsiooni transpordiministriga: "Tundub, et selles kokku leppinud, et kaubavooge hakatakse toetama."

Jakunin rääkis, millal Eestil uuesti transiidile loota tasub >>

Valinski lisas, et viimatine foorum näitas tohutut huvi lääne, sealhulgas ameeriklaste äritegevuseks Venemaaga. "See annab tunnistust sellest, et poliitika poliitikaks, aga äri on äri. Huvitatus koostööst mingite projektide osas jääb endiselt alles. Ja on väga tore, et Eesti majandusminister seda mõistab," kommenteeris Oleg Valinski Taavi Aasa visiiti kohtumaks oma kolleegiga Peterburis.

Transiidi saamiseks ei piisa üksnes transiidiga tegelemisest

Purjeka kiire edasiliikumine on võimatu, kui napib kogemusi või teadmisi või värsket infot, tõi Indrek Paal analoogi riigi majanduse arenguga.

"Selleks, et millegagi tegelda ja tahta edu saavutada, ei piisa ainult selle ühe valdkonnaga tegelemisest. Tuleb aru saada, millest see majandusharu sõltub. Et mingid kaubavood Eestisse tagasi pöörduksid, tuleb neid protsesse tingimata juhtida, nagu purjepaatigi. Kõigil tasanditel on tarvis avatud koostööd, nii ametlikku kui mitteametlikku," sedastas Paal.

Ka Oleg Valinski leiab, et niisugune koostöö peab saabuma küllalt varsti: "Kunagi veel meenutame kerge muigega, et meie riikide vahel valitses ajajärk, mil avatud koostööst puudu jäi."

213
Tagid:
regatt, Venemaa, Eesti, transiit, Ust-Luuga
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega