Ekspert selgitas, miks Eestit ärritab Vene elekter, illustreeriv foto

Ekspert selgitas, miks Eestit ärritab Vene elekter

126
(Uuendatud 11:31 08.06.2019)
Kutsudes üles mõtlema lisatasu kehtestamisele väljastpoolt Euroopa Liitu imporditavale elektrile püüab Eesti valitsus oma riigiettevõtte probleeme lahendada tavatarbijate arvel, arvab ekspert Sergei Kondratjev.

TALLINN, 8. juuni — Sputnik. Odava elektrienergia import Venemaalt on Baltimaade tarbijatele kasulik. Eesti juhtkond teeb aga kõik selleks, et Vene importelekter kallineks, ega hooli üldse oma tarbijate rahakottidest, arvab Moskvas asuva Energeetika ja Rahanduse Instituudi vanemekspert Sergei Kondratjev.

Sellise arvamuse ütles ta välja intervjuus Sputnik Eestile, kommenteerides Eesti peaministri Jüri Ratase üleskutset oma Balti kolleegidele mõelda täiendava taristutasu kehtestamisele elektrile, mis tarnitakse Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest.

Valitsusjuhi sõnul peab selline abinõu tasakaalustama turusituatsiooni, kus tänu odavusele on praegu kõige konkurentsivõimelisem Venemaa elektrienergia.

Nagu Kondratjev märkis, viib lisatasude kehtestamine paratamatult Venemaalt imporditava elektrienergia kallinemisele – Baltimaade tarbijad hakkavad maksma rohkem kui võiksid.

Tema arvates pole Eesti juhtkonna selline avaldus midagi enamat kui katse lahendada oma riigiettevõtte Eesti Energia probleeme tarbijate arvel, kusjuures mitte ainult eestimaalaste, vaid ka teiste Balti riikide elanike arvel.

Ekspert väljendas veendumust, et Läti ja Leedu on taoliste lisatasude kehtestamisest Vene tarnijate suhtes huvitatud märksa vähem. 

Ekspert juhtis tähelepanu ka sellele, et Jüri Ratase avaldus paistab silma paljude teiste Eesti poliitikute viimatiste mõtteavalduste taustal, mis räägivad vajadusest normaliseerida suhted Venemaaga. Veelgi enam: üleskutseid dialoogile Moskvaga kõlab viimasel ajal ka Riias ja Vilniuses, rõhutas ekspert.

Peaminister Jüri Ratas arutas neljapäeval Vilniuses ametikaaslase Saulius Skvernelisega Rail Balticu ja elektrivõrkude sünkroniseerimise ajakava ning tulevikku, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Venemaa katsetas Kasahstani polügoonil uut püüdurraketti
Пресс-служба Минобороны РФ

"Elektrivõrkude sünkroniseerimine tagab meie energiajulgeoleku ning aitab minna lähipiirkonnas üle täielikult avatud elektriturule. Selle ajani peame aga enda turuosaliste eest hea seisma ja kaaluma võimalusi kolmandatest riikidest ostetavale elektrile võrgutasude kehtestamiseks," rõhutas Ratas.

Balti riigid on korduvalt teatanud oma kavatsusest sünkroniseerida oma elektrivarustus Lääne-Euroopa elektrivõrkudega, ühendades end seega lahti BRELL-i energiaringist (Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu ühtne energiasüsteem).

Poliitiline kokkulepe, mis näeb ette Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimise Lääne-Euroopaga, sai allkirjastatud Brüsselis 2018. aasta juuni lõpul.

Dokument sätestab Balti riikide lahkumise Venemaa ja Valgevenega ühisest elektrienergia süsteemist 2025. aastaks.

Moskvast seevastu on korduvalt teatatud, et Venemaa ei ole kunagi ähvardanud Balti riike energiaringist välja lülitada, ei ole neid sellega šantažeerinud ega isegi kaalunud võimalust ühepoolseks väljumiseks BRELL-i kokkuleppest.

Osa asjatundjaid oletab, et BRELL-ist lahtiühendamine tähendab Eestile, Lätile ja Leedule hulgiturul enam kui kahekordset elektrihinna tõusu.

President Vladimir Putin gaasi vastuvõtuterminali ja ujuva regasifitseerimisplatvormi käikulaskmise tseremoonial Kaliningradis
© Sputnik / Алексей Дружинин

Kaliningradis viidi eelmise nädala nelja päeva jooksul edukalt läbi naaberriikide elektivõrgust eraldamise katse. Kaliningradi katse näitab, et Venemaa on arvestanud Balti riikide peatse lahkumisega BRELL-i elektrisüsteemist.

Venemaa president Vladimir Putin teatas juba aasta algul, et Kaliningradi oblasti energeetikasektor on nüüdsest täielikult iseseisev ja Euroopast sõltumatu. 

"Muuhulgas on see seotud ka Euroopa Liidu plaanidega Balti riikide eraldamiseks Venemaa energiasüsteemist. Mõsitagi on nende endi asi, millele maksumaksjate raha kulutada," ütles Venemaa riigipea. 

126
Tagid:
majandus, Jüri Ratas, elekter, BRELL
Teema:
Baltimaade lahkumine BRELL-ist (17)
Samal teemal
Moskva juhtis Brüsseli tähelepanu Baltikumi BRELL-ist väljalülitamise miinustele
Venemaa valmistub aktiivselt Baltimaade BRELL-ist väljalülitamiseks
Brüssel ootab Baltimaade energeetikutelt koostööd Venemaaga
Tarbijahindade kuumuutust mõjutas enim elektri kallinemine
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega