Jalta Rahvusvaheline majandusfoorumi delegaatide grupp

Lääne poliitikud jõudsid Jalta foorumil Krimmi staatuses üksmeelele

180
(Uuendatud 11:47 22.04.2019)
Viienda Jalta rahvusvahelise majandusfoorumi (JRMF) peateema määras sündmuste tooni kõigiks kolmeks päevaks.

TALLINN, 22. aprill — Sputnik. "Rahu. Venemaa. Krimm. Uue maailma reaalsus” – Jalta rahvusvahelise majandusfoorumi (JRMF) peateema määras sündmuste tooni, vahendab RIA Novosti.

Juubelifoorumil ei räägitud loomulikult ainult poolsaare majandusinvesteeringutest, vaid ka ülemaailmsest poliitilisest päevakorrast. Viis aastat tagasi taasühines Krimm Venemaaga. Foorumil meenutasid neid sündmusi kõik osalejad. Milliste mõtetega tulid Jaltasse  välismaalased, sellest järgnevas RIA Novosti materjalis.

„Isolatsioon on müüt”

Rõhutatult vaoshoitud sakslased, nõelasilmast riietatud itaallased, suurepärase parfüümi pilve enda taha jätvad prantslased, saris India naised, rahvariites aafriklased – rahvast oli foorumil palju, nagu alati.

„Jalta rahvusvaheline majandusfoorum võimaldab meil läbi murda maailmas püstitavatest poliitilistest tõketest,” pani Krimmi juht Sergei Aksjonov aktsendid paika ja lisas, „me jätkame selle instrumendi arendamist,” kuna siin juba korra käinud välismaa ärimehed naasevad koju kindlustundega, et Venemaal saab ja tuleb töötada. 

Глава Республики Крым Сергей Аксёнов
© Sputnik / Максим Блинов
Krimmi Vabariigi juht Sergei Aksjonov.

Delovaja Rossija ja foorumi korralduskomitee kaasesimees Andrei Nazarov tuletas meelde, et JRMF-le registreerus rohkem kui 4500 inimest 89 riigist, samuti üle 600 ajakirjaniku. "Meie hinnangul saavad kolm neljandikku maailma riikidest teada, kuidas Jalta rahvusvaheline majandusfoorum möödus," ütles ta.

Tund enne foorumi avamist pidas välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova JRMF-l oma traditsioonilise briifingu. "Tulge!  Rääkige inimestega. Vaadake ise!” rõhutas ta läänes Krimmi kohta levitatavaid libauudiseid kommenteerides ja rõhutas: "Krimmi isoleeritus on müüt."

Üks kohalviibijatest küsis, miks lähevad välismaalased poolsaarelt tagasi kodumaale, räägivad tegelikust olukorrast siin, kuid seal hääletatakse ikka Venemaa vastu suunatud sanktsioonide poolt? "Võib-olla me teeme midagi poolikult?" küsis ajakirjanik Krasnojarskist. "Kui keegi on poolik, ei tähenda see, et teie teete midagi poolikult," naljatas Zahharova tabavalt.

"Hoiame Krimmile pöialt“

Mida mõtlevad välismaalased ja miks nad üldse Krimmi tulevad? Slovakkia parlamendi liige Peter Marchek on poolsaarel juba kolmandat korda. Esimest korda käis ta siin 15 aastat tagasi, siis tuli koos Slovakkia ärimeeste ja ajakirjanikega 2018. aasta augustis, ja nüüd tuli kolmandat korda – foorumile. „15 aastat tagasi nähtut ei saa praegusega võrrelda. Olen üllatunud! Millised teed ja milline lennujaam on ehitatud! Ja inimesed, nagu ma näen, on rahul. ” 

Депутат парламента Словакии Петер Марчек впервые на форуме в Ялте
© РИА Новости / Максим Блинов
Slovakkia parlamendi liige Peter Marchek

Istume Slovakkia parlamendiliikmega ühes Krimmi lõunaranniku kõige maalilisemas kohas. Peter Marchek tunnistab, et kavatseb koos perega Jaltasse puhkama tulla ja soovib siin väikese korteri soetada - talle väga meeldib siinne loodus ja kliima.

„Peter, kas saite Krimmi elanikega väljapool foorumit suhelda?“- „Muidugi. Kui me möödunud aasta suvel Jalta kaldapealsel jalutasime, naeratasid inimesed meile ja ütlesid, et on väga rahul. Veel enne reisi ütles Slovakkia suursaadik Ukrainas mulle, et Krimmi tatarlastel ei ole siin mingeid õigusi.

