Balti tunnelid: Eesti ei suuda ikka veel uskuda, illusreeriv foto

Balti tunnelid: Eesti ei suuda ikka veel uskuda

248
(Uuendatud 12:38 12.03.2019)
Tõenäoliselt tasuks Eestil valmistuda sadade Hiina ettevõtete töötajate saabumiseks, kes hakkavad Tallinnast Helsingisse tunneleid kaevama. Grandioosne, 15-miljardilise maksumusega projekt, mida rahastavad Hiina investorid, võib saada paljudeks aastateks Eesti majanduse edu aluseks.

TALLINN, 12. märts - Sputnik, Aleksei Toom. Eesti ei mõista ilmselt kohe, kui oluline on Tallinna ja Helsingi vaheliste tunnelite projekt. Soome äriühingu FinEst Bay Area Development teatesse esialgse kokkuleppe allkirjastamise kohta Hiina riigikonsortsiumiga Touchstone Capital Partners 15 miljardi euro investeerimiseks suhtuti pigem muinasjutu sissejuhatuse kui sündinud faktina.

Tunnel Helsingi—Tallinn

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et tunneli projekt oli varem saanud Eesti valitsuse ametliku toetuse, kuid riigi ja pealinna võimud ei ilmutanud kohtumiseks Hiina äriühingute esindajatega 2019. aasta jaanuaris erilist huvi.

Touchstone'i võrgulehe teatel arutas selle konsortsiumi juhtkond koos sellesse kuuluva Hiina riikliku China Railway International Group Holdings esindajatega investeerimisvõimalusi Eesti peaministri ja Tallinna linnavalitsusega.

Ekspert: Hiina pole ajaloos kunagi altruismiga silma paistnud >>

Võiks arvata, et pooled jõudsid vastastikusele mõistmisele, vastasel juhul poleks Peking sellesse ambitsioonikasse projekti15 miljardit eurot investeerinud.

Kuigi Soome firma FinEst Bay Area nimes sisaldub ka "Est", ei ole esialgu alust arvata, et sellesse kuulub ka Eesti partnereid. Samanimeline firma on küll registreeritud ka Eestis ja see näib olevat seotud tuntud kohaliku ettevõtja Sandor Liive'ga, kuid käesoleva materjali avaldamise ajaks ei vastanud äriühingu Soome büroo ega Liive Sputniku järelepärimisele eestlaste võimaliku osaluse kohta tunneliprojektis.

Soomlane, kes hiinlaste abiga võib muinasjutu tõeks muuta

Kindlameelsed soomlased, eesotsas ettevõtja Peter Vesterbacka'ga, kes on juba mitu aastat liikunud täiesti fantastilise projekti realiseerimise suunas, ei ütle ettevõtte nime, mis tunnelit rajama hakkaks, kuid kinnitavad, et see on Hiina ettevõte. Võib-olla ka mitu ettevõtet, mis töötavad Hiina valitsuse suure, äärmiselt keerulise ja kuluka projekti "One Belt, One Way" realiseerimisel, millel tasuvus ei ole sugugi ilmne.

Ehkki eelseisva suure ehituse üksikasjad ei ole veel teada, räägivad selle algatajad kunstliku saare rajamisest Soome territoriaalvee piirile, kahe 17-meetrise läbimõõduga paralleelse tunneli rajamisest ning nende ehitamisest kahest otsast korraga. Lisaks ehitatakse teatud vahemaa tagant kaht tunnelit ühendavad väikesed põikisuunalised tunnelid, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja tunnelite tehnohoolduseks.

Seega, kui üks tunnelitest on ette nähtud elektrirongide liikluseks, siis teine võiks teoreetiliselt olla autoliikluseks, kuigi tehnilised lahendusi tunneli ventilatsiooni korraldamiseks on antud juhul isegi raske ette kujutada.

Sellist asja suudavad ehitada vaid mõned ettevõtted maailmas

Sellise läbimõõdu ja pikkusega tunneleid suudavad rajada vaid mõned ettevõtted maailmas, millel on selleks vajalikud tunneliläbinduskompleksid. Kuni viimase ajani oli Euroopas võimalik rääkida ainult ühest sellisest ettevõttest, kuulsast Saksa Herrenknecht Konzern'ist. Just see ettevõte rajas ka 26-kilomeetri pikkuse ja üle 15-meetrise läbimõõduga Guangzhou-Shenzhen-Hongkongi maanteetunneli.

