Üürikorteri elutuba

Üüritud eluase otsekui oma: pealinnas koguvad populaarsust üürikodud

191
(Uuendatud 17:55 03.04.2019)
Eesti kinnisvaraturule on esmakordselt ilmunud unikaalsed hooneprojektid, kus kõik korterid on mõeldud üksnes üürileandmiseks.

ТАLLINN, 4. aprill — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Viimastel aastatel, nagu kinnisvara spetsialistid kinnitavad, on Eestima pealinnas kõvasti kasvanud nõudlus üürikorterite järele. Tulemusena on turul tekkinud uus trend – Tallinnas on asutud ehitama üürielamuid. 

Et nõudlus üürikorterite järele on tõepoolest tõusnud, seda kinnitas Sputnik Eestile ka kinnisvaraspetsialist, firma Virgo OÜ maakler Olga Vladimirova.

"Peamine põhjus on selles, et inimesed ei saa endale isikliku elamispinna ostmist lubada, paljudel ei ole selleks raha, et korter osta ning hinnad on praegu meeletult kõrged," ütles Vladimirova.

Suurenenud nõudlus üüripinna järele puudutab ennnekõike Tallinna ja on seotud majandusliku olukorraga riigis.

"Ei saartel, ütleme, ega Ida-Eestis ole piisavalt töökohti ja nende piirkondade elanikud käivad pealinnas tööl. Need inimesed ei suuda ja isegi ei taha elamispinda osta seni, kuni neil õnnestub end uuel töökohal sisse seada. Mõne viimase aastaga on neile lisandunud ka töölised Ukrainast. Jätkuvalt suur on huvi üürikorterite vastu ks üliõpilaste poolt," selgitas Vladimirova.

Üürida võib, osta ei tohi

Nii mõnedki majad ehitatakse Tallinnas just selleks, et elanikud hakkavad neis kortereid üürima ja neid kortereid ei müüdagi. Hiljuti aga ilmusid esimesed elamud, kus kortereid saab ainult üürile võtta, aga ära osta ei või. 

Sellisele kontseptsioonile vastavad näiteks kaks elamut Lumi Kodud, mis asuvad Põhja-Tallinna linnaosas. Pealtnäha on tegemist tavaliste uute kortermajadega, kuid sisuliselt, kinnitavad firma Lumi Capital esindajad, Eesti jaoks ainulaadse projektiga. Ei ole ju korterid neis majades müügiks (kummaski hoones on ühtekokku 127 ühe-, kahe- ja kolmetoalist korterit).

Арендные дома на улице Мануфактуури
© Sputnik / Вадим Анцупов
Uued üürikorterid Tallinnas

Lumi Capitali üürimajade ärijuht Hannes Tall nentis kommentaaris Sputnik Eestile, et Lumi Kodud ja LHV ühise investeerimisstrateegia pikaajalisemaks sihiks on rajada Tallinna erinevatesse piirkondadesse kokku 500 üürikorterit.

Tall täpsustas, et vahetult eraisikule üürileandmiseks ja nimelt väljaüürimiseks rajatud elamuid Eestis varem ei olnud.

Tallinnas on muidugi palju üürikortereid, kuid seda pole olnud, kinnitab Tall, et tervet maja, kus kortereid üürile pakutakse, haldaks üks firma (üürimajade Lumi Kodud ainuomanikuks on LHV pensionifondid, ettevõte Lumi Capital aga on projekti idee autor ja haldab investeeringuid).

Turistidele ei sobi

Eestis on levinud sellinegi variant, kus ettevõte ostab hoone või osa sellest ära ja ehitab külaliskorterid. Kuid külaliskorteritel on teine sisu – need on mõeldud lühiajaliseks üürileandmiseks.

Samal ajal on Lumi Kodude üürimajade korterid mõeldud ainult pikaajaliseks väljaüürimiseks. Tall täpsustab, et leping sõlmitakse esmalt tähtajalisena ja kehtib korteri üürileandmisest alates ühe aasta. Selle tähtaja täitumisel muutub leping tähtajatuks.

"Meie kortereid ei saa üürile võtta päevaks või kuuks, seetõttu turistidele säärane variant ei sobi. Minimaalne üüritähtaeg on üks aasta. Lepingusse on sisse kirjutatud ka keeld korterit kellelegi edasi üürida: näiteks, kui keegi korteri üürile võtab ja tahab tegelda Airbnb teenusepakkumisega, siis see on rangelt keelatud."

Lumi Kodude elamute ehitamisel arvestati üüripinna eripära, seetõttu erineb kortermajade built-to-rent (ingl. k. "ehitada väljaüürimiseks") mõnevõrra kortermajade built-to-sell ("ehitada müügiks") planeeringust.

Коммерческий директор арендного жилья Lumi Capital Ханнес Талль
© Sputnik / Вадим Анцупов
Lumi Capitali üürimajade ärijuht Hannes Tall

Üürimajades on näiteks lisaruumid – boksid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks, samuti panipaigad. Korterid on kompaktsemad korteritest ümberkaudsetes "tavalistes" elamutes. Lisatasu eest saab koha ka kõrvalasuvas parkimismajas.

Mispärast valitakse korter üürimajas

Elamispinda üürimajas saab üürida senikaua, kuni seda vajatakse. Ja see on kaalukas argument niisuguse korteri üürimise kasuks, rõhutas Hannes Tall – seega ei teki säärast olukorda, et üüripinnalt tuleb ootamatult omaniku plaanide muutuste tõttu välja kolida. 

Korterite üürihind on Lumi Kodude majades stabiilne ja vastab enam-vähem keskmisele elamispinna rendihinnale Eesti turul (selles võib veenduda, vaadates näiteks üürihindu mõnel kinnisvaraportaali city24.ee ostu-müügikuulutuste veebilehel). Ühetoalise korteri üürimine ühes Põhja-Tallinna üürimajas läheb tulevasele üürnikule maksma 395 eurot, millele lisanduvad fikseeritud kulud (küte, hooldustasu, prügivedu) ja fikseerimata kommunaalmaksud (tasu vee ja elektri eest).

  • Однокомнатная квартира
    Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Во всех квартирах, кухня и гостиная совмещены
    Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Одна из комнат в трехкомнатной арендной квартире
    Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud
    Вадим Анцупов
  • Идут последние работы, перед скорой сдачей  в аренду квартир
    Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 4
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud

Paljudes Euroopa riikides on rendielamud täiesti igapäevane nähe, mis kogub üha populaarsust, selgitab Tall. Ja Eesti käib Euroopa jälgedes. Huvi korterite vastu üürimajas on Eestis üpris suureks osutunud – juba pool korteritest esimeses majas, mis ongi peaaegu valmis ja hakkan maikuust esimesi üürnikke vastu võtma, on broneeritud.

Pensionärid tahavad veeta oma eluõhtu mugavas linnakorteris

"Meie klientideks on valdavalt kohalikud elanikud – nii põlistalinlased kui ka need, kes on hiöljuti Tallinna kolinud ja siin töötavad. Muidugi on nende seas, kes Eesti pealinnas töötavad, ka välismaalasi – üürilepingu sõlmimiseks peab neil olema kehtiv elamisluba. Meie sihtrühm on küllaltki laialdane, seda ka ealiste parametrite poolest: kõige noorim korteriüürnik on 21-aastane, vanim 75-aastane," lausus Hannes Tall. 

Kaugeltki mitte igaüks, märkis Tall, ei saa enesele korteri ostmist lubada. Tavaliselt on selleks vaja pangast laenu võtta – mõni ei taha või siis ei saa seda teha.

"Huvi korterite vastu üürimajas tuntakse isegi pensionäride poolt, kes elavad oma isiklikes majades linnast väljaspool – need, kellel pole enam jõudu ega tahtmist majamidamisega jännata. Nemad müvad oma maja maha ja saadud raha eest üürivad pikaajaliselt korteri meie majas, et muretult vanaduspäevi veeta," lisas ta.

Üürikorteri võib sisustada oma maitse kohaselt

Korterite sisekujundus on skandinaavialikult tagasihoidlik. Üürihinna sisse kuulub külmiku ja pliidiga varustatud köök, vannitoasisustus ja pesumasin ning suur garderoobikapp. Muud mööblit aga, näiteks voodit, köögilauda ega ka olmetehnikat – telerit, teekannu ja muud sellist korteris üürileandmisel ei ole. Nende olemasolu eest peab hoolitsema üürnik ise.

191
Tagid:
kinnisvaraäri, kinnisvara, korteriomanik, mikrokorterid, korterihinnad, üürikorter, kortermaja, korter
Samal teemal
Konkurentsiamet: olukord kinnisvaraportaalide turul on hea