Eesti Pank soovitab valitsusel reserve koguda

Ühest kullakangist ei piisa: Eesti Pank soovitab valitsusel reserve koguda

54
(Uuendatud 15:00 08.05.2019)
Riigi rahandusest rääkides ütles Eesti Panga president Ardo Hansson, et Eesti Panga hinnangul ei ole praegu mõistlik valitsuse kulutuste suurendamisega majanduskasvu turgutada. Headel aegadel tuleks koguda reserve ja praegu ei ole laenu mõistlik võtta, märkis ta.

TALLINN, 8. mai — Sputnik. Eesti Panga president Ardo Hansson esitles tänasel Riigikogu istungil keskpanga aastaaruannet 2018. aasta kohta. Hansson märkis, et majanduskasvu aeglustumisele vaatamata on majanduses küllaltki hea aeg, edastas Riigikogu pressiteenistus

Intressimäärad on keskpanga presidendi sõnul vaieldamatult soodsad, aga paraku ei ole alati soodsad tingimused laenatud raha ära kulutamiseks. Piltlikult öeldes saab Hanssoni sõnul kehvadel aegadel sama raha eest ehitada rohkem kilomeetreid maanteid kui praegu.

"Vene ükskõiksuse" poliitikast. Eesti Keskpangas on vaid üks kullakang >>

Hansson ütles oma ettekandes, et Eesti majanduskasv on aeglustumas. Ta märkis, et aastal 2017 kasvas majandus ligi 5%, mullu 4% ja tänavu umbes 3%. Eesti Panga hinnangul jääb edasine majanduskasv umbes 2% juurde.

Märgatavalt kiirem kasv ei ole praeguse tehnoloogia, tööjõu, arengutaseme ja oskuste juures saavutatav. Seetõttu ootab Eesti Pank lähiajal majanduse mõõdukat jahtumist.

Hanssoni sõnul on oodata ka sisemaise hinnasurve kasvu, sest palkade tõus kandub varem või hiljem üle teenuste hindadesse. Viimase kaheksa aasta jooksul on Eestis palgad kasvanud umbes 6–7% aastas, euroalal samal ajal 1,5–2% aastas.

Eesti Panga presidendi sõnul on kiire palgakasv olnud Eesti töövõtja jaoks positiivne, aga tööandjate kasumlikkus on surve all ja see hoiab investeeringuid tagasi.

Palgakasvu taltumist toetavad keskpanga hinnangul majanduskasvu aeglustumine, positiivne rändesaldo ja sotsiaalkindlustuse reformid, mis on tööturule toonud uusi inimesi. Tööjõukulude kasvu toetavad aga palkade alammäära tõstmine hariduses ja tervishoius ning miinimumpalga tõus.

Eesti pangandussektori finantsseis on Eesti Panga arvates tervikuna hea ja seda ohustavad riskid väikesed. Hansson ütles, et ka pankade võimekus investeeringuid rahastada püsib hea. Samas on tema sõnul näha teatud märke vähenenud konkurentsist ja rahapesukahtlustest tulenev mainerisk võib seda tulevikus nõrgendada.

Kuigi palgad kasvavad kiiresti ja intressimäärad on madalad, ei ole pangad Hanssoni sõnul laenutegevusega kinnisvarabuumi kütnud. Ta lisas, et Eesti Pank jälgib arenguid, et vajadusel midagi ette võtta.

Keskpanga president tõi välja, et tööjõud ja investeeringute rahastamine on koondunud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Seetõttu kasvab sektor palju kiiremini kui majandus tervikuna ja tööturupinged on seal eriti teravad.

Eesti Pank tutvustas politseinikele ja pankadele uusi pangatähti >>

Välistööjõu sissevool ongi Hanssoni sõnul seotud pigem ehitussektoriga. See sektor kipub tema sõnul olema tsükliline, mis tähendab, et kunagi võib tulla tagasilöök, kui nõudlus väheneb või halveneb ehitus- ja kinnisvaraettevõtete laenumakse võimekus. Siis tekivad halvad laenud ja töötajad kaotavad oma töökohad.

Hanssoni sõnul mõjutab Eesti majandust ja keskpanga tööd ka Luminori panga turuletulek. Ta selgitas, et kui Nordea ja DNB liitusid, kasvas Eesti pangandussektor märgatavalt.

Uus pank tõi kogu oma Läti ja Leedu äri Eesti juriidilisse isikusse. See tähendab, et Eesti pangandussektori käekäik hakkab sõltuma rohkem sellest, mis toimub Lätis ja Leedus, ütles Hansson.

Eesti Pank kergitas 3. mail oma 100. aastapäeva tähistades saladuseloori vabariigi kullavarude hoidmisest. Selgus, et riigi keskpangas säilitatakse ainult üht kullakangi ja seegi on pigem muuseumieksponaat.

Eesti kullavaru on vaid 256 kilogrammi ja peaaegu kogu väärismetallide varu ei hoita mitte Tallinnas, vaid New Yorgis, rääkis Eesti Panga finantsturgude osakona juhataja Fabio Filipozzi "Terevisioonile".

Filipozzi sõnul tehti otsus vabariigi kullavarude hoidmiseks välisriikide pankades veel esimese iseseisvuse ajal. Seda tehti turvalisuse huvides, selgitas Eesti keskpanga esindaja. Eesti Pangas hoitakse ainult üht 11 kg kaaluvat kullakangi, mis, muide, on ainult kolm aastat noorem kui keskpank ise.

Selle kullakangi maksumus on hinnanguliselt umbes pool miljonit eurot, kuid tema kullasisaldus ei ole finantsturgudel kasutatamiseks piisav. 

President Kersti Kaljulaid nimetas ametisse Eesti Panga uue presidendi, kelleks on panga senine asepresident Madis Müller. Eesti Panga president on ühtlasi Euroopa Keskpanga nõukogu liige.

54
Tagid:
reserv, laen, rahandus, Riigikogu, majandus, Eesti Pank
Samal teemal
Eesti Pank: Pangaskandaalid võivad muuta laenamise kallimaks
Eesti Pank näitab riigi sünnipäeval üliharuldast rahatähte
Eesti Pank korraldab samaaegselt kahe mälestusmündi kujunduskonkursi
Eesti Pank näitab juubeliaasta puhul rahakollektsionääride erakogusid
Eesti Pank: Majanduse konkurentsivõime langus viitab probleemidele tulevikus
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega