Euroopa Liit püüab sundida president Trumpi loodust armastama

Euroopa Liit püüab sundida president Trumpi loodust armastama

27
(Uuendatud 10:35 03.04.2019)
USA naasmine Pariisi kliimakokkuleppesse võib saada Euroopa Liidu poolseks kaubanduskõnelustega nõustumise tingimuseks. Tollikonflikt kipub pikale venima, ähvardades üle kasvada täismahuliseks kaubandussõjaks vana ja uue maailma vahel.

ТАLLINN, 3. aprill — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Liit vaikib ikka veel sellest, millal ja millistel tingimustel annab Brüssel volitused USA-ga ametlike kaubanduskõneluste pidamiseks. Arutelu viibib eeldatavalt "keskkonnakaitseliste" erimeelsuste pärast ja võib vastastikustele kaubandussanktsioonidele uue vindi peale keerata.
Näiliselt rutiinne protseduur EL-i voliniku Cecilia Malmströmi poolt USA-ga kaubanduskõnelusteks volituste andmiseks, viibib liidu liikmesriikide erimeelsuste tõttu looduskaitsealase komponendi osas suhetes Washingtoniga.

Prantsusmaa arvab, et lepituskõneluste puhul tuleks seada tingimuseks USA naasmine Pariisi kliimakokkuleppe raamidesse. President Donald Trumpi otsusega lõpetas USA 2017. aasta suvel oma osaluse 2015. aasta Pariisi kliimalepingus teatades, et see samm vastab poliitikale "Ameerika ennekõike!"

Euroopa riigijuhtide vandenõu Ameerika Ühendriikide vastu "ajab Trumpi raevu">>

Teisisõnu, lisaks juba varem USA-le esitatud nõudmistele tühistada eelnevalt kehtestatud imporditollid Euroopa terasele ja alumiiniumile, kustutada arutlusteemade nimistust põllumajandustoodang, panustab EL president Donald Trumpi "looduskaitsealaste vaadete" muutumisele.

Washington ähvardab uute kõrgemate imporditollide kehtestamisega, nüüd siis Euroopa autodele, kui Brüssel järeleandmist ei tee.

Sõprust pidada saab ainult nendega, kes loodust armastavad

Enamgi veel, Euroopa Liit kavatseb alla kirjutada majandus- ja kaubanduslepingutele ainult nende riikidega, kes on nõustunud Pariisi kliimakokkuleppe tingimustega, kinnitab autoriteetne agentuur Bloomberg viidates, nagu see nüüd kombeks, anonüümsetele infoallikatele, kes "tänu sellele, et kõnelused on olnud eraviisilise iseloomuga, on soovinud nimepidi nimetamata jääda."

Euroopa Liit ähvardab USA-d kaubanduskõneluste katkestamisega>>

Küllap on nendes väljaütlemistes tõepoolest midagi tõelähedast. Euroopal on üldiselt juba kõrini asjaajamisest USA-ga, kes iga lepituslike kaubanduskõneluste edasilükkamise päevaga riskib üha enam uuteks komplikatsioonidega Washingtoni lisanduvate kaubandussanktsioonide näol.

Ent tundub, et Euroopa tõepoolest püüab sundida president Donald Trumpi kliimasoojenemise vastase võitluse suhtes ümber mõtlema. Ja tal on selles kaalukas toetus Ameerika Ühendriikides endis.

Teisiti on raske seletada näiteks hiljutist intervjuud Nobeli majanduspreemia laureaadi, ameeriklasest eksperdi Joseph Stiglitziga.

Euroopal tuleks Hiinaga käed lüüa ja USA-d karistada

Majandusteaduse korüfee Stiglitz soovitas Euroopale ei enamat ega vähemat kui sõlmida liit Hiinaga ja kehtestada Ameerika Ühendriikidele Pariisi kliimalepingu toetamisest keeldumise eest majanduslikud sanktsioonid.

Trumpi meeskond võttis Hiina miljardäri tütre pantvangi>>

Euroopa Liidul ja Hiinal, keda peetakse põhiliseks liikumapanevaks jõuks rahvusvahelises liikumises ülemaailmsele kliimasoojenemisele vastuseismiseks, tuleks jõupingutused ühendada ja kehtestada Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu USA suhtes majandussanktsioonid keeldumise eest Pariisi kliimakokkulepet toetada, väitis intervjuus Brüsseli veebiväljaandele Euractiv USA Keynesi koolkonna majandusteadlane, Nobeli preemia laureaat Joseph Stiglitz.

Джозеф Стиглиц - американский экономист-кейнсианец, лауреат Нобелевской премии
© AP Photo / Mark Lennihan
USA Keynesi koolkonna majandusteadlane, Nobeli preemia laureaat Joseph Stiglitz.

Eksperdi hinnangul on tema kodused Ameerika Ühendriigid muutunud omamoodi "piletita reisijaks", kes on tasuta saanud hüvesid, mis on teenitud teiste riikide, teiste ülemaailmse turu osaliste poolt, kes panustavad tohutult raha majandusreformi, selle ümberkujundamiseks kasvuhoonegaaside vähendamise nimel.

Karistuseks säärase poliitika eest peavad saama rahvusvahelised sanktsioonid, mille EL ja Hiina Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel kehtestavad.

Mitte lihtsalt ühe tuntud Keynesi koolkonna majandusteadlase arvamus

Joseph Stiglitzi vaatenurka võiks pidada vaid ühe, olgugi väga tuntud, aunimedega ja autoriteetse majandusteadlase isiklikuks arvamuseks, kuid tema avaldused on osutunud veel üheks ilminguks üldisest nördimusest Washingtoni poliitika üle.

Maailm on rahulolematu isegi mitte niivõrd USA presidendi Donald Trumpi tegudega, kuivõrd kogu selle vägevaima riigi ladviku positsiooniga, mis on võimaldanud valida riigipea, kes majandusliku ja poliitilise kasu nimel on valmis suhted endiste partneritega teravaks ajama. Euroopa ei salga kahtlusi oma peamise atlandiülese liitlase usaldusväärsuses ning on Brüsseli, Berliini ja pariisi avalduste põhjal otsustades kaubandussõjaks valmis.

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Niisiis paistab, et käes on sobiv hetk meenutada USA-le tema tillukesi ja mitte kuigi tillukesi trikke, mida on muuhulgas tehtud rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel. Väga paljudel väikestel ja mitte kuigi suurtel (aga ja mõnedel suurtelgi) riikidel on kogunenud Washingtoni suhtes pikk nimekiri nõudmisi, mida nad seniajani on olnud sunnitud enamalt jaolt rusikat taskus kandes enda teada hoidma, kuna pole mingit võimalust igas mõttes kõige vägevamast Põhja-Ameerika suurriigist jagu saada. Ei muud, kui ehk ainult kohalikus ajakirjanduses kritiseerida.

Merikilpkonnade hukkumine kui pretsedent sõja alustuseks

Mida saanuks näiteks Tai ette võtta vastuseks USA poolt kaks aastakümmet tagasi Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu läbi surutud krevetiekspordi keelule Tai võimude ja kalurite oskamatuse ja võimaluste puudumise püügivõrgud välja merikilpkonnade suhtes säästlike vastu välja vahetada.

Washington süüdistas Taid loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) rikkumises. Kilpkonnad hukkuvad võrkudes, millega Tai krevetipüüdjadas endale igapäevast leiba teenivad.

Põhjus oleks justkui õilis – haruldaste mereloomade kaitse, kuid tulemusena on ameeriklastest krevetitarnijad vananenud Aasia konkurentidest, kes vedasid sisse märksa odavamat toodet.

"Liiga palju on kaalul" - majandusteadlane USA ja Hiina läbirääkimistest>>

Seda pretsedenti võib Stiglitzi hinnangul kasutada nüüd USA enda vastu, kuna rahvusvahelised tegevuskavad võitluseks kliimasoojenemise vastu kujunevad iseenesest küllalt kaalukaiks, et muuta rahvusvahelist õigusraamistikku ning kujuneda aluseks rahvusvahelistes organisatsioonides kohtumenetluste algatamisele.

EL-i ja USA vaheliste kaubanduskõneluste juurde tagasi pöördudes näib, et Prantsusmaa ja rühm teda toetavaid riike on Stiglitziga (või tema nendega) nõus.

Igal juhul, kui "konfidentsiaalse info lekkeid" uskuda, avaldavad keskkonnaprobleemid kaubanduskõnelustele vana ja uue maailma vahel märkimisväärset mõju ja võivad tõepoolest esile kutsuda kaubanduslike vastuolude teravnemise.

27
Tagid:
Euroopa liiga, Euroopa Liit, Donald Trump, Pariisi kliimalepe, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (64)