Venemaa puurimislaev Transšelf

EL võib anda hoobi Türgi turismile

83
(Uuendatud 18:09 06.05.2019)
Euroopa Liidu ja Türgi suhete uus pingestumine, seekord Küprose mandrilaval avastatud gaasimaardla pärast, võib viia Brüsseli sanktsioonide kehtestamiseni Ankarale ja mõjutada Euroopa puhkajate plaane.

TALLINN, 7. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Türgi keeldus täitmast Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja mitmete teiste riikide nõuet lõpetada puurimistööd Küprose mandrilaval. 3. mail alustas Türgi uurimislaev "Fatih" (e.k. "Vallutaja" - toim.) puurimist niinimetatud Põhja-Küprose Türgi vabariigi vetes. 

S-400
© Sputnik / Grigoriy Sisoev

"Me kaitseme oma õigusi ja huve mandrilaval, samuti Küprose türklaste õigusi ja huve," teatas Türgi välisministeerium 4. mail vastuseks EL ametlikele nõudmistele lõpetada saare mandrilaval puurimistööd. Ankara süüdistab Küprose valitsust, et too ei taha jagada Küprose türklastega mandrilaval olevaid energiaressursse - märkimisväärseid maagaasi varusid.

"Türgil on kindel kavatsus kaitsta mistahes olukorras Põhja-Küprose Türgi Vabariigi rahva õigusi... ja ta ei lase end panna sündinud fakti ette," ütles Türgi kaitseminister Akar Hulusi riigi uudisteagentuurile Anadolu.

Mitmed Euroopa ja Ameerika vaatlejad nägid selles Ankara ja Brüsseli, samuti USA ja NATO lahkarvamuste nimekirja lisandunud konfliktis Venemaa "halba mõju". Euroopa ja USA süüdistavad türklasi koostöös Venemaaga gaasijuhtme ehitamises, mis õõnestab "EL energiajulgeolekut", samuti Moskvalt mobiilsete õhukaitsesüsteemide S-400 ostmises, vastupidiselt Washingtoni nõudele sellest NATO huvidega vastuolus olevast kokkuleppest loobuda."

Venemaa C-400 Triumf õhutõrjesüsteemid
© Sputnik / Дмитрий Виноградов

Teised näevad konflikti tõelist põhjust selles, et sel aastal teatas ExxonMobil Corporation Küprose saarest lõunas asuval mandrilaval umbes 200 miljardi kuupmeetri suuruse maagaasimaardla avastamisest.

Varem blokeerisid Türgi mereväe laevad Küprose saare vetes, mida Türgi peab Küprose Türgile kuuluvaks, puurimistöid tegeva puurlaeva "Saipem 12000".

Eurooplaste suvepuhkus võib kannatada

Brüssel mõistis varem järsult hukka Türgi tööde alustamise Küprose saare põhjaosa mandrilaval.

"Me väljendame sügavat muret Türgi teatatud kavatsuse pärast alustada puurimistöid Küprose majandusvööndis," ütles Euroopa Komisjoni välispoliitika juht Federica Mogherini 4. mail, " märtsis 2018 mõistis Euroopa Nõukogu teravalt hukka Türgi käitumise Vahemere idaosas. Kutsume selles kontekstis Türgit üles ilmutama viivitamatult vaoshoitust, austama Küprose suveräänset õigust oma majandusvööndile ja hoiduma ebaseaduslikust tegevusest, millele Küprosega täielikult solidaarne Euroopa Liit adekvaatselt vastab."

Venemaa C-400 hoiab Türgi taeva Ameerika hävitajatest puhtana >>

"See samm on olemuselt äärmiselt provokatiivne ja suurendab pingeid piirkonnas. Me kutsume Türgi ametivõime üles sellist tegevust lõpetama," ütles Ameerika Ühendriikide riigidepartemang puurimistööde kohta. Samasuguseid, kuid erineva ärrituse astmega avaldused tegid sel puhul ka Küprose, Kreeka ja Egiptuse valitsused. 

Ratas kohtus Küprose presidendi ja Kreeka peaministriga >>

Põhja-Küprose Türgi Vabariik tekkis 1974. aastal Türgi vägede sissetungi tulemusena saarele ja seda on pärast aastakümneid Kreeka ja Türgi elanikkonna vahel kestnud konflikti tunnustanud iseseisva riigina ainult Ankara ise. Ühel või teisel moel ette võetud katsed saar rahumeelselt ühendada ei ole siiani tulemusi andnud.

Põhjapoolse, Türgi-Küprose staatust ei ole määratletud, kuid seda ei loeta EL osaks, kuigi teisalt peaks Euroopa Liit, kes Küprose türgi elanike autonoomiat ei tunnusta, kohtlema neid EL kodanikena.

Lisaks muudele EL ja Türgi suhetes tekkinud probleemidele, võib vaidlus Küprose rannikul asuva gaasimaardla üle mõjutada ka Euroopa puhkajate plaane. Türgi ja Küprose rannad on endiselt sadade tuhandete Euroopa puhkajate üheks populaarsemaks suvepuhkuse veetmise sihtkohaks. Vaevalt, et Brüssel söendab kaubandus- ja majandussanktsioonide kehtestamisega Türgile tema turismitööstusele hoopi anda, kuid ähvarduse "me reageerime vastavalt" konkreetne tähendus pole veel teada.

83
Tagid:
turism, gaas, Türgi, Küpros, EL
Samal teemal
USA senat: Türgi peab tegema Venemaa ja Lääne vahel valiku
"Kord papil oli peni..." - USA sulges vaikselt õhujõudude baasi Küprosel
"Pistriku" lend
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega