Majandusfoorum Nur-Sultanis

Miks Eesti esindajad Kasahstani foorumile läksid

98
(Uuendatud 00:57 17.05.2019)
Eesti linnapead ja ärimees loodavad teada saada, kuidas infotehnoloogiline Eesti "Uue Siiditee" projektis kaasa võiks lüüa.

TALLINN, 17. mai — Sputnik, Svetlana Burceva. Nur-Sultani majandusfoorumi (AEF-2019) teemaks on "Inspireeriv majanduskasv: inimesed, linnad, majandused". Eesti esindajaid huvitavad eelkõige koostöövõimalused Aasias, sealsetes kiiresti muutuvates tingimustes.

Eestist lendasid Kasahstani Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Kohtla-Järve aselinnapea Vitali Borodin, Maardu linna linnapea Vladimir Arhipov ja ärimees, G-Global Euroopa esindaja Deniss Tsõro.

Мэр Маарду Владимир Архипов,  вице-мэр по развитию Кохтла-Ярве Виталий Бородин, представитель G-Global в Европе Денис Цыро (слева направо)
© Фото : из личного архива Дениса Цыро
Maardu linna linnapea Vladimir Arhipov, Kohtla-Järve aselinnapea Vitali Borodin ja ärimees, G-Global Euroopa esindaja Deniss Tsõro

Tsõro sõnul hakkasid foorumil osalejad kogunema 16. mai varahommikul ja AEF-i esimeseks suursündmuseks oli täiskogu istung, millele järgnesid kogu päeva jooksul kuulsate esinejate etteasted, arutelud ja äriläbirääkimised.

Eesti esindajad kavatsevad pidada sisulisi läbirääkimisi kolleegidega teistest riikidest. Neid huvitab koostöö Aasia ja eriti Kasahstani endaga.

Tsõro sõnul tõstatavad Eesti linnapead linnadevahelise suhtluse küsimusi, tema aga uurib viise, kuidas Aasia äriringkondades Eesti suhtes huvi äratada. Mihhail Kõlvart omakorda nimetas ühena AEF-2019-l osalemise eesmärkidest turismialase koostöö võimaluste otsimise.

"Ma tahan aru saada, kuidas "Uus siiditee" Eesti jaoks reaalsuseks võiks muutuda. On selge, et suhtumine koostöösse sellise infotehnoloogilise riigiga nagu Eesti, on hea," ütles Tsõro.

Tema arvates lihtsustab paljude protsesside digitaliseerimine riigis vaieldamatult äritegevuse teostamist. Kuid arusaadavalt ei saa kõiki probleeme vaid infotehnoloogia abil lahendada.

Olukorras, kus transporditaristu Eesti naaberriikides, eriti Eestile kõige lähemal asuvates Venemaa oblastites dramaatiliselt muutub, võivad tekkida võimalused, mis olid alles hiljuti ebareaalsed.

Selliseid uusi lahendusi püüabki Eesti ärimees oma riigile leida.

Tähelepanu keskmes on inimene

Üks AEF-2019 peamisi esinejaid on Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektor Christine Lagarde.

Tema arvates on maailmamajanduses keeruline hetk - kui aasta tagasi kasvas majandus peaaegu kõigis maailma piirkondades, siis alates 2018. aasta teisest poolest tõid suurenenud kaubanduspinged ja karmistunud finantstingimused kaasa aeglustumise.

Kasahstani Majandusuuringute Instituut koostas koostöös Boston Consulting Groupi, PriceWaterhouseCoopersi, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Bretton Woodsi uuenduskomiteega analüütilise ülevaate "Kasahstan ja globaalne maailm: väljakutsed ja võimalused", mille esitlusest sai üks AEF sündmustest.

Globaalsete ning majandusgeograafiliste pingete taustal jääb majanduse kasvutempo nõrgemaks. Muutuvas majanduselus saavad uusi kasvuväljavaateid need riigid, mis tegelevad majanduse kaasajastamisega kõigis valdkondades.

Digitaliseerimine dikteerib tingimusi

Tänu sellele, et tänapäeva teadmised on muutumas ligipääsetavamaks, haarab inimene kaasaegses majanduses juhtrolli, elanikkond koguneb suurlinnadesse, linnastutesse, mille tõttu muutub ka konkurentsi olemus.

AEF-l esinenud Boston Consulting Groupi nõukogu esimees Hans-Paul Bürkner märkis, et 2030. aastaks elab linnades 5,1 miljardit inimest, ehk 60% maailma elanikkonnast.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Артур Александров

Kui arvestada, et juba tänapäeval vastavad vaid 10% linnaelanike elutingimused Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitustele, muutub ökoloogiline surve keskkonnale enneolematuks.

Kuigi see probleem ei tundu veel teravana, mõtleb Hans-Paul Bürkner juba lahendustele. "Esiteks peavad linnad oma majandusstruktuuri täielikult taastama, surudes töömahukad ja keskkonda koormavad tööstusharud regioonidesse.

Nad peaksid keskenduma uuele majandusele - loovale ja teenustele orienteeritule, mis nõuab kvalifitseeritud tööjõudu. Teiseks ei tohi kohalikud omavalitsused keskkonna saastajaid hellitada, neile kehtestatavaid makse ja trahve tuleks suurendada. Samal ajal peaks looma arvestatavaid rahalisi stiimuleid "jäätmevaba ja suletud tsükli" poliitikat rakendavatele ettevõtetele.

Kasahstani pealinn sai nimeks Nur-Sultan >>

Kolmandaks peavad riikide valitsused oma territoriaalse ja tööjõu planeerimise poliitika tõsiselt läbi vaatama. Järgida tuleks põhimõtet "inimesed taristu lähedale", sundides elanikke vähem tööle sõitma ja piiratud ressursse jagama," soovitas Bürkner.

AEF-2019 kõnelejate seas on ka endine Eesti Riigikogu ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige, e-valitsuse akadeemia üks asutajatest ja esimene direktor Ivar Tallo.

Открытие экономического форума в Нур-Султане
© Фото : из личного архива Дениса Цыро
Majandusfoorumi avamine Nur-Sultanis

Viimasel ajal on Ivar Tallo konsulteerinud e-valitsuse teemadel Kasahstani ja Armeenia, Haiti, Usbekistani, Moldova ning Ukraina, Aserbaidžaani, Põhja-Küprose, Palestiina, Namiibia ja paljude teiste riikide presidente.

Õiend

Astana* majandusfoorum toimub igal aastal ning tegu on peamise Kesk-Aasia platvormiga, kus kohtuvad mitte ainult piirkondlikud osapooled, vaid ka kõikide Aasiaga koostööst huvitunud riikide poliitikud ja ettevõtluse esindajad.

11 aasta jooksul on AEF-il osalenud umbes 50 000 delegaati 150 riigist, enam kui 20 Nobeli preemia laureaati ja 30 ülemaailmse tasemega poliitikut. Nende aastate jooksul sõlmisid foorumil osalejad üle 300 kavatsuste protokolli ja lepingu, mille kogusumma ületab 200 miljardit USA dollarit.

*al. märtsist 2019 - Nur-Sultan

98
Tagid:
Mihhail Kõlvart, majandus, Uus siiditee, majandusfoorum, Kasahstan
Samal teemal
Eesti serverid võivad olla Hiina kontrolli all
"Uue siiditee" tippkohtumisel osalejate hulgas Eestit pole
Euroopale Siiditee ei kõlba
Hiina transiidi uus tee - kellele ja mida Eestis kukub
Ratas: Hiina kaubavoog läbi Eesti elavdaks transiiti
Eesti kahtleb "Siiditee" mõttekuses
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega