Rail Baltic

Pidu saab läbi: EL keeldus Balti riikidele raha eraldamisest

13663
(Uuendatud 16:24 03.03.2019)
Euroopa Liit ei eralda vahendeid Baltimaade ametnike lemmikprojektile - Rail Baltica raudteele - mille maksumuseks on üle seitsme miljardi euro. Lisaks ei kavatseta Ida-Euroopa riikide kulukaid algatusi üldse EL eelarvesse lülitada.

TALLINN, 3. märts — Sputnik. Miks sulgeb Brüssel "uude Euroopasse" suundunud rahavood ja miks vajab Euroopa Liit ühtset prokuratuuri, vahendab RIA Novosti.

Kitsaskoht

Euroopa rööpmelaiusega raudteest, mis ühendaks Leedut, Lätit ja Eestit Kesk-Euroopa riikidega marsruudil Berliini-Poznan-Varssavi-Kaunas-Riia-Tallinn ning selle võimalikust jätkumisest Helsingini hakati rääkima 2001. aastal. Sel ajal hinnati projekti maksumuseks 2,65 miljardit eurot.

Pärast mitmeid aastaid kestnud arutelusid sõlmisid kolm Balti riiki 2014. aasta oktoobris lepingu Rail Baltica ehitamise tarvis ühisettevõtte RB Rail asutamiseks.

RB Rail algkapital oli 1,95 miljonit eurot, kuigi uue kitsarööpmelise raudtee maksumuseks oli juba tollal 4,3 miljardit eurot.

31. jaanuaril 2017 sõlmisid Leedu, Läti ja Eesti Rail Baltica lepingu.

RB Raili aktsiakapital oli selleks ajaks kasvanud 7,8 miljoni euroni ja vajalikud investeeringud koguni 5,8 miljardi euroni.

Kui aga lisame ligi 1,2 tuhande erakrundi ostmise kulud, millele rööpad peaks paigaldatama, ületab see summa seitse miljardit eurot.

Rail Baltica loojate sõnul peaks suurema osa neist vahenditest andma Euroopa Liit. Kuid Brüssel ei jaganud Baltimaade entusiasmi, pidades projekti perspektiivituks.

Tõepoolest, Balti riikide peamised kaubavood liiguvad kas Venemaalt Euroopa Liitu või vastupidi, Euroopast Venemaale.

Balti riikide ja ELi vaheline kaubavedu, mida kitsarööpmeline raudtee teenindama peaks, on nii väike, et ei võimalda rajatist kuidagi tasuvaks muuta.

Et Euroliidust raha välja meelitada, hakkasid kavalad baltimaalased rõhuma uue tee sõjalis-strateegilisele tähtsusele.

Nad ütlevad, et kui kaob vajadus vaguneid kitsastelt rattapaaridelt laiadele ümber tõsta, on NATO-l võimalik väed kiiresti Venemaa piiride äärde tuua.

Vene ohule vastu seismise nimel kaasati projekti isegi Soome ja nimetati RB Raili juhatuse esimeheks soomlane Timo Riihimäki, lootes, et Helsingi aitab rahastuse saamisele kaasa. Asjatult.

Varastavad kõik

Brüsseli keeldumine RB Railile miljardeid eraldada ei tulene mitte ainult asjaolust, et seal ei usuta eriti vajadusse vägesid Balti riikidesse saata.

Euroametnikud lihtsalt mõistsid: lõviosa taotletud vahenditest varastatakse kindlasti ära.

Sellisteks kahtlusteks on kaalukad põhjused. Juba suvel avastasid Eestis loodud liikumise "Avalikult Rail Balticust" aktivistid projekti majanduslikes põhjendustes 4,1 miljardi euro suuruse "näpuvea".

See aga ei üllatanud kedagi, kuna Brüsselisse olid juba jõudnud Leedule teede ehitamiseks eraldatud vahendite auditi tulemused.

Kaunase, Panevežise ja Šiauliai tee-ehitusettevõtete 25 objekti kontrolli käigus avastati kõikidel juhtudel "kuritarvitamisi ja riisumist".

Materjalide ostmine toimus ilma konkursita. Dokumentides suurendati pidevalt tegelikult asfalteeritud alade pindalalasid. Sageli tehti tarneid ilma lepingute sõlmimiseta, mille tõttu tellijad keeldusid hiljem kauba eest maksmisest. 

On selge, et klient, kes asfaldi tasuta sai, tänas heldelt ametnikku, kes teda "usaldas".

"Üldiselt on ELi vahendid olnud ja jäävadki vastutustundetuse, korruptsiooni, bürokraatia ja laiskuse allikaks kõigil tasanditel," kinnitas endine Läti rahandusminister Uldis Osis.

Tema järeldust kinnitab täielikult Euroopa Korruptsioonivastase Agentuuri (OLAF) ja Euroopa Liidu Justiitsdirektoraadi ühisaruanne.

"Kui varem oli Euroopa fondidest igal aastal varastatavate vahendite summa sadades miljonites eurodes, siis nüüd räägime juba miljarditest," kirjutatakse dokumendis, "Riisumise ja ebatõhusate kulutuste tõttu kaob igal aastal enam kui 320 miljardit eurot, st peaaegu miljard eurot päevas."

OLAFi eksperdid nimetasid infrastruktuuriprojekte ja põllumajandust ebaefektiivsuse (st röövimise) liidriteks.

Näiteks saavad põllumajandustootjad igal aastal miljardeid eurosid põllumajandustoetusi "maade töötlemiseks", mis on põllumajanduse tarvis ilmselgelt sobimatud.

Sellised pettused ilmnevad mitte ainult Ida-Euroopas, vaid ka Kreekas, Prantsusmaal ja isegi Saksamaal. 

Kuid kõige aktiivsemalt varastatakse Euroopa raha just "uue Euroopa" riikides, kuhu on Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu pumbatud juba rohkem kui 150 miljardi euro eest toetusi.

"Enamiku projektide maksumus on suuresti üle paisutatud ning raha läheb põhjendamatute eesmärkide peale," on Transparency Internationali piirkondliku filiaali juhataja Joseph Peter Martin kindel.

"Ilma liialduseta võime öelda, et tänapäeval satuvad sajad miljardid eurod Euroopa riigifondidest selliste inimeste taskutesse, kellest meil aimugi pole."

Toetuste asemel prokuratuur

Lõpuks katkes Brüsseli kannatlikkus ja Euroopa Liidu 2021-2027 aastate eelarveprojektis kavandatakse Ida-Euroopale antavate toetuste ulatuslikku vähendamist. 

Sealhulgas ei lisatud ühistest ELi fondidest rahastatavate prioriteetsete projektide nimekirja ühtki Balti riikide algatust. See puudutab ka projekti Rail Baltica, mille elluviimine on nüüd teadmata ajaks edasi lükatud.

Lisaks teatas OLAF-i esindaja Ville Itala veebruaris, et Euroopa Liidus luuakse ühtne prokuratuur.

Uue struktuuri peamine eesmärk on "kaitsta ELi eelarvet, võidelda keeruliste petujuhtumitega ja hoida ära Liidu rahaliste vahendite vastu suunatud kuritegevus".

Üleeuroopaline prokuratuur alustab tööd 2020. aastal, mis on järjekordne, kõigi Ida-Euroopa "eelarvekrattide" jaoks halb uudis.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

13663
Tagid:
Baltimaad, Ida-Euroopa, Euroliit, Rail Baltic
Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (47)
Samal teemal
Soome liitub ametlikult Rail Balticu ühisettevõttega
Austrias arutati Rail Balticuga seonduvat
Varjatud lobitöö: Soros kontrollib Euroopa institutsioone