Üürikorteri elutuba

Üüritud eluase otsekui oma: pealinnas koguvad populaarsust üürikodud

345
(Uuendatud 17:55 03.04.2019)
Eesti kinnisvaraturule on esmakordselt ilmunud unikaalsed hooneprojektid, kus kõik korterid on mõeldud üksnes üürileandmiseks.

ТАLLINN, 4. aprill — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Viimastel aastatel, nagu kinnisvara spetsialistid kinnitavad, on Eestima pealinnas kõvasti kasvanud nõudlus üürikorterite järele. Tulemusena on turul tekkinud uus trend – Tallinnas on asutud ehitama üürielamuid. 

Et nõudlus üürikorterite järele on tõepoolest tõusnud, seda kinnitas Sputnik Eestile ka kinnisvaraspetsialist, firma Virgo OÜ maakler Olga Vladimirova.

"Peamine põhjus on selles, et inimesed ei saa endale isikliku elamispinna ostmist lubada, paljudel ei ole selleks raha, et korter osta ning hinnad on praegu meeletult kõrged," ütles Vladimirova.

Suurenenud nõudlus üüripinna järele puudutab ennnekõike Tallinna ja on seotud majandusliku olukorraga riigis.

"Ei saartel, ütleme, ega Ida-Eestis ole piisavalt töökohti ja nende piirkondade elanikud käivad pealinnas tööl. Need inimesed ei suuda ja isegi ei taha elamispinda osta seni, kuni neil õnnestub end uuel töökohal sisse seada. Mõne viimase aastaga on neile lisandunud ka töölised Ukrainast. Jätkuvalt suur on huvi üürikorterite vastu ks üliõpilaste poolt," selgitas Vladimirova.

Üürida võib, osta ei tohi

Nii mõnedki majad ehitatakse Tallinnas just selleks, et elanikud hakkavad neis kortereid üürima ja neid kortereid ei müüdagi. Hiljuti aga ilmusid esimesed elamud, kus kortereid saab ainult üürile võtta, aga ära osta ei või. 

Sellisele kontseptsioonile vastavad näiteks kaks elamut Lumi Kodud, mis asuvad Põhja-Tallinna linnaosas. Pealtnäha on tegemist tavaliste uute kortermajadega, kuid sisuliselt, kinnitavad firma Lumi Capital esindajad, Eesti jaoks ainulaadse projektiga. Ei ole ju korterid neis majades müügiks (kummaski hoones on ühtekokku 127 ühe-, kahe- ja kolmetoalist korterit).

Арендные дома на улице Мануфактуури
© Sputnik / Вадим Анцупов
Uued üürikorterid Tallinnas

Lumi Capitali üürimajade ärijuht Hannes Tall nentis kommentaaris Sputnik Eestile, et Lumi Kodud ja LHV ühise investeerimisstrateegia pikaajalisemaks sihiks on rajada Tallinna erinevatesse piirkondadesse kokku 500 üürikorterit.

Tall täpsustas, et vahetult eraisikule üürileandmiseks ja nimelt väljaüürimiseks rajatud elamuid Eestis varem ei olnud.

Tallinnas on muidugi palju üürikortereid, kuid seda pole olnud, kinnitab Tall, et tervet maja, kus kortereid üürile pakutakse, haldaks üks firma (üürimajade Lumi Kodud ainuomanikuks on LHV pensionifondid, ettevõte Lumi Capital aga on projekti idee autor ja haldab investeeringuid).

Turistidele ei sobi

Eestis on levinud sellinegi variant, kus ettevõte ostab hoone või osa sellest ära ja ehitab külaliskorterid. Kuid külaliskorteritel on teine sisu – need on mõeldud lühiajaliseks üürileandmiseks.

Samal ajal on Lumi Kodude üürimajade korterid mõeldud ainult pikaajaliseks väljaüürimiseks. Tall täpsustab, et leping sõlmitakse esmalt tähtajalisena ja kehtib korteri üürileandmisest alates ühe aasta. Selle tähtaja täitumisel muutub leping tähtajatuks.

"Meie kortereid ei saa üürile võtta päevaks või kuuks, seetõttu turistidele säärane variant ei sobi. Minimaalne üüritähtaeg on üks aasta. Lepingusse on sisse kirjutatud ka keeld korterit kellelegi edasi üürida: näiteks, kui keegi korteri üürile võtab ja tahab tegelda Airbnb teenusepakkumisega, siis see on rangelt keelatud."

Lumi Kodude elamute ehitamisel arvestati üüripinna eripära, seetõttu erineb kortermajade built-to-rent (ingl. k. "ehitada väljaüürimiseks") mõnevõrra kortermajade built-to-sell ("ehitada müügiks") planeeringust.

Коммерческий директор арендного жилья Lumi Capital Ханнес Талль
© Sputnik / Вадим Анцупов
Lumi Capitali üürimajade ärijuht Hannes Tall

Üürimajades on näiteks lisaruumid – boksid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks, samuti panipaigad. Korterid on kompaktsemad korteritest ümberkaudsetes "tavalistes" elamutes. Lisatasu eest saab koha ka kõrvalasuvas parkimismajas.

Mispärast valitakse korter üürimajas

Elamispinda üürimajas saab üürida senikaua, kuni seda vajatakse. Ja see on kaalukas argument niisuguse korteri üürimise kasuks, rõhutas Hannes Tall – seega ei teki säärast olukorda, et üüripinnalt tuleb ootamatult omaniku plaanide muutuste tõttu välja kolida. 

Korterite üürihind on Lumi Kodude majades stabiilne ja vastab enam-vähem keskmisele elamispinna rendihinnale Eesti turul (selles võib veenduda, vaadates näiteks üürihindu mõnel kinnisvaraportaali city24.ee ostu-müügikuulutuste veebilehel). Ühetoalise korteri üürimine ühes Põhja-Tallinna üürimajas läheb tulevasele üürnikule maksma 395 eurot, millele lisanduvad fikseeritud kulud (küte, hooldustasu, prügivedu) ja fikseerimata kommunaalmaksud (tasu vee ja elektri eest).

  • Однокомнатная квартира
    Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Во всех квартирах, кухня и гостиная совмещены
    Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Одна из комнат в трехкомнатной арендной квартире
    Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud
    Вадим Анцупов
  • Идут последние работы, перед скорой сдачей  в аренду квартир
    Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 4
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pealinnas koguvad populaarsust üürikodud

Paljudes Euroopa riikides on rendielamud täiesti igapäevane nähe, mis kogub üha populaarsust, selgitab Tall. Ja Eesti käib Euroopa jälgedes. Huvi korterite vastu üürimajas on Eestis üpris suureks osutunud – juba pool korteritest esimeses majas, mis ongi peaaegu valmis ja hakkan maikuust esimesi üürnikke vastu võtma, on broneeritud.

Pensionärid tahavad veeta oma eluõhtu mugavas linnakorteris

"Meie klientideks on valdavalt kohalikud elanikud – nii põlistalinlased kui ka need, kes on hiöljuti Tallinna kolinud ja siin töötavad. Muidugi on nende seas, kes Eesti pealinnas töötavad, ka välismaalasi – üürilepingu sõlmimiseks peab neil olema kehtiv elamisluba. Meie sihtrühm on küllaltki laialdane, seda ka ealiste parametrite poolest: kõige noorim korteriüürnik on 21-aastane, vanim 75-aastane," lausus Hannes Tall. 

Kaugeltki mitte igaüks, märkis Tall, ei saa enesele korteri ostmist lubada. Tavaliselt on selleks vaja pangast laenu võtta – mõni ei taha või siis ei saa seda teha.

"Huvi korterite vastu üürimajas tuntakse isegi pensionäride poolt, kes elavad oma isiklikes majades linnast väljaspool – need, kellel pole enam jõudu ega tahtmist majamidamisega jännata. Nemad müvad oma maja maha ja saadud raha eest üürivad pikaajaliselt korteri meie majas, et muretult vanaduspäevi veeta," lisas ta.

Üürikorteri võib sisustada oma maitse kohaselt

Korterite sisekujundus on skandinaavialikult tagasihoidlik. Üürihinna sisse kuulub külmiku ja pliidiga varustatud köök, vannitoasisustus ja pesumasin ning suur garderoobikapp. Muud mööblit aga, näiteks voodit, köögilauda ega ka olmetehnikat – telerit, teekannu ja muud sellist korteris üürileandmisel ei ole. Nende olemasolu eest peab hoolitsema üürnik ise.

345
Tagid:
kinnisvaraäri, kinnisvara, korteriomanik, mikrokorterid, korterihinnad, üürikorter, kortermaja, korter
Samal teemal
Konkurentsiamet: olukord kinnisvaraportaalide turul on hea
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega