Transiit nii nagu ta olema peab - illustratsioon

Eesti Raudtee: aastatepikkusest veosemahtude langusest õnnestus üle saada

76
(Uuendatud 13:25 14.05.2019)
Riigiettevõtetes leitakse, et riigisiseste kaubavedude järsu languse taustal ei saa transiitvedude mahu märgatav kasv kedagi rõõmustamata jätta. Kusjuures jutt ei käi mitte naftatoodetest, vaid mineraalväetistest.

TALLINN, 14. mai — Sputnik. Eesti raudteevedude operaatorfirma, riigiettevõte Eesti Raudtee käive ulatus 2018. aastal 41,5 miljoni euroni – esmakordselt üle pikkade aastate õnnestus saavutada kaubavedude näitajate kasv.

Sellest teavitas ERR osundusega Eesti Raudtee juhatuse esimehele Erik Laidveele. Tema sõnul kasvas käive aastaga 8,6 miljoni euro võrra. 2017. aastal oli käive 32,9 miljonit eurot.

Eesti Raudtee veosekäive 2009-2018 aa.

Lõviosa juurdekasvust (88%) moodustas taristu kasutamise tasu mitmesugustelt, esmajoones reisijateveoga tegelevatelt transpordiettevõtelt.

2018. aastal veeti Eesti raudteedel 13,5 miljonit tonni veoseid – veomaht kasvas 9,1%. Samas langes valdav osa veostest ühe firma – riikliku transpordi- ja logistikaettevõtte Operail arvele, mis tegeleb kaubavedude, vagunite rendi ja veerevkoosseisu teenindamisega. Põhiliseks veoseliigiks on mineraalväetised.

Märgatav kasv on registreeritud transiitvedude osas – 20% võrra kuni 9,1 miljoni tonnini. Samal ajal on täheldatud järsku langust riigisiseste kaubavedude osas – 14% protsendi võrra ehk 2,8 miljoni tonnini.

Jakunin: Eesti laseb ise kolossaalse transiiditulu käest >> 

"Tervikuna on 2018. aasta AS Eesti Raudtee jaoks olnud edukas," ütles Laidvee. Tema sõnul on pikki aastaid väldanud veostemahu langus õnnestunud klientide ja koostööpartnerite toel kasvule pöörata. Laidvee kommentaari kohaselt teeb rõõmu ka rongireisijate arvu stabiilne kasv.

Hiina transiidi uus tee - kellele ja mida Eestis kukub, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ettevõtte majandusaruande kohaselt kulutati 2018. aastal ligikaudu 26 miljonit eurot taristu arendamiseks, sealhulgas Tallinna–Narva raudteelõigu rekonstrueerimiseks ning jaamahoone renoveerimiseks. 2019. aasta investeeringute maht on 38 miljonit eurot, sealhulgas rahastus Euroopa Liidu fondidest.

RAS Eesti Raudtee andmetel arendab ja teenindab ettevõte 1229 kilomeetrit raudteed, 60 raudteejaama ja 129 perrooni, vastutab raudteeliikluse tõhusa korraldamise ja selle ohutuse eest. Ettevõttes töötab 791 inimest.

Poliitiliste suhete halvenemine on ametliku Tallinna ja Moskva vahel toonud kaasa Eesti raudteed pidi kulgevate transiitvedude mahu katastroofilise languse. Lisaks on Venemaa hakanud välja arendama omaenese sadamavõrgustikku Läänemere rannikul.

Eksklusiivintervjuus Sputnikule teatas aktsiaseltsi Venemaa Raudteed endine president Vladimir Jakunin, et "olukorras, kus poliitika hakkab äritegevusele ja majandusele ette kirjutama, kellega sõprust pidada ja kellega mitte, kellega kaubelda ja kellega mitte – neis tingimustes mingist potentsiaalsest võimalusest vastastikusest koostööst kasu saada on raskevõitu rääkida."

76
Tagid:
Erik Laidvee, majandus, transiit, Eesti Raudtee
Samal teemal
Kas vene-saksa sõprus toob transiidi tagasi Eestisse
Eesti palub Venemaad lasta läbi transiitrongid Hiinast
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega