SEB pank

SEB hoiatab teisest sambast väljumise eest

174
(Uuendatud 12:44 13.04.2019)
Suurel osal eestlastest pole tekkinud säästmisharjumust ning selle valguses peab SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo teisest pensionisambast raha väljavõtmise võimalust ulatuslikuks eksperimendiks.

TALLINN, 13. aprill — Sputnik. Tulevase võimaliku koalitsiooni poolt võimukokkuleppesse pandud teisest pensionisambast raha väljavõtmise võimalus on radikaalne muudatus Eesti pensionisüsteemis.

"Muudatus paneb proovile inimeste julguse võtta enda õlgadele vastutus oma tuleviku heaolu eest ning kontrollib inimeste finantskirjaoskust ja võimet mõelda rahaasjadest pikemalt kui jooksva kuu või kahe lõikes," vahendab portaal Pealinn Sillasoo värsket SEB nädalakommentaari BNSle.

Sillasoo märkis, et Eesti majapidamiste finantsseis tervikuna on viimase kümne aasta jooksul paranenud märkimisväärselt. Nimelt kui 2008. aasta lõpus ehk eelmise finantskriisi hakul oli Eesti majapidamistel hoiuseid 3,6 miljardi euro väärtuses, siis praeguseks on hoiuste maht kerkinud 7,6 miljardi euroni.

Kolm erakonda allkirjastasid koalitsioonileppe>>

Suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) oli hoiuste osakaal 2008. aastal 21,8 protsenti, praegu aga 29 protsenti.

Viimasel kolmel aastal on Eesti keskmine säästumäär, mis sisaldab ka teist ja kolmandat pensionsammas, olnud ligikaudu 11 protsenti aastas, ületades Euroopa Liidu keskmist. Läti ja Leedu säästumäär on samal perioodil olnud vastavalt 3,4 ja -0,31 protsenti.

"Kui aga vaadata Eesti numbrite taha, ei ole pilt enam niivõrd roosiline. Rohkem kui pooltel SEB eraisikutest klientidel on sääste pangakontodel vähem kui ühe kuu Eesti keskmise palga ulatuses ning kolmveerandil klientidest vähem kui 3 kuu Eesti keskmise palga ulatuses. Seega võib kaudselt ka väita, et kuigi eestlaste säästumäärad ja kogunenud hoiuste maht on viimastel aastatel paranenud, ei ole suurel osal eestlastest säästmisharjumust ühel või teisel põhjusel tekkinud," märkis Sillasoo.

Teisest pensionisambast raha väljavõtmise võimalust peab ta aga ulatuslikuks eksperimendiks, mille tulemust on pikas perspektiivis võimatu ennustada.

"Kuid tõsiasi on see, et kui raha täna ära kulutatakse, on vähem, millele tulevikus toetuda. Mitte ühegi süsteemiga ei saa tuleviku pension täielikult asendada inimese palka. Kui kohustuslikust teisest sambast välja võetavat raha ei rakendata samal eesmärgil nagu praegu ehk tulevikuks raha säästmise ja investeerimise eesmärgil, ei saa me ka loota, et meie tulevaste pensionäride elujärg oleks parem praegusest suhtena keskmisesse palgatöölisse või ligilähedane idüllina näiva Skandinaavia või Saksa pensionäride eluga," lisas SEB finantsturgude riskinõustaja.

Maailma ajakirjandus  toob esile EKRE pääsu Eesti valitsusse
© Sputnik / Денис Пастухов

Võimalik uus koalitsioon säilitab teise pensionisamba, ent annab võimaluse sellest avalduse alusel väljuda, ühtlasi saavad inimesed võimaluse suunata pensionisumma automaatselt enda investeerimiskontole. Koalitsioonilepingus lubavad Keskerakond, Isamaa ja EKRE võtta 1. jaanuariks vastu seadusemuudatused, millega teise pensionisambaga liitunud ja tulevikus liituvad inimesed saavad õiguse teise pensionisamba skeemist avalduse alusel väljuda.

Teise samba pensioni kogumist jätkavad inimesed saavad õiguse esitada avaldus, mille alusel kantakse teise sambasse tehtavad maksed ehk 2 protsenti pluss 4 protsenti edaspidi teise samba fondi asemel otse inimese investeerimiskontole.

