Euroliit soovitab Eestil olla tagasihoidlikum ja säästlikum, illustreeriv foto

Euroliit soovitab Eestil olla tagasihoidlikum ja säästlikum

182
(Uuendatud 14:52 07.06.2019)
Eesti riigieelarve kulude kärpeid nõudis riigi valitsuselt Eurokomisjon. Kuid palgalisata jäänud teadlastel, õppejõududel ja päästjatel ei maksa süüdistada Brüsselit – see näitab lihtsalt seda, et Tallinn on murdnud varem antud lubadusi.

TALLINN, 7. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Komisjon hindas negatiivselt Eesti majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme ja plaane, kutsudes riiki üles võtma kiiresti tarvitusele abinõud eelarve korrastamiseks ja majanduspoliitika puuduste kasvõi osaliseks kõrvaldamiseks.

Riigile on ehk esimest korda osaks saanud taoline kriitika Brüsseli traditsioonilistes hooajalistes soovitustes, kuigi mõnede seal loetletud "hädade" all ei kannata ta esimest aastat.

Vaade Pika Hermanni tornilt
© Sputnik / Денис Пастухов

Muuhulgas teeb Eurokomisjon oma kevadistes "soovitustes" riigile tungivalt ettepaneku kärpida valitsuse eelarve kulusid ja hoida eelarve puudujääk rangemates raamides, millega saab osaliselt seletada riigi valitsuse innukust eelarve kulude kärpimisel ning varem väljakuulutatud suurte ehitusobjektide ja riigiteenistujate palgalisa külmutamisel.

Eurokomisjon märgib, et Eesti kui euroala riik peab järgima stabiilsuse ja kasvu paktis kehtestatud tingimusi ega tohi 2019. ja 2020. aasta eelarve kuludes ületada künniseks seatud 4,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Peale selle peab riik järgima varem avaldatud eelarve puudujäägi piirnorme.

Valitsus "ei ole selgesõnaliselt kehtestanud planeeritud eelarve puudujäägi näitajate saavutamiseks vajalikke meetmeid, mis seab kahtluse alla Tallinna oletused tulevaste tulude suuruse suhtes". Kui Eesti majanduspoliitika ei muutu, tekib pakti nõuete olulise rikkumise risk.

"Üldiselt on nõukogu seisukohal, et 2019. aastal tuleb võtta tarvitusele vajalikud abinõud, mis tagavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmise," räägitakse soovitustes.

Mis on lubatud "raskekaallastele", pole lubatud Eestile

Kuid vaevalt peaksid solvatud Eesti päästjad, teadlased ja pedagoogid süüdistama pettuses just nimelt Brüsselit – Euroliidu nominaalne pealinn osutab ainult stabiilsuse ja kasvu paktile alla kirjutanud riigi kehtestatud põhimõtete rikkumistele. Eurokomisjon tuletab meelde, et euroala riigina peab Eesti järgima üleeuroopalise valuuta tugevdamiseks mõeldud soovitusi.

Brüsselil jätkub etteheiteid Eestile ka muudes majandus- ja eluvaldkondades. Eurokomisjon on leidnud puudusi ka rahapesuvastases võitluses, mis Brüsseli arvates on tulenevalt rahvusvahelisest skandaalist mitteresidentide rahaga tehtud Danske Banki kohaliku tütarettevõtte "kahtlaste" tehingute pärast muutunud Eesti jaoks üheks prioriteetsetest ülesannetest.

Europa Liit plaanib koostada lisaeelarve "väljavalitutele" >>

Märgitakse, et vaatamata valitsuse rakendatud meetmetele püsib probleem teravana juba ainuüksi seetõttu, et Riigikogu ei ole seni kinnitanud kontrolliasutuste võimalusi laiendavate meetmete paketti.

Eesti kohtleb kõrgilt vanureid ja invaliide

Kvalifitseeritud töötajate puudus ja töötajate mittevastavus nõuetele on saanud üheks äriinvesteeringute kasvu ja töö tootlikkuse piiratuse peamistest põhjustest. Spetsialistide ettevalmistus on ebapiisav nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt.

Umbes 42% üle 65-aastastest elab vaesuse ja sotsiaalse isolatsiooni riskis, mis võrreldes EL-i keskmise näitajaga 15% näib lausa kuriteona. Brüssel märgib Eesti sotsiaaltoetuste süsteemi ebaefektiivsust ja nõrkust.

Eesti riigieelarve kulud pikaajalisele arstiabile on üle kahe korra väiksemad kui Euroliidu keskmised kulud nende vajaduste katteks (2016. aasta andmetel vastavalt 0,6% ja 1,6% SKT-st). Riigil, nagu märgivad raporti autorid, puudub peaaegu täielikult ennetusmeetmete või toetuste süsteem nende inimeste finantsilise taaga kergendamiseks, kes on sunnitud maksma haigete põetus- või hooldusteenuste eest.

Raske diagnoosiga lapsed Eesti riigieelarvesse ei sobi >>

Selliste haigete protsent, kelle raviteenuseid võimud ei võta arvesse ega taga, on üks kõrgemaid EL-is: ligi 12%, mis annab tunnistust riikliku tervishoiusüsteemi kättesaadavuse ja efektiivsuse probleemidest.

Vaatamata kõigile eespool nimetatud puudustele ei arva Brüssel Eestit selliste liikmesriikide hulka, kelle eelarve kulude ja tulude tasakaal on tõsiselt paigast ära.

"Praegune komisjon on teinud suuri jõupingutusi, et ehitada üles õiglasem Euroopa, jätkusuutlik ja kaasav Euroopa, mis ei jäta kedagi kõrvale," ütles EL-i komissar sotsiaalpoliitika ja tööhõive alal Marianne Thyssen soovitusi kommenteerides. "Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kehtestatakse põhimõtted ja õigused kõigile ELi kodanikele. Seda tuleb rakendada riiklikul tasandil."

182
Samal teemal
Küünlad ja lilled kadunukese mälestuseks: Tallinnas maetakse Eesti teadust
Viies: Euroopa raha sunnib Eesti teadlasi tegelema võõraste muredega
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega