Euroopa Liit püüab sundida president Trumpi loodust armastama

Euroopa Liit püüab sundida president Trumpi loodust armastama

75
(Uuendatud 10:35 03.04.2019)
USA naasmine Pariisi kliimakokkuleppesse võib saada Euroopa Liidu poolseks kaubanduskõnelustega nõustumise tingimuseks. Tollikonflikt kipub pikale venima, ähvardades üle kasvada täismahuliseks kaubandussõjaks vana ja uue maailma vahel.

ТАLLINN, 3. aprill — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit vaikib ikka veel sellest, millal ja millistel tingimustel annab Brüssel volitused USA-ga ametlike kaubanduskõneluste pidamiseks. Arutelu viibib eeldatavalt "keskkonnakaitseliste" erimeelsuste pärast ja võib vastastikustele kaubandussanktsioonidele uue vindi peale keerata.
Näiliselt rutiinne protseduur EL-i voliniku Cecilia Malmströmi poolt USA-ga kaubanduskõnelusteks volituste andmiseks, viibib liidu liikmesriikide erimeelsuste tõttu looduskaitsealase komponendi osas suhetes Washingtoniga.

Prantsusmaa arvab, et lepituskõneluste puhul tuleks seada tingimuseks USA naasmine Pariisi kliimakokkuleppe raamidesse. President Donald Trumpi otsusega lõpetas USA 2017. aasta suvel oma osaluse 2015. aasta Pariisi kliimalepingus teatades, et see samm vastab poliitikale "Ameerika ennekõike!"

Euroopa riigijuhtide vandenõu Ameerika Ühendriikide vastu "ajab Trumpi raevu">>

Teisisõnu, lisaks juba varem USA-le esitatud nõudmistele tühistada eelnevalt kehtestatud imporditollid Euroopa terasele ja alumiiniumile, kustutada arutlusteemade nimistust põllumajandustoodang, panustab EL president Donald Trumpi "looduskaitsealaste vaadete" muutumisele.

Washington ähvardab uute kõrgemate imporditollide kehtestamisega, nüüd siis Euroopa autodele, kui Brüssel järeleandmist ei tee.

Sõprust pidada saab ainult nendega, kes loodust armastavad

Enamgi veel, Euroopa Liit kavatseb alla kirjutada majandus- ja kaubanduslepingutele ainult nende riikidega, kes on nõustunud Pariisi kliimakokkuleppe tingimustega, kinnitab autoriteetne agentuur Bloomberg viidates, nagu see nüüd kombeks, anonüümsetele infoallikatele, kes "tänu sellele, et kõnelused on olnud eraviisilise iseloomuga, on soovinud nimepidi nimetamata jääda."

Euroopa Liit ähvardab USA-d kaubanduskõneluste katkestamisega>>

Küllap on nendes väljaütlemistes tõepoolest midagi tõelähedast. Euroopal on üldiselt juba kõrini asjaajamisest USA-ga, kes iga lepituslike kaubanduskõneluste edasilükkamise päevaga riskib üha enam uuteks komplikatsioonidega Washingtoni lisanduvate kaubandussanktsioonide näol.

Ent tundub, et Euroopa tõepoolest püüab sundida president Donald Trumpi kliimasoojenemise vastase võitluse suhtes ümber mõtlema. Ja tal on selles kaalukas toetus Ameerika Ühendriikides endis.

Teisiti on raske seletada näiteks hiljutist intervjuud Nobeli majanduspreemia laureaadi, ameeriklasest eksperdi Joseph Stiglitziga.

Euroopal tuleks Hiinaga käed lüüa ja USA-d karistada

Majandusteaduse korüfee Stiglitz soovitas Euroopale ei enamat ega vähemat kui sõlmida liit Hiinaga ja kehtestada Ameerika Ühendriikidele Pariisi kliimalepingu toetamisest keeldumise eest majanduslikud sanktsioonid.

Trumpi meeskond võttis Hiina miljardäri tütre pantvangi>>

Euroopa Liidul ja Hiinal, keda peetakse põhiliseks liikumapanevaks jõuks rahvusvahelises liikumises ülemaailmsele kliimasoojenemisele vastuseismiseks, tuleks jõupingutused ühendada ja kehtestada Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu USA suhtes majandussanktsioonid keeldumise eest Pariisi kliimakokkulepet toetada, väitis intervjuus Brüsseli veebiväljaandele Euractiv USA Keynesi koolkonna majandusteadlane, Nobeli preemia laureaat Joseph Stiglitz.

Джозеф Стиглиц - американский экономист-кейнсианец, лауреат Нобелевской премии
© AP Photo / Mark Lennihan
USA Keynesi koolkonna majandusteadlane, Nobeli preemia laureaat Joseph Stiglitz.

Eksperdi hinnangul on tema kodused Ameerika Ühendriigid muutunud omamoodi "piletita reisijaks", kes on tasuta saanud hüvesid, mis on teenitud teiste riikide, teiste ülemaailmse turu osaliste poolt, kes panustavad tohutult raha majandusreformi, selle ümberkujundamiseks kasvuhoonegaaside vähendamise nimel.

Karistuseks säärase poliitika eest peavad saama rahvusvahelised sanktsioonid, mille EL ja Hiina Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel kehtestavad.

Mitte lihtsalt ühe tuntud Keynesi koolkonna majandusteadlase arvamus

Joseph Stiglitzi vaatenurka võiks pidada vaid ühe, olgugi väga tuntud, aunimedega ja autoriteetse majandusteadlase isiklikuks arvamuseks, kuid tema avaldused on osutunud veel üheks ilminguks üldisest nördimusest Washingtoni poliitika üle.

Maailm on rahulolematu isegi mitte niivõrd USA presidendi Donald Trumpi tegudega, kuivõrd kogu selle vägevaima riigi ladviku positsiooniga, mis on võimaldanud valida riigipea, kes majandusliku ja poliitilise kasu nimel on valmis suhted endiste partneritega teravaks ajama. Euroopa ei salga kahtlusi oma peamise atlandiülese liitlase usaldusväärsuses ning on Brüsseli, Berliini ja pariisi avalduste põhjal otsustades kaubandussõjaks valmis.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Niisiis paistab, et käes on sobiv hetk meenutada USA-le tema tillukesi ja mitte kuigi tillukesi trikke, mida on muuhulgas tehtud rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel. Väga paljudel väikestel ja mitte kuigi suurtel (aga ja mõnedel suurtelgi) riikidel on kogunenud Washingtoni suhtes pikk nimekiri nõudmisi, mida nad seniajani on olnud sunnitud enamalt jaolt rusikat taskus kandes enda teada hoidma, kuna pole mingit võimalust igas mõttes kõige vägevamast Põhja-Ameerika suurriigist jagu saada. Ei muud, kui ehk ainult kohalikus ajakirjanduses kritiseerida.

Merikilpkonnade hukkumine kui pretsedent sõja alustuseks

Mida saanuks näiteks Tai ette võtta vastuseks USA poolt kaks aastakümmet tagasi Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu läbi surutud krevetiekspordi keelule Tai võimude ja kalurite oskamatuse ja võimaluste puudumise püügivõrgud välja merikilpkonnade suhtes säästlike vastu välja vahetada.

Washington süüdistas Taid loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) rikkumises. Kilpkonnad hukkuvad võrkudes, millega Tai krevetipüüdjadas endale igapäevast leiba teenivad.

Põhjus oleks justkui õilis – haruldaste mereloomade kaitse, kuid tulemusena on ameeriklastest krevetitarnijad vananenud Aasia konkurentidest, kes vedasid sisse märksa odavamat toodet.

"Liiga palju on kaalul" - majandusteadlane USA ja Hiina läbirääkimistest>>

Seda pretsedenti võib Stiglitzi hinnangul kasutada nüüd USA enda vastu, kuna rahvusvahelised tegevuskavad võitluseks kliimasoojenemise vastu kujunevad iseenesest küllalt kaalukaiks, et muuta rahvusvahelist õigusraamistikku ning kujuneda aluseks rahvusvahelistes organisatsioonides kohtumenetluste algatamisele.

EL-i ja USA vaheliste kaubanduskõneluste juurde tagasi pöördudes näib, et Prantsusmaa ja rühm teda toetavaid riike on Stiglitziga (või tema nendega) nõus.

Igal juhul, kui "konfidentsiaalse info lekkeid" uskuda, avaldavad keskkonnaprobleemid kaubanduskõnelustele vana ja uue maailma vahel märkimisväärset mõju ja võivad tõepoolest esile kutsuda kaubanduslike vastuolude teravnemise.

75
Tagid:
Euroopa liiga, Euroopa Liit, Donald Trump, Pariisi kliimalepe, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega