Europa Liit plaanib koostada lisaeelarve väljavalitutele, illustreeriv foto

Europa Liit plaanib koostada lisaeelarve "väljavalitutele"

104
(Uuendatud 15:19 13.03.2019)
Eurotsooni rahandusministrid ei suutnud kohtumisel Brüsselis jõuda kokkuleppele tulevase ühiseelarve eesmärkides ja mahtudes, mida kavatsetakse Euroopa Liidu kassast eraldi seisvana täita ja kasutada.

ТАLLINN, 13.märts — Sputnik, Аleksei Toom. Eestil, nii nagu teistelgi eurotsooni riikidel, tuleb ilmselt suurendada oma osamakseid Brüsselile, et luua kavatsetav eurogrupi eelarve täis saada.

Euroopa rahakott klõpsas kinni - Balti riigid kurvastavad Brexiti pärast >>

Selle sisu ja mahtu ning täitmisviise arutati euroala liikmesriikide rahandusministrite 11. märtsil toimunud kohtumisel Belgia pealinnas.

Euroopa Liidu eelarve sai algse heakskiidu
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Eeldatakse, et need osamaksed eurotsooni tulevasse eelarvesse täiendavad EL-i riikide osamakseid üleeuroopalisse ühiskassasse, nagu juba varem teatati, ja neid tuleb Suurbritannia liidust lahkumise tõttu suurendada.

Edaspidiste ülekannete täpsed summad on teadaolevalt veel kindlaks määramata. Ent isegi arvestades, et Eesti annab järgmisel rahandusperioodil 2021. aastast kuni 2027. aastani Brüsselile rohkem raha ära annab ning saab tema fondidest umbes 1 miljardi võrra vähem kui varem, jääb "bilanss" väikese Balti riigi jaoks siiski positiivseks.

Eesti rahandusminister Toomas Tõniste osales ka seekord Brüsseli kohtumisel, nagu teatas tema ministeeriumi pressiteenistus, kuid riigi valitsuse seisukoht Euroopa Liidu asjaajamiste ja plaanide vaidlusküsimuste arutamisel jäi ebaselgeks.

Tooмас Тынисте
© Фото : Riigikantselei
Rahandusminister Toomas Tõniste

Eelkõige pole teada, milline on Tallinna seisukoht euroala tulevast eelarvet pikalt arutanud ministrite kohtumise põhiteema osas.

Rahandusministrid ei suutnud kokkuleppele jõuda

Nagu ütleb eurogrupi president Mario Centeno, saavutasid ministrid üksmeele selles, et eelarveraha tuleb kulutada struktuurseteks reformideks ja riiklikeks investeeringuteks euroala riikides vastavalt EL-i jooksvatele ülesannetele. Kuid Centeno selgituste põhjal otsustades pole rahajaotuse üksikasjades ja tingimustes õnnestunud kokku leppida.

Euroopa majanduskatastroofi lävel - süüdi on kolm riiki >>

"Tarvis on veel tööd teha tehniliste küsimuste kallal. Me naaseme vaidlusküsimuste juurde oma edaspidistel aruteludel," lausub Portugali rahandustegelane diplomaatiliselt kokkuvõtteks. "Ma olen täiesti kindel, et palju tähtsam on arutada selle finantsinstrumendi kasutamise tõhusust kui selle suurust," lausus ka Mario Centeno.

Мариу Сентену
© REUTERS / FRANCOIS LENOIR
Мариу Сентену

Eelnevalt on Brüssel hinnanud võimalikku fondiraha, mis on mõeldud EL-i riikide arengutaseme ühtlustamiseks ja kindlustuseks rahandusprobleemide tekkimise puhul ühes neist, koguummas 55 miljardile eurole. Eurogrupp võtab ilmselt oma eelarve mahu kindlaks määramisel arvesse Euroopa Komisjoni arvestusi.

Täiendav võimalus abi saada

Mõtte eurogrupi omaette eelarve kujundamiseks, nagu portaal Sputnik Eesti juba on kõnelnud, pakkusid välja Euroopa "raskekaallased", eeskätt Prantsusmaa ja Saksamaa. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on seisnud hea ka euroala rahandusministeeriumi projekti ja eurotsooni rahandusministri ametikoha loomise eest, kuid pole pälvinud piisava hulga liitlaste toetust.

Balti tunnelid: Eesti ei suuda ikka veel uskuda >>

Eurotsooni loodava eelarve eesmärgid ja ülesanded on esialgu vaid visandlikult kindlaks määratud. Ejk tõtt-öelda on euroala riigid eri meelt selles, kas senimaani veel olematu eelarve vahendid peaksid olema ka stabiliseerimisfondiks, reserviks euro kriisi korral või siis kasutatakse neid põhiliselt toetuste või odavate laenude andmiseks kõige kehvemal järjel euroriikide edasiarendamiseks.

Lääne-Euroopa riigid kaitsevad ühiskassa üldisemate funktsioonide ideed, pidades selle stabiliseerivat rolli Eurooppa rahandussüstemile oluliseks. Samas vaimus on varem sõna võtnud president Macron, kes väitis ühtlasi, et eurotsooni eelarve peab moodustama "mitu protsenti euroala summaarsest SKP-st". Soovitatud on ka kasutada kassatäitmiseks laekumisi üleeuroopalisest maksust suurtele internetifirmadele ja võib-olla ka juriidiliste isikute rahvusvaheliste tehingute maksust.

Mõlema maksu idee on "õhku visatud", neist tõepärasem idee – internetifirmade maksustamine – sai taas torpedeeritud just 12. märtsi kohtumise eelõhtul eeskätt Šveitsi, Iirimaa ja Soome ning, nagu arvata võib, ka Balti riikide ühisel jõul.

Otsustatud on tugineda veebiettevõtete maksustamist käsitleva rahvusvahelise lepingu ettevalmistamisel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile, kus vastava dokumendiga juba üsna kaua tegeldud.

104
Tagid:
rahandus, majandus, eelarve, EL
Samal teemal
Pidu saab läbi: EL keeldus Balti riikidele raha eraldamast
Ekspert selgitas, miks EL ei saa kohe sanktsioone tühistada
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega