Illustreeriv foto

Euroopa Liit alustab välisinvestorite "jälgimist"

83
(Uuendatud 12:46 07.03.2019)
EL-i riikide esindajad kooskõlastasid direktiivi uue üleeuroopalise struktuuri loomiseks, mis võimaldab takistada Euroopale oluliste ettevõtete ostmist Hiina ettevõtete poolt.

ТАLLINN, 7. märts — Sputnik, Аleksei Toom. Еuroopa Liit käivitab aprillis uue riikideülese teenistuse, mis asub jälgima kõiki suuri välismaiseid otseinvesteeringuid Euroopa ettevõtetesse ja tõkestama EL-i "huve ohustavaid" tehinguid. Analoogsed ametkonnad peavad looma, kui neid juba olemas ei ole, kõik Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Eesti. See võib takistada riigil kaasamast suuri Hiina investeeringuid, millele ta seniajani loodab.

Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu kinnitas 5. märtsil Euroopa Komisjoni poolt juba varem ette valmistatud otsuse jälgida ja vajadusel tõkestada otseinvesteeringuid väljastpoolt Euroopa Liidu piire. Niiviisi kavatseb EL takistada eeskätt Hiina riiklike ettevõtete poolt strateegiliselt oluliste Euroopa ettevõtete ostmist.

"Uus struktuur aitab tagada julgeolekut, avalikku korda ja EL-i strateegilisi huvisid," öeldakse Euroopa Komisjoni pressiteates, seda vahetu kontrolliga väljastpoolt Euroopa Liitu pärit otseinvesteeringute üle, see tähendab üleeuroopalise tähtsusega Euroopa ettevõtete aktsiate omandamise üle.

Soome pealinn Helsingi
© Sputnik / Михаил Фомичев

Eestil, kelle seadustes ei ole seni sätteid, mis võimaldaksid sundida eraettevõtteid riikliku või üleeuroopalise julgeoleku kaalutlustel ja Euroopa Liidu huvides välisinvesteeringutest loobuma, tuleb samuti seda EL-i direktiivi rakendama ja täitma asuda.

Tulevikuvaates võib see tähendada, et teatud Eesti ettevõtted ei saa sõlmida sisuliselt olulise tähtsusega varade ega kinnisvara ostu-müügitehinguid "tundlikes" sektorites – seega siis kohalike eripärade puhul kõige tõenäolisemalt energeetika ja meresadamate, transporditaristu, sidevaldkonna puhul ja haruldaste muldmetallide tootmises.

Euroopa Liit ei luba Hiinal osaleda Soome lahe aluse tunneli ehitamise>>

Kinnitatud direktiiv võib, nagu Sputnik Eesti kirjutas, takistada ka teostumast Eesti unistust merealusest tunnelist Helsingisse, kuivõrd selle ilmselgelt strateegilise tähtsusega projekti vastu olevat ilmutanud huvi Hiina investorid.

Brüssel saab õiguse mistahes välisinvesteering peatada

Kusjuures põhjuste loetelu, mille alusel võidakse välismaine otseinvesteering julgeoleku, strateegiliste huvide ja avaliku korra kaitsmise kaalutlustel keelata, on küllaltki ulatuslik ja samas mitte väga konkreetne, mis võimaldab seda igal konkreetsel juhul omal kombel tõlgendada. Ning viimane sõna jääb ilmselt igal juhul Brüsselile.
Loomulikult on igal välisinvestoril, kellele tehingust ära öeldakse, võimalus säärane riigivõimu või Brüsseli otsus vaidlustada, kuid võib arvatra, et tema väljavaated vaidlusküsimuse edukaks lahendamiseks osutuvad äärmiselt kasinaks, kuivõrd julgeolek ja strateegilised huvid – need on kaalukad, üsnagi udused ja äärmiselt raskesti vaidlustatavad mõisted.

Kinnitatud dokument sätestab esmajoones, et Euroopa Liidu riikidel ja Euroopa Komisjonil peab olema võimalus "arvestada välismaise otseinvesteeringu sisu ja asjaolusid, iseäranis seda, kellele "välisinvestor otseselt või kaudselt allub", kas ei seisa investori taga tegelikult välisriigi valitsus, kas EL-is ettevõtte ostmine ei osutu osaks suuremast välismaisest projektist või programmist, mis ei vasta Euroopa Liidu huvidele.

Soomlased on valmis liituma Rail Balticuga>>

Et kõike seda välja selgitada, võivad riigivõimud ja Euroopa Komisjon nõuda teavet kõigilt tehinguga otseselt või kaudselt seotud isikutelt, sealhulgas potentsiaalselt investorilt endalt ning kui too keeldub selliseid andmeid esitamast, siis saab see loomulikult põhjuseks tema väljavalitud ettevõtte või kinnisvara ostu-müügitehingust keelduda.

Hiinlaste otseinvesteeringute maht ületas 1,5 triljonit eurot

Euroopale teeb muret ennekõike Hiina riigiettevõtetega sõlmitud ostu-müüditehingute hulga kiireloomuline kasv.

Ehkki USA otse investeeringuid on EL-i riikides Brüsseli andmete kohaselt ligi neli korda rohkem kui hiinlaste kapitalipaigutusi, muudab Euroopa oluliste, eesrindlike ettevõtete Hiinlaste poolt kokkuostmise kasvutempo koos nende kogu nende kõrgtehnoloogia ja oskusteabega ostutehingutega Lääne-Euroopa närviliseks.

"Tänane otsus tõestab, et EL on suhteline kiiresti tegutsema, kui kaalul on meie kodanike ja majanduse strateegilised huvid," kommenteeris otsust Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. "Investeeringute uue kontrolli- ja hindamisstruktuuri teke tähendab, et nüüd oleme me märksa paremini varustatud selleks, et väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvad investeeringud teeniksid tõepoolest meie huvisid."

"EL omandab paljugi välisinvesteeringute abiga ja need etendavad meie majanduses olulist rolli," ütleb Euroopa Liidu kaubandusvolinik Cecilia Malmström. "Ent viimasel ajal oleme näinud investeeringute kasvu meie strateegilistes valdkondades, mis on vallandanud eluterve ühiskondliku arutelu. Investeeringute uue järelevalvestruktuuri abil oleme saavutanud palju soodsama positsiooni oma huvide kaitsmisel. Ootan kannatamatult koostöö algust liidu liikmesriikidega, kellel tuleb nüüd vastavad muudatused oma siseriiklikesse õigusaktidesse sisse kanda."

83
Tagid:
investeering, eesti, Brüssel, välisinvestor