Poola kaevurid, illustreeriv foto

Poola on Venemaa kivisöest sõltuvusse sattunud

80
(Uuendatud 14:47 14.08.2019)
Poola ostab Venemaalt üha rohkem sütt. Ostukoguseid ei aidanud vähendada ei russofoobne retoorika, embargo kehtestamise katsed ega kodumaised kaevandused. Sellest, miks Varssavi sõltuvus Moskva toormest aina suureneb, räägib meile RIA Novosti.

ТАLLINN, 5. juuni — Sputnik. EL riigid vähendavad kliimapoliitika raames aktiivselt elektri tootmist kivisöe baasil, sest antud tooraine on peamine süsinikdioksiidi saastegaaside allikas. Erandiks on Poola, kus üle 80% elektrienergiast toodetakse sütt kasutavais elektrijaamades.  Sellest, miks Varssavi sõltuvus Moskva toormest aina suureneb, räägib meile RIA Novosti.

Poola ise on EL suurim söetootja, kuid peaaegu poole toodangust moodustab madala kalorsusega pruunsüsi. Tervelt kakskümmend protsenti riigi elektrist pärineb aga Bełchatowi soojuselektrijaamast, mis on ühtlasi maailma suurim pruunsöel töötav elektrijaam (5 GW – toim.).

Venemaa kivisöe väljavedu Poolasse suureneb >>

Kõrgekvaliteedilise energiasöe vajadus riigis kasvab pidevalt, samas on viimastel aastatel tootmine kahjumlike kaevanduste sulgemise tõttu pidevalt vähenenud. Isegi pärast seda, kui riik kivisöetootmisse rohkem kui 800 miljonit dollarit investeeris, ei suudetud tootmismahte tõsta.

Väljaspool konkurentsi

Endine asepeaminister ja majandusminister Janusz Steinhoff teatas aprillis, et Poolas ei avata hetkel uusi kaevandusi ning olemasolevate tootmismahud ei suurene.

"Seega kasvab söe import veelgi. Venemaa on mitmel põhjusel suurim tarnija, seda peamiselt madalate hindade, kvaliteetse tooraine ja minimaalsete transpordikulude tõttu," selgitas ta väljaandele BiznesAlert.

Aprillikuu andmeil, millele Steinhoff viitas, langesid Venemaa söehinnad Poolas vaid ühe kuu jooksul keskmiselt kaheksa protsenti. Poola väljaande "Dziennik Gazeta Prawna" sõnul suurendavad Venemaa eksportööride ja Venemaa Riigiraudteede vahel peetavad tariifide vähendamise läbirääkimised veelgi "söe konkurentsivõimet meie turul."

2018. aastal ostis Poola välismaalt 20 miljonit tonni kivisütt, millest ligi 13,5 miljonit saabus Venemaalt. Eurostati andmetel on tänavu esimeses kvartalis imporditud 4,58 miljonist tonnist umbes kolm miljonit pärit Venemaalt.

Varssavis ei räägita "ohtlikust sõltuvusest" esimest korda. Juba 2016. aastal püüdis "Seaduse ja Õigluse partei" (PIS) saavutada Venemaa söele embargo kehtestamist. Paraku ei osutunud see nii lihtsaks.

Угольный разрез Черниговский в Кемеровской области
© Sputnik / Александр Кряжев
Kallur Belaz koos söega Chernigovski karjääris Kuzbassis

Esiteks on impordipiirangud Brüsseli, mitte Poola valitsuse kompetentsis. Teiseks tuli poolakatele meelde tuletada WTO reegleid, mis kaubandusembargod keelavad.

Kõige olulisem on aga asjaolu, et Venemaa süsi on hinna, kvaliteedi ja tarnekindluse poolest konkurentsitult parim: toore saabub Venemaalt kahe kuni kolme nädala jooksul - USA, Lõuna-Aafrika või Austraalia laeva peab aga ootama tunduvalt kauem ja ei ole sugugi kindel, et sealse söe kvaliteet ka kõrge on. Rääkimata eri suurusjärgus transpordikuludest.

Gaasilõks

Varssavi püüab Venemaa kivisütt vedelgaasiga asendada. Eelmisel aastal sõlmisid poolakad 20-aastase lepingu Ameerika ettevõttega Venture Global LNG.

Nagu Poola riikliku gaasifirma PGNiG juht Piotr Wozniak toona rõhutas, "maksvat meretagune vedelgaas "üle 20%, õigemini peaaegu 30 protsenti vähem, kui Venemaa gaas."

Kivisöe kaevandamine, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Кряжев

Paraku leping ise seda ei kinnita. Nimelt kohustusid poolakad ostma gaasi otse Venture Global"i Louisiana tehastest. Seega on lepingusumma näol tegemist ExWorks hinnaga – milles ei sisaldu ei transpordi- ega regasifitseerimiskulud (vedelkütuse kütuse taas gaasiks muutmise protsess). Ameerika vedelgaasi transport Poolasse ja selle töötlemine lisab hinnale umbes 30%. Selle tulemusena ei teki Venemaa gaasiga võrreldes mingit kasu.

Lisaks alustas Poola koostöös Taaniga Norrast lähtuva gaasijuhtme Baltic Pipe ehitamist, mis loodetakse käivitada 2022. aastal. Nüanss on aga selles, et Varssavi jaoks on Norra gaasi reeksportimine selle soojuselektrijaamades põletamisest hoopis kasumlikum. Seda enam, et söejaamade "sinisele kütusele" ümberehitamine on tõsine ja kulukas ettevõtmine.

Seetõttu peavad Vene söekaevurid Poolat endiselt paljutõotavaks turuks. Aprillis teatas "Kuzbassi Kütuseettevõte" kavatsusest ehitada koos "Venemaa Raudteedega" Kaliningradi oblastisse söesorteerimiskompleks just tooraine edasiseks ekspordiks Poolasse. Eeldatakse, et 147 miljonit rubla maksev tööstusrajatis käivitub juba sel aastal.

Toodame rohkem sütt!

Mullu püstitas Venemaa söeekspordi rekordi – välja veeti üle 200 miljoni tonni. Venemaa energeetikaministri asetäitja Anatoli Janovskii sõnul ei ole sellist taset varem saavutatud isegi Nõukogude Liidu päevil. Sõltumatu rahvusvahelise hinnagentuuri Argus sõnul tõusis Venemaa osakaal Euroopa energiasöe impordis 2018. aastal 50 protsendini.

President Vladimir Putin aga seadis eesmärgiks suurendada kivisöe eksporti veel 50 protsendi võrra. Jutt käib peamiselt tarnetest Hiinasse, Indiasse, Türki ja Kagu-Aasia riikidesse.

2025. aastaks peaks Vene söe osatähtsus Aasia turul kasvama praeguselt 9,3 protsendilt 20 protsendini. Nende näitajate saavutamiseks viiakse 2025. aastaks tootmismaht 560 miljoni tonnini, lisades sellele 2030. aastaks veel 30 miljonit tonni.

80
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Reinsalu: Poola on Eesti julgeolekus üks võtmeriike
Poola gaasigambiit
Milleks Poolale NATO õppused Tobruq Legacy 2019
Tusk ähvardas Poola lahkumisega Euroopa Liidust
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega