Rail Baltic

Pidu saab läbi: EL keeldus Balti riikidele raha eraldamast

17430
(Uuendatud 15:39 15.08.2019)
Euroopa Liit ei eralda vahendeid Baltimaade ametnike lemmikprojektile - Rail Baltica raudteele - mille maksumuseks on üle seitsme miljardi euro. Lisaks ei kavatseta Ida-Euroopa riikide kulukaid algatusi üldse EL eelarvesse lülitada.

Miks sulgeb Brüssel "uude Euroopasse" suundunud rahavood ja miks vajab Euroopa Liit ühtset prokuratuuri, kirjutab RIA Novosti kolumnist Maksim Rubtšenko.

Kitsaskoht

Euroopa rööpmelaiusega raudteest, mis ühendaks Leedut, Lätit ja Eestit Kesk-Euroopa riikidega marsruudil Berliini-Poznan-Varssavi-Kaunas-Riia-Tallinn ning selle võimalikust jätkumisest Helsingini hakati rääkima 2001. aastal. Sel ajal hinnati projekti maksumuseks 2,65 miljardit eurot.

Pärast mitmeid aastaid kestnud arutelusid sõlmisid kolm Balti riiki 2014. aasta oktoobris lepingu Rail Baltica ehitamise tarvis ühisettevõtte RB Rail asutamiseks.

RB Rail algkapital oli 1,95 miljonit eurot, kuigi uue kitsarööpmelise raudtee maksumuseks oli juba tollal 4,3 miljardit eurot.

31. jaanuaril 2017 sõlmisid Leedu, Läti ja Eesti Rail Baltica lepingu.

RB Raili aktsiakapital oli selleks ajaks kasvanud 7,8 miljoni euroni ja vajalikud investeeringud koguni 5,8 miljardi euroni.

Kui aga lisame ligi 1,2 tuhande erakrundi ostmise kulud, millele rööpad peaks paigaldatama, ületab see summa seitse miljardit eurot.

Rail Baltica loojate sõnul peaks suurema osa neist vahenditest andma Euroopa Liit. Kuid Brüssel ei jaganud Baltimaade entusiasmi, pidades projekti perspektiivituks.

Tõepoolest, Balti riikide peamised kaubavood liiguvad kas Venemaalt Euroopa Liitu või vastupidi, Euroopast Venemaale.

Balti riikide ja ELi vaheline kaubavedu, mida kitsarööpmeline raudtee teenindama peaks, on nii väike, et ei võimalda rajatist kuidagi tasuvaks muuta.

Et Euroliidust raha välja meelitada, hakkasid kavalad baltimaalased rõhuma uue tee sõjalis-strateegilisele tähtsusele.

Nad ütlevad, et kui kaob vajadus vaguneid kitsastelt rattapaaridelt laiadele ümber tõsta, on NATO-l võimalik väed kiiresti Venemaa piiride äärde tuua.

Vene ohule vastu seismise nimel kaasati projekti isegi Soome ja nimetati RB Raili juhatuse esimeheks soomlane Timo Riihimäki, lootes, et Helsingi aitab rahastuse saamisele kaasa. Asjatult.

Varastavad kõik

Brüsseli keeldumine RB Railile miljardeid eraldada ei tulene mitte ainult asjaolust, et seal ei usuta eriti vajadusse vägesid Balti riikidesse saata.

Euroametnikud lihtsalt mõistsid: lõviosa taotletud vahenditest varastatakse kindlasti ära.

Sellisteks kahtlusteks on kaalukad põhjused. Juba suvel avastasid Eestis loodud liikumise "Avalikult Rail Balticust" aktivistid projekti majanduslikes põhjendustes 4,1 miljardi euro suuruse "näpuvea".

See aga ei üllatanud kedagi, kuna Brüsselisse olid juba jõudnud Leedule teede ehitamiseks eraldatud vahendite auditi tulemused.

Kaunase, Panevežise ja Šiauliai tee-ehitusettevõtete 25 objekti kontrolli käigus avastati kõikidel juhtudel "kuritarvitamisi ja riisumist".

Materjalide ostmine toimus ilma konkursita. Dokumentides suurendati pidevalt tegelikult asfalteeritud alade pindalalasid. Sageli tehti tarneid ilma lepingute sõlmimiseta, mille tõttu tellijad keeldusid hiljem kauba eest maksmisest. 

On selge, et klient, kes asfaldi tasuta sai, tänas heldelt ametnikku, kes teda "usaldas".

"Üldiselt on ELi vahendid olnud ja jäävadki vastutustundetuse, korruptsiooni, bürokraatia ja laiskuse allikaks kõigil tasanditel," kinnitas endine Läti rahandusminister Uldis Osis.

Tema järeldust kinnitab täielikult Euroopa Korruptsioonivastase Agentuuri (OLAF) ja Euroopa Liidu Justiitsdirektoraadi ühisaruanne.

"Kui varem oli Euroopa fondidest igal aastal varastatavate vahendite summa sadades miljonites eurodes, siis nüüd räägime juba miljarditest," kirjutatakse dokumendis, "Riisumise ja ebatõhusate kulutuste tõttu kaob igal aastal enam kui 320 miljardit eurot, st peaaegu miljard eurot päevas."

OLAFi eksperdid nimetasid infrastruktuuriprojekte ja põllumajandust ebaefektiivsuse (st röövimise) liidriteks.

Näiteks saavad põllumajandustootjad igal aastal miljardeid eurosid põllumajandustoetusi "maade töötlemiseks", mis on põllumajanduse tarvis ilmselgelt sobimatud.

Sellised pettused ilmnevad mitte ainult Ida-Euroopas, vaid ka Kreekas, Prantsusmaal ja isegi Saksamaal. 

Kuid kõige aktiivsemalt varastatakse Euroopa raha just "uue Euroopa" riikides, kuhu on Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu pumbatud juba rohkem kui 150 miljardi euro eest toetusi.

"Enamiku projektide maksumus on suuresti üle paisutatud ning raha läheb põhjendamatute eesmärkide peale," on Transparency Internationali piirkondliku filiaali juhataja Joseph Peter Martin kindel.

"Ilma liialduseta võime öelda, et tänapäeval satuvad sajad miljardid eurod Euroopa riigifondidest selliste inimeste taskutesse, kellest meil aimugi pole."

Toetuste asemel prokuratuur

Lõpuks katkes Brüsseli kannatlikkus ja Euroopa Liidu 2021-2027 aastate eelarveprojektis kavandatakse Ida-Euroopale antavate toetuste ulatuslikku vähendamist. 

Sealhulgas ei lisatud ühistest ELi fondidest rahastatavate prioriteetsete projektide nimekirja ühtki Balti riikide algatust. See puudutab ka projekti Rail Baltica, mille elluviimine on nüüd teadmata ajaks edasi lükatud.

Lisaks teatas OLAF-i esindaja Ville Itala veebruaris, et Euroopa Liidus luuakse ühtne prokuratuur.

Uue struktuuri peamine eesmärk on "kaitsta ELi eelarvet, võidelda keeruliste petujuhtumitega ja hoida ära Liidu rahaliste vahendite vastu suunatud kuritegevus".

Üleeuroopaline prokuratuur alustab tööd 2020. aastal, mis on järjekordne, kõigi Ida-Euroopa "eelarvekrattide" jaoks halb uudis.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Loe lisaks: 

17430
Tagid:
Baltimaad, Ida-Euroopa, Euroliit, Rail Baltic
Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (51)
Samal teemal
Soome liitub ametlikult Rail Balticu ühisettevõttega
Austrias arutati Rail Balticuga seonduvat
Varjatud lobitöö: Soros kontrollib Euroopa institutsioone
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega