Swedbank: naaberriikide mõju Eesti majandusele on vähenemas, illustereriv foto

Swedbank: naabrite mõju Eesti majandusele on jahtumas

84
(Uuendatud 15:50 08.04.2019)
Naaberriikide mõju Eesti majandusele on vähenenud ning väheneb Swedbanki hinnangul veelgi. Panga prognoosi järgi peaks välisnõudlus lähimal paaril aastal pakkuma Eesti ettevõtetele vähem ekspordivõimalusi, sealhulgas ka lähinaabrite turgudel.

TALLINN, 8. aprill — Sputnik. Eesti kui väike ja avatud majandusega riik sõltub suurel määral väliskeskkonnast, eriti meie lähiriikidest – Soomest, Rootsist, Lätist ja Venemaast, teatab Swedbanki majandusblogi Kukkur.

Samas on riigiti mõju Eesti majandusele väga erinev – ühel pool on meie suur sõltuvus Soome ja Rootsi majandusest, teisel pool on aga tunduvalt tagasihoidlikuma mõjuga Venemaa. Peamiselt tuleb naaberriikide mõju Eesti majandusele läbi kaubanduse, välisinvesteeringute ja turismi.

Ligikaudu viiendik Eesti SKP-st tuleb ekspordist lähinaabrite turgudele

Eelmisel aastal eksportisid Eesti ettevõtted lähiriikidesse – Soome, Rootsi, Lätisse ja Venemaale – kaupu ja teenuseid kokku kaheksa miljardi euro eest, mis on umbes 40% koguekspordist. Viis aastat tagasi oli see osakaal suurem – ligikaudu pool koguekspordist läks lähiriikidesse.

Kusjuures äramärkimist väärib Venemaa, kuna idanaabri turule suunatud ekspordi osakaal koguekspordis on viie aasta jooksul vähenenud neli korda ning moodustas mullu vaid 2%. Hinnanguliselt panustasid need neli riiki Eesti SKP-sse läbi ekspordi eelmisel aastal ligikaudu viiendiku, sealhulgas ainuüksi Soome ligikaudu kümnendiku.

Lähiriikidest pärit turistide kulutused moodustasid 3,3% Eesti SKP-st

Eelmisel aastal külastasid välisturistid Eestit 6 miljonil korral, külastuste kogukestus oli 16,4 miljonit päeva. Kõikide välisturistide kulutused Eestis moodustasid 5,9% Eesti SKP-st. Naaberriikide turistide kulutused moodustasid 3,3% Eesti SKP-st ehk nende kulutuste osakaal oli mullu ligikaudu 60% kõikide välisturistide kulutustes.

Samas on see osakaal järjest vähenenud – viis aastat tagasi oli see veidi üle 70%. Põhjuseks on Venemaa ja Soome turistide kulutuste osakaalude vähenemine. Soome turistide kulutuste osakaal kõikide turistide Eestis tehtud kulutustes oli endiselt suurim – 37%.

Eestit külastavate naaberriikide turistide külastuste arv eelmisel aastal vähenes, kuid vaatamata sellele kulutasid nad siis 1,5% rohkem võrreldes eelneva aastaga. Siin tuleks aga arvestada hinnakasvu mõju – inflatsiooniga kohandatud tarbimismaht veidi vähenes.

Soome ja Rootsi on Eesti majandust oluliselt mõjutanud

Lähiriikide Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringute seis oli möödunud aastal 11,6 miljardit eurot, mis on 55% kõikidest välisinvesteeringutest. Ligikaudu pool otsestest välisinvesteeringutest on tulnud Soomest ja Rootsist. Seega on need kaks riiki Eesti majandust oma investeeringutega oluliselt mõjutanud.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Lisaks meil toodetud kaupade ja teenuste turule, on need riigid toonud Eestisse töökohti ning "eksportinud" meile teadmust ettevõtete juhtimisest . Kuigi investeeringud meie lähiriikidest on pikemas ajavõrdluses kasvanud, on nende osakaal kogu välisinvesteeringutes langenud.

Samuti on meie lähiriigid pakkunud Eesti ettevõtetele võimalust oma äritegevuse laiendamiseks. Kokku moodustasid Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa möödunud aastal Eesti ettevõtete välismaal tehtud otsestest välisinvesteeringutest enam kui kolmandiku. Suurimad välisinvesteeringud on tehtud Lätti, kuhu oli möödunud aasta seisuga tehtud ligikaudu viiendik kõikidest Eesti ettevõtete tehtud otsestest välisinvesteeringutest.

Kuigi investeeringud Lätti on kasvanud, on nende osakaal pärast viimast majanduskriisi oluliselt langenud – kümme aastat tagasi oli Läti osakaal Eestist tehtud otsestes välisinvesteeringutes ligikaudu kolmandik. Otseinvesteeringute osakaal Venemaale on samuti viimase kümne aasta jooksul tugevasti langenud ning moodustas eelmisel aastal vaid 4%.

Portfelliinvesteeringud naabrite majandusse ületavad siia tehtud investeeringuid

Eelmisel aastal jätkus portfelliinvesteeringute netoväljavool. 2018. aastal tehti Eestist välisriikidesse 12,8 miljardit eurot portfelliinvesteeringuid, samas kui välisriikidest Eestisse tehtud portfelliinvesteeringud olid 2,4 miljardit eurot.

Netoväljavoolu taga oli Euroopa keskpankade varaostukava raames keskpanga investeeringud võlaväärtpaberitesse ning pensionifondide investeeringud.

Eestist naaberriikidesse tehtud portfelliinvesteeringud ületavad samuti nendest riikidest siia tehtud portfelliinvesteeringuid, mille taga on peamiselt pensionifondide investeeringud.

Eelmisel aastal toimus aga Eestisse lähinaabritelt portfelliinvesteeringute netosissevool, samas kui eelnevatel aastatel on toimunud väljavool. Meie naaberriikidest suurim osakaal siia ja siit tehtud portfelliinvesteeringutes on Soomel. Venemaa osakaal portfelliinvesteeringutes on aga väikseim.

Välismaal teenitud tööjõutulu osakaal on Eestis töötajatele makstud hüvitiste kõrval võrdlemisi tagasihoidlik

Möödunud aastal moodustas naaberriikides teenitud tööjõutulu ligikaudu 60% meie inimeste välismaal teenitud tööjõutulust. Soome osakaal on küll suurim – 44%, kuid see on viimastel aastatel vähenenud. Soomes teenitud tööjõutulu languse taga on Eestist Soomes tööl käivate inimeste vähenemine. Samas on Eesti inimeste välismaal teenitud tööjõutulu Eestis töötavate inimestele töötasu kogusumma kõrval võrdlemisi tagasihoidlik – ligikaudu 3%. Välismaal töötavate Eesti residentide osakaal Eestis töötavate inimeste hõives on ligikaudu 3%.

Lähinaabrite mõju Eesti majandusele on lähiajal vähenemas

Naaberriikide mõju Eesti majandusele on vähenenud ning väheneb Swedbanki hinnangul veelgi. Panga prognoosi järgi peaks välisnõudlus lähimal paaril aastal pakkuma Eesti ettevõtetele vähem ekspordivõimalusi, sealhulgas ka lähinaabrite turgudel. Seega peaks lähiriikidesse suunatud Eesti ettevõtete eksport panustama vähem Eesti majanduskasvu.

Tööjõupuudus, kulude kasv ning aeglasem tootmismahu kasv võivad aga pidurdada Eestisse tehtavaid otseinvesteeringuid. Lisaks peaks meie hinnangul Põhjamaade aeglasema majanduskasvu tõttu sealne nõudlus välistööjõu järele tasapisi langema, mis omakorda vähendab Eestis jaoks välismaal teenitud tööjõutulu.

Swedbanki kahtlustatakse suuremahulises rahapesus

Swedbanki nõukogu esimees Lars Idermark on otsustanud ametist lahkuda, panga uueks nõukogu esimeheks saab senine nõukogu aseesimees Ulrika Francke, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Idermark tõi tagasiastumise põhjusena esile viimasel ajal Swedbanki saatnud rahapesukahtlustusega kaasnenud tugeva meediatähelepanu.

Veebruarikuus analüüsisid Rootsi avaõigusliku televisiooni SVT ajakirjanikud andmeid Swedbanki pangaülekannete kohta, mis toimusid aastail 2007–2015, ja jõudsid järeldusele, et mõned neist on seotud teatud arvetega, mis olid avatud Danske Banki Eesti filiaalis, keda süüdistatakse ulatuslikus rahapesus, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti.

Läbi Swedbanki Eesti üksuse liikus kümne aasta jooksul 135 miljardit eurot kõrge riskiga klientide raha, seisab panga enda siseraportis, mis on jõudnud Rootsi ringhäälingu kätte.

Finantsinspektsioon saatis oma kontrollid 2. aprillil Swedbank Eesti peakontorisse. Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonide läbivaatamiste tulemustest oleneb suurel määral panga saatus Eestis.

Eesti finantsinspektsioon ja Rootsi finantsinspektsioon, mille järelevalve alla Swedbank kuulub, leppisid 21. veebruaril kokku alustada panga suhtes laekunud rahapesusüüdistuste uurimiseks koostööd. Samasisulised lepped sõlmis Rootsi ka Läti ja Leedu järelevalveasutustega.

84
Tagid:
investeering, Venemaa, Rootsi, Balti riigid, Swedbank, majandus
Samal teemal
Vaingort: pankade lahkumine Eestist toob kaasa tõsiseid kaotusi
Danske rahapesuskandaal
Swedbanki rahapesuskandaal
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega