USA dollar

See on lõpp: maailma majandusele on alla pandud 243 triljoni dollarine pomm

165
(Uuendatud 14:24 02.05.2019)
Maailma võlakoormus on 243 triljonit dollarit. See on rekord, mis ületab kolmekordselt maailma SKT ehk kõigi toodete ja teenuste kogumaksumuse planeedil. Majandusteadlased hoiatavad, et kui see maailmamajandusele alla pandud pomm kord plahvatab, puhkeb palju hullem kriis, kui 2008. aastal.

TALLINN, 2. mai — Sputnik. Rahvusvahelise rahandusinstituudi aruandest selgub, et ülemaailmne võlakoorem kasvas möödunud aastal 3,3 triljoni võrra – 243 triljoni dollarini. 65 triljonit sellest moodustab riikide kumulatiivne võlg – seda on ligi kaks korda enam kui 2009. aasta kriisi ajal, kirjutab RIA Novosti.

Maailma koguvõlg - 243 triljonit dollarit on rekord, mis ületab kolmekordselt ülemaailmse SKP ehk kõigi toodete ja teenuste maksumise meie planeedil. Majandusteadlased hoiatavad, et kui see maailmamajandusele alla pandud pomm kord plahvatab, puhkeb kriis, mis on palju hullem kui 2008. aastal.

Kust tekkis nii palju võlgu

Analüütikud nendivad, et see tohutu võlgnevus on raha juurdetrükkimisest ja väljalaenamisest sõltuvusse jäänud lääne keskpankade vastutustundetu poliitika tagajärg. Valitsused, ettevõtted ja eraisikud võtavad võlgu majanduse rahastamiseks. Kui majanduskasvu ei toimu, laenatakse veel rohkem.

"Klassikaline narkomaanide käitumine," märgib tuntud analüütik John Mauldin. "Maailma keskpangad tekitavad võlgu, hoolimata sellest, mis neist edaspidi saab."

Juba möödunud aasta lõpul juhtisid Rahvusvahelise Valuutafondi majandusteadlased tähelepanu suurele ülemaailmsele võlakoormusele kui suurimale ohule maailmamajanduse jaoks. IMF-i juht Christine Lagarde meenutas sellega seoses Lehman Brothersi pankrotile järgnenud valesid poliitilisi otsuseid.

Illustreeiv foto
© AP Photo / Shizuo Kambayashi

Enamike riikide valitsused kukutasid sisuliselt läbi lõik pangasüsteemi kaitseks vajalikud reformid, alates eelkõige rahandustegelaste riskantsetest ja läbimõtlemata sammudest, mis põhjustasid 2008. aastal tohutu kokkuvarisemiste ahelreaktsiooni, märkis IMF. Regulaatorid ei võtnud möödunud kümnest aastast ei mingit õppust, ei suurendatud pangareserve ega karmistatud finantssektori järelevalve, seetõttu rakendatud meetmetest ilmselgelt ei piisa.

USA meeletu võlg

Tõeliseks võlgade tootmise masinaks on USA. Selle riigi koguvõlgnevus (kaasa arvatud valitsus, kohalikud võimud, rahandussüsteem, äritegevus ja kodumajapidamised) on alates 2000. aastast peaaegu kahekordistunud ja ulatub praegu üle 73,6 triljoni dollari, mis on 106% SKP-st.

Ainuüksi viimase aastaga on riik, pangad ja finantsssektorivälised valdkonnad võtnud laenu 2,9 triljonit dollarit, mis on maksimaalne summa alates 2007. aastast. USA korporatiivne võlg väljaspool finantssektorit on lähedane 2008. aasta kriisieelse maksimumiga. Polegi siis imestada, et selle aasta esimeses kvartalis seisid USA ettevõtted silmitsi oma krediidireitingute langemisega. 

Veelgi hirmutavam on USA tohutu ja pidevalt kasvav riigivõlg. Löödud on järjekordne rekord – 22 triljonit. Donald Trumpi valitsusajal on võlgadesse langemise protsess ainult kiirenenud. Kuigi 2016. aasta valimiskampaania käigus lubas ta selle probleemiga kaheksa aasta jooksul ühele poole saada, tuleb on tegelikkus vastupidine.

Kahe aastaga on riik laenanud juurde kaks triljonit ja tuleval aastal lisandub sellele Bloombergi arvestuste kohaselt veel 4,4 triljonit dollarit. Nüüd kavatseb Trump vabaneda liigsest võlakoormast "teise presidendiaja lõpuks", ent majandusteadlased on veendunud, et seda tendentsi murda ei anna, kuna riigi eelarveseisund üksnes halveneb.

2018. aastal suurenes USA föderaaleelarve defitsiit 17 protsendi võrra ja ulatus 779 miljardi dollarini, mis on maksimaalne 2012. aastast. See on Trumpi maksureformi tulemus. Lähiperspektiivis jätkub sama tendents maksulaekumiste vähenemise ja kaitsekulutuste kasvu tõttu. Pole välistatud ka riigi krediidivõimekuse vähenemine. Kongressi eelarvehalduse prognoosi kohaselt suureneb puudujääk tänavu veel 15,1 protsendi võrra – 897 miljardi dollarini. 2022. aastal aga ületab see triljoni tähise ja allapoole enam ei lange. 

Pomm plahvatab varem

Investeerimispankade prognoosi kohaselt ulatub USA riigivõlg 2024. aastaks 140%-ni SKT-st. Valitsusel tuleb võtta rahandusmulli lõhkemise vältimiseks ja majanduse toetamiseks üha uusi triljoneid. Nii tekitab struktuurne defitsiit nn rahasõltuvuse – ja majandus kihutab kuristikku.

Asjatundjate hinnangul on Ameerika Ühendriikidel probleemi lahendamiseks jäänud kõige enam kümme aastat. Vastasel juhul ootab riiki ees täielik krahh, mis on võrreldav 1930. aastate suure depressiooniga.

Ent katastroof võib toimuda ka varem: mingil hetkel ei suuda maailmamajandus hiigelsuurt ja haldamatut võlgnevust enam seedida. Nagu nendivad Bloombergi analüütikud, sünnitab järgnev kriis massilise vaesumise, viies tohutu geopoliitilise ebastabiilsuse, rahvarahutuste ja sõdadeni.

Kui laastav 2008. aasta majanduslangus ka polnud, tuleb järgmine veelgi kohutavam – lihtsalt sellepärast, et maailmamajandusse on lisandunud veel 70 triljonit võlgu, mis omakorda tähendab, et nii valitsustel kui ka keskpankadel on nüüd veel vähem jõudu ja võimalusi järjekordse kriisi puhkedes majandust stabiliseerida.

165
Tagid:
kriis, majandus, laenukoormus, riigivõlg, USA
Samal teemal
Te tapate dollari: Rothschildide ajaleht anub Trumpi – lõpeta ometi!
Euroopa asus mõtlema dollari ülemvõimu õõnestamisele