Kuid ma kohtusin kohalike tatarlastega, nad eitasid seda. Järeldasin siis, et kõigi Krimmi elanike jaoks muutus elu paremaks.“ – „Võib-olla olid need „ette söödetud“ Krimmi elanikud? Ukrainas põhjendatakse seda alati nii.“ – „See on võimatu! Me valisime ise, kellega vestelda. Peatasime erinevaid inimesi tänaval. Keegi meid saatvatest isikutest ei võinud teada, kellega me rääkima hakkame. Promenaadil oli sadu inimesi.“

„Kuidas tavalised inimesed Slovakkias üldiselt suhtuvad Krimmi sündmustesse?“ – „Kui me ei räägi poliitikutest, vaid tavalistest inimestest, siis hoiavad kõik Krimmile pöialt ja usuvad, et nad tegid kõik õigesti. Aga poliitikud kuulavad ainult Euroopa Liidu ametlikku seisukohta, sest nad kardavad ELi vastu minna. Ma olen ainus, kes Slovakkias avalikult räägib, et Krimm kuulub Venemaale.“

Itaalia maitsega maasikad

Praeguseks on Euroopa osalusega ettevõtlus Krimmis juba jalad alla saanud. Nii kasvatatakse Simferoopoli kandis Itaalia tehnoloogia järgi maasikaid, rääkis RIA Novostile Itaalia Veneto piirkondliku parlamendi saadik Stefano Valdegamberi.

Järjekorras on juba järgmine projekt, intrigeerib itaallane, purjejahtide ehitamine ja remont. Üksikasju ta siiski ei avaldanud - investored ei tohiks sanktsioonide alla sattuda. "Ma viin inimesi omavahel kokku," naerab vestluspartner. Ta püüab meelde tuletada, mitu korda viimase viie aasta jooksul ta poolsaarel käinud on, ja ei suudagi täpselt kokku lugeda, umbes viisteist korda. 

Итальянские депутаты Стефано Вальдегамбери и Рикко Корзи
© РИА Новости / Екатерина Петухова
Itaalia piirkondliku parlamendi saadik Veneto Stefano Valdegamberi ja Veneetsi saadik Ricco Corzi.

Viiendale, juubelifoorumile tuli "Venemaa suur sõber", nagu Stefano ennast ise nimetas, koos pojaga. Valdegambury Jr. töötas JRMF-l vabatahtlikuna. „Iga kord siia tulles näen ma võrreldes esimese külaskäiguga 2015. aastal muutusi. Krimm areneb ja muutub iga päevaga,” rõhutab Stefano.

Valdegambury on kindel, et sanktsioonid ei kesta igavesti. Seetõttu peavad eurooplased juba nüüd Krimmis töötama, et piirangute tühistamisel oleks kõik valmis. Verona külaline ei häbene kusagil rääkida, et Krimm on Venemaa osa. Ja ta jutustab, kuidas ta Itaalia televisiooni programmis osales.

„Hakkasid mind jälle kritiseerima sõprussuhte eest Venemaaga, et ma „okupeeritud“ Krimmis käin. Ma ei suutnud oma keelt talitseda ja ütlesin neile, et öelda, et Venemaa okupeeris Krimmi on sama, kui öelda, et Itaalia okupeeris Toscana! Nad olid seal kõik šokis,” meenutab Stefano itaallasele tavapäraste emotsionaalsusega.

Kiires tempos

Prantsuse delegatsiooni juht, ühingu „Prantsuse-Vene dialoog” kaaspresident Thierry Mariani, nagu Stefano Valdegamberigi, ei mäleta enam, kui palju kordi ta poolsaarel käinud on. „Ah, mis sellest rääkida,“ läheb ta aeg-ajalt vene keelele üle. 

Märtsis, Krimmi kevade viiendal aastapäeval, kohtus Mariani koos Prantsusmaa delegatsiooniga Simferopolis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Nüüd, kuu aega hiljem oli Rahvusrinde esindaja juba Jalta foorumil, ja tuleb öelda, et mitte esimest korda.

Mariani on korduvalt Krimmis käinud ka Ukraina perioodil, kui ta oli Prantsuse parlamendi liige ja juhtis Ukrainaga kahepoolse koostöö rühma ning käis poolsaarel Prantsuse sõjamälestise taastamist vaatamas.

"Siis tulime me siia ja nägime infrastruktuuri mõttes Nõukogude Liitu kinni jäänud Krimmi. Kuid nüüd, pärast 2014. aastat, näeme, kui kiiresti infrastruktuur muutub. See ei ole ainult teed ja lennujaam, linnades käib samuti aktiivne ehitustegevus,” ütles Thierry Mariani.

180
Tagid:
referendum, krimmitatarlased, Krimmi sild, Krimm, Venemaa
Samal teemal
Ciao, Euroopa: miks Itaalia Euroliidu Hiina vastu vahetab