Teise pensionisambasse kogutud vara võimaldatakse kanda pensioni koguja investeerimiskontole. Väljamaksed teise samba fondidest investeerimiskontole tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul, fondide vahetamisega samadel tähtaegadel.

Investeerimiskontolt vahendite väljavõtmine saab seejuures olema võimalik igal ajahetkel. Vahendite väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks.

Kavandav võimuliit lubab ka laiendada investeerimiskonto kasutamise võimalusi. Inimestele, kes ei ole teise samba süsteemiga liitunud või on süsteemist väljunud, antakse ühtlasi võimalus sellega liituda.

Valitsuse moodustamine - 2019>>

President Kersti Kaljulaid kirjutas alla otsusele nimetada peaministrikandidaadiks Kaja Kallas kui riigikogu valimistel enim parlamendikohti saanud Reformierakonna esimees, vahendas Sputnik Eesti.

Riigipea rõhutas kohtumisel Kaja Kallasega, et riigikogu valimistel enim hääli saanud erakonna esimees peab saama võimaluse teha väärtuspakkumine ning öelda, millest ta peaministrina tahaks seista ja millist Eestit ta tahaks ehitada.

Kaja Kallas võttis presidendi ettepaneku asuda moodustama valitsust vastu.

Kallase sõnul on ta arvestanud sellega, et tal ei pruugi riigikogus olla piisavat toetust.

"Minu soov on kõnetada riigikogu ja võimaliku valitsuse liikmeid. Ma tahan neile südamele panna, et võimumängude juures ei tohi ära unustada poliitika sisu ja väärikust. Ma arvan, et me suudame koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga välja pakkuda palju selliseid mõtteid, mis võiksid Keskerakonna ja Isamaa liikmete hulgas toetust leida," sõnas Kallas.

Riigis valitsev Keskerakond pälvitas parlamendivalimiste tulemuste kohaselt teise koha (23,1%), jäädes alla opositsioonilisele Reformierakonnale (28,9%).

Sputnik Eesti vahendas varem, et Reformierakonna esinaine Kaja Kallas pöördus Keskerakonnale ettepanekuga: "Usume jätkuvalt, et Reformierakonnaga saaks Keskerakond olla osaline koalitsioonis, mis esindaks nii Eesti inimeste kui ka Eesti riigi huve laiapõhjalisemalt, tasakaalustatumalt ja tulevikku vaatavalt".

Keeldudes reformierakondlastega koalitsiooni minemast, võtsid keskerakondlased ette katse jääda riigitüürile, moodustades enamusvalitsuse kahe teise parlamenti pääsenud erakonnaga – EKRE (17,8%) ja Isamaaga (11,4%).

Tallinnas ja Tartus toimusid loodava võimuliidu vastaste meeleavaldused>>

EKRE-ga läbirääkimiste alustamine kutsus esile protesti mitmete Keskerakonna võtmetähtsusega tegelaste ja osa poolt tema valijatest, kes nägid potentsiaalses liidus rahvuslasteha oma huvide reetmist. Muret rahvusmeelsete jõudude võimaliku võimuletuleku pärast Eestis on väljendatud ka Euroopa Parlamendis.

Viimase küsitluse järgi toetab Reformierakonda 32 protsenti valijatest, kusjuures valimistel oli see näitaja 29 ja märtsi keskel 30. Keskerakond on aga pidevas kukkumises - kui valimistel said nad 23 protsendi toetuse, siis märtsi keskel oli see number kukkunud 19 peale ja nüüd 17 protsendile.

Keskerakond saab sõlmitava koalitsioonileppega endale Euroopa Komisjoni voliniku koha.

Presidendilt valitsuse moodustamise ettepaneku saanud Reformierakonna esimees Kaja Kallas lubas tutvustada oma kava riigikogu ees 15. aprillil. Kui ta parlamendis toetust ei leia, on pall taas presidendi väravas.

174
Tagid:
SEB, Kersti Kaljulaid, EKRE, Kaja Kallas, pension, koalitsioon, valitsus
Teema:
Eesti uus valitsus - 2019 (100)