Euroopa Liit ei luba Hiinal osaleda Soome lahe aluse tunneli ehitamise >>

Ka Madridi südalinnas asuva autotunneli rajamiseks kasutati sama ettevõtte 15,2 meetri läbimõõduga hiiglaslikku läbinduskilpi. Tunneli rajamine Soome lahe alla ületab keerukuselt aga kõik senised ehitusprojektid. Tunnelite merealuse osa pikkus on 50-70 kilomeetrit, mis tuleb pinnasesse puurida umbes 200 meetri sügavusel.

Paar aastat tagasi Hiina sõna otseses mõttes tungis väga spetsiifilisele suure läbimõõduga läbinduskilpide turule, tõrjudes sealt Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika ettevõtted soodsamate lepingutingimustega.

Näiteks teatab Hiina Zhongjiao Tianhe Machinery Equipment Manufacturing Co. Ltd. oma võrgulehel üle 15-meetrise läbimõõduga läbinduskilpidest ja Lääne konkurentide monopoli "murdmisest".

Soome pealinn Helsingi
© Sputnik / Михаил Фомичев

Veelgi tõenäolisem on China Railway Tunnel Group CO osalemine Soome lahe aluses tunneliprojektis, mida kinnitab kaudselt selle emaettevõtte China Railway International Group Holdings esindajate kohalolek jaanuarikohtumistel Tallinnas.

Eestile potentsiaalselt kõige olulisem projekt

Eesti majandusteadlased ei näe projektis, mis ootamatult unistusest millekski täiesti teostatavaks muutus, Eestile esialgu midagi negatiivset. Ettevõtluse kõrgkooli professor Pjotr Vernitski usub, et igal juhul saab riik kasu mitte ainult investeeringute sissevoolust, vaid ka täiendavatest maksulaekumistest.

Isegi kui tunneli ehituse eesliinil saavad olema Hiina eksperdid, luuakse nii mahukate tööde läbiviimiseks sadu täiendavaid töökohti. Sellise objekti rajamine eeldab tegelikult terve uue tootmisharu ja tugiteenuste, sealhulgas spetsiaalse profiiliga ja tugevusega raudbetoondetailide tootmise tehast.

Тоннель между Хельсинки и Таллинном по проекту соединяется с железнодорожной магистралью Rail Baltic
Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on Soome lahe alla kavandatav raudteetunnel, mis ühendaks Soome pealinna Helsingi Eesti pealinna Tallinnaga ning Soome raudteevõrgu tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja Kesk-Euroopa raudteevõrguga

Vaevalt, et majanduslikult on otstarbekas vedada miljoneid tonne betoonkonstruktsioone ja armatuuri meritsi või raudteed mööda kaugete vahemaade tagant, loogilisem oleks ehitada sellised tehased tunnelite sissepääsude lähedusse.

See aga tähendab kümneid, kui mitte sadu uusi töökohti. Pigem isegi tuhandeid, sest plokkide komponente tuleb samuti kusagil toota ja transportida ja ladustada, kellelgi tuleb toita ja teenindada tuhandeid sellel hiiglaslikul ehitusplatsil töötavaid inimesi, sisustada nende vaba aega.

Šveitsis asuva 57,1 kilomeetri pikkusel Gotthardi raudteetunneli ehitusel töötas üle 3500 töötaja. Ligikaudu sama pikkusega Soome lahe aluse tunneli ehitamine nõuab ilmselt hoopis rohkem töökäsi.

Tunnel kahe pealinna vahel >>

Nii et Eesti pealinna elanikud võiksid juba valmistuda sadade või isegi tuhandete Hiina spetsialistide vastuvõtmiseks, kes läbinduskilbiga töötama hakkavad. Soome lahe aluse tunneli rajamine, kui keegi ega miski seda ei peata, võib anda Eesti majandusele võimsa, ja mis veelgi olulisem, kestva stiimuli ning muuta riigi turistidele veelgi atraktiivsemaks, sest seal asub sissepääs maailma kõige pikemasse maa-alusesse tunnelisse.

Rääkimata sellest, et see muudaks Eesti "Uue siiditee" oluliseks lüliks, see tähendab, Aasia transiitkaubanduse osaks, millest eesti juba aastaid unistanud on.

248
Tagid:
majandus, investeering, Hiina, Eesti, Soome, Helsingi, Tallinn, tunnel
Teema:
Tallinna–Helsingi tunnel (13)
Samal teemal
Rail Baltic: vastuoluline raudtee
Tallinna-Helsingi tunnel eeldab investeeringuid erasektorist
Tunnel kahe pealinna vahel
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega