Balti tunnelid: Eesti ei suuda ikka veel uskuda, illusreeriv foto

Balti tunnelid: Eesti ei suuda ikka veel uskuda

204
(Uuendatud 12:38 12.03.2019)
Tõenäoliselt tasuks Eestil valmistuda sadade Hiina ettevõtete töötajate saabumiseks, kes hakkavad Tallinnast Helsingisse tunneleid kaevama. Grandioosne, 15-miljardilise maksumusega projekt, mida rahastavad Hiina investorid, võib saada paljudeks aastateks Eesti majanduse edu aluseks.

TALLINN, 12. märts - Sputnik, Aleksei Toom. Eesti ei mõista ilmselt kohe, kui oluline on Tallinna ja Helsingi vaheliste tunnelite projekt. Soome äriühingu FinEst Bay Area Development teatesse esialgse kokkuleppe allkirjastamise kohta Hiina riigikonsortsiumiga Touchstone Capital Partners 15 miljardi euro investeerimiseks suhtuti pigem muinasjutu sissejuhatuse kui sündinud faktina.

Tunnel Helsingi—Tallinn

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et tunneli projekt oli varem saanud Eesti valitsuse ametliku toetuse, kuid riigi ja pealinna võimud ei ilmutanud kohtumiseks Hiina äriühingute esindajatega 2019. aasta jaanuaris erilist huvi.

Touchstone'i võrgulehe teatel arutas selle konsortsiumi juhtkond koos sellesse kuuluva Hiina riikliku China Railway International Group Holdings esindajatega investeerimisvõimalusi Eesti peaministri ja Tallinna linnavalitsusega.

Ekspert: Hiina pole ajaloos kunagi altruismiga silma paistnud >>

Võiks arvata, et pooled jõudsid vastastikusele mõistmisele, vastasel juhul poleks Peking sellesse ambitsioonikasse projekti15 miljardit eurot investeerinud.

Kuigi Soome firma FinEst Bay Area nimes sisaldub ka "Est", ei ole esialgu alust arvata, et sellesse kuulub ka Eesti partnereid. Samanimeline firma on küll registreeritud ka Eestis ja see näib olevat seotud tuntud kohaliku ettevõtja Sandor Liive'ga, kuid käesoleva materjali avaldamise ajaks ei vastanud äriühingu Soome büroo ega Liive Sputniku järelepärimisele eestlaste võimaliku osaluse kohta tunneliprojektis.

Soomlane, kes hiinlaste abiga võib muinasjutu tõeks muuta

Kindlameelsed soomlased, eesotsas ettevõtja Peter Vesterbacka'ga, kes on juba mitu aastat liikunud täiesti fantastilise projekti realiseerimise suunas, ei ütle ettevõtte nime, mis tunnelit rajama hakkaks, kuid kinnitavad, et see on Hiina ettevõte. Võib-olla ka mitu ettevõtet, mis töötavad Hiina valitsuse suure, äärmiselt keerulise ja kuluka projekti "One Belt, One Way" realiseerimisel, millel tasuvus ei ole sugugi ilmne.

Ehkki eelseisva suure ehituse üksikasjad ei ole veel teada, räägivad selle algatajad kunstliku saare rajamisest Soome territoriaalvee piirile, kahe 17-meetrise läbimõõduga paralleelse tunneli rajamisest ning nende ehitamisest kahest otsast korraga. Lisaks ehitatakse teatud vahemaa tagant kaht tunnelit ühendavad väikesed põikisuunalised tunnelid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja tunnelite tehnohoolduseks.

Seega, kui üks tunnelitest on ette nähtud elektrirongide liikluseks, siis teine võiks teoreetiliselt olla autoliikluseks, kuigi tehnilised lahendusi tunneli ventilatsiooni korraldamiseks on antud juhul isegi raske ette kujutada.

Sellist asja suudavad ehitada vaid mõned ettevõtted maailmas

Sellise läbimõõdu ja pikkusega tunneleid suudavad rajada vaid mõned ettevõtted maailmas, millel on selleks vajalikud tunneliläbinduskompleksid. Kuni viimase ajani oli Euroopas võimalik rääkida ainult ühest sellisest ettevõttest, kuulsast Saksa Herrenknecht Konzern'ist. Just see ettevõte rajas ka 26-kilomeetri pikkuse ja üle 15-meetrise läbimõõduga Guangzhou-Shenzhen-Hongkongi maanteetunneli.

Euroopa Liit ei luba Hiinal osaleda Soome lahe aluse tunneli ehitamise >>

Ka Madridi südalinnas asuva autotunneli rajamiseks kasutati sama ettevõtte 15,2 meetri läbimõõduga hiiglaslikku läbinduskilpi. Tunneli rajamine Soome lahe alla ületab keerukuselt aga kõik senised ehitusprojektid. Tunnelite merealuse osa pikkus on 50-70 kilomeetrit, mis tuleb pinnasesse puurida umbes 200 meetri sügavusel.

Paar aastat tagasi Hiina sõna otseses mõttes tungis väga spetsiifilisele suure läbimõõduga läbinduskilpide turule, tõrjudes sealt Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika ettevõtted soodsamate lepingutingimustega.

Näiteks teatab Hiina Zhongjiao Tianhe Machinery Equipment Manufacturing Co. Ltd. oma võrgulehel üle 15-meetrise läbimõõduga läbinduskilpidest ja Lääne konkurentide monopoli "murdmisest".

Soome pealinn Helsingi
© Sputnik / Михаил Фомичев

Veelgi tõenäolisem on China Railway Tunnel Group CO osalemine Soome lahe aluses tunneliprojektis, mida kinnitab kaudselt selle emaettevõtte China Railway International Group Holdings esindajate kohalolek jaanuarikohtumistel Tallinnas.

Eestile potentsiaalselt kõige olulisem projekt

Eesti majandusteadlased ei näe projektis, mis ootamatult unistusest millekski täiesti teostatavaks muutus, Eestile esialgu midagi negatiivset. Ettevõtluse kõrgkooli professor Pjotr Vernitski usub, et igal juhul saab riik kasu mitte ainult investeeringute sissevoolust, vaid ka täiendavatest maksulaekumistest.

Isegi kui tunneli ehituse eesliinil saavad olema Hiina eksperdid, luuakse nii mahukate tööde läbiviimiseks sadu täiendavaid töökohti. Sellise objekti rajamine eeldab tegelikult terve uue tootmisharu ja tugiteenuste, sealhulgas spetsiaalse profiiliga ja tugevusega raudbetoondetailide tootmise tehast.

Тоннель между Хельсинки и Таллинном по проекту соединяется с железнодорожной магистралью Rail Baltic
Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on Soome lahe alla kavandatav raudteetunnel, mis ühendaks Soome pealinna Helsingi Eesti pealinna Tallinnaga ning Soome raudteevõrgu tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja Kesk-Euroopa raudteevõrguga

Vaevalt, et majanduslikult on otstarbekas vedada miljoneid tonne betoonkonstruktsioone ja armatuuri meritsi või raudteed mööda kaugete vahemaade tagant, loogilisem oleks ehitada sellised tehased tunnelite sissepääsude lähedusse.

See aga tähendab kümneid, kui mitte sadu uusi töökohti. Pigem isegi tuhandeid, sest plokkide komponente tuleb samuti kusagil toota ja transportida ja ladustada, kellelgi tuleb toita ja teenindada tuhandeid sellel hiiglaslikul ehitusplatsil töötavaid inimesi, sisustada nende vaba aega.

Šveitsis asuva 57,1 kilomeetri pikkusel Gotthardi raudteetunneli ehitusel töötas üle 3500 töötaja. Ligikaudu sama pikkusega Soome lahe aluse tunneli ehitamine nõuab ilmselt hoopis rohkem töökäsi.

Tunnel kahe pealinna vahel >>

Nii et Eesti pealinna elanikud võiksid juba valmistuda sadade või isegi tuhandete Hiina spetsialistide vastuvõtmiseks, kes läbinduskilbiga töötama hakkavad. Soome lahe aluse tunneli rajamine, kui keegi ega miski seda ei peata, võib anda Eesti majandusele võimsa, ja mis veelgi olulisem, kestva stiimuli ning muuta riigi turistidele veelgi atraktiivsemaks, sest seal asub sissepääs maailma kõige pikemasse maa-alusesse tunnelisse.

Rääkimata sellest, et see muudaks Eesti "Uue siiditee" oluliseks lüliks, see tähendab, Aasia transiitkaubanduse osaks, millest eesti juba aastaid unistanud on.

204
Tagid:
majandus, investeering, Hiina, Eesti, Soome, Helsingi, Tallinn, tunnel
Teema:
Tallinna–Helsingi tunnel (13)
Samal teemal
Rail Baltic: vastuoluline raudtee
Tallinna-Helsingi tunnel eeldab investeeringuid erasektorist
Tunnel kahe pealinna vahel