Kivisöe kaevandamine, illustreeriv foto

Austraalia kaotab kivisöe-miljardeid need võib saada Venemaa

168
(Uuendatud 10:07 22.02.2019)
Kaugest Austraaliast tuleb uudiseid, mis lubavad vaadata maailma energiamajanduse küsimustele uue nurga alt.

Sergei Savtšuk, RIA Novosti

Märgime: Austraalia hõivab oma kõigest 24 miljonilise elanikkonna juures kivisöe ekspordis esimese koha maailmas. 2017. aasta tulemuste põhjal müüs riik maailma söeturgudel erinevat sorti kivisütt 40,6 miljardi dollari eest, mis moodustas kolmandiku kogu maailma söekaubandusest. Teisele kohale paiknes Indoneesia (17,9 miljardit dollarit ja 16,1 protsenti), kolmandale Venemaa (13,5 miljardit ja 12,2 protsenti).

Prantsusmaa püüdis Vene gaasijuhtme pantvangi võtta >>

Kuid pronksipjedestaalilt on Venemaad agarasti välja tõrjumas USA, kes Trumpi kahe presidendiaastaga on söekaevandamist kõvasti kasvatanud ja kohe-kohe ületab selle tööstusharu suurimad näitajad Obama esimesest valitsusajast.

Võib arvata, et austraallastele endile pole kivisütt sugugi tarvis, sest küllap olete lugenud rohkesti artikleid sellest, kuidas härra Elon Muski jõupingutustega kerkis Lõuna-Austraalia osariigis lausa keset džunglit hiigelsuur päikeseelektrijaam ning vana räpane kivisöel töötanud jaam suleti.

Kõik see on tõsi. Kuid miskipärast ongi see projekt jäänud ainsaks eksempariks ja isegi naaberosariigid ei hakanud seda omal pool kordama (ütleme vastuse ette: asi pole selles, et pärast kivisöel töötanud soojuselektrijaama sulgemist ja päikesepaneelide vastu väljavahetamist tõusis kilovatt-tunni hind tarbijatele kaheksakordseks, osutudes kõige odavamast kõige kallimaks).

Nüüd aga niisiis uudised: Austraalia ajakirjandus teatab, et kohalik kohus keskkonnakaitse küsimustes lükkas ettevõtte Gloucester Resources söekaevandajate apellatsiooni tagasi ja keelas tal talle kuuluvas Rocky Hillsi kivisöekarjääris kaevandustöid alustada.

Nüüd aga pisut üksikasjalikumalt. Ettevõte asutati 2005. aastal ja asus kohe agarasti tegutsema. 2013. aastal ostis ta ametlikult tegevusloa Rocky Hillsi maardla kivisöe töötlemiseks ja asus mäetööde plaani koostama.

Austraalia söetootjad valmistusid kõigepealt selleks, et neile hakkavad vastu seisma jõudukoguvad rohelised ning seoses sellega läksid ettevaatavalt eraäri vaatenurgast ennekuulmatuile järeleandmistele. 

Esmajoones loobus Glocester Resources kohapeale söerikastustehase rajamisest, loobuti ka kõige odavamast konveiermeetodist söe karjäärist väljatoimetamiseks, et vähendada selle tolmamist ümberlaadimisel, loobuti ka kallurvagunitest.

Venemaa kivisöe väljavedu Poolasse suureneb >>

Teisisõnu, ettevõte läks teadlikult välja lisakulutustele ja valis kõige optimaalsema tegutsemise algoritmi. Ettevalmistuste tööjärgus loodi poolsada töökohta ning kaeveõõneni jõudes plaaniti tööjõudluseks luua veel sada, kuid neil kavatsustel polnud määratud täituda.

Ei jõudnud veel esimesed masinad tulevasse karjääri kohale saabuda, kui Austraalia rohelised esitasid kohtule hagi nõudmisega Rocky Hillsis igasugused tööd keelustada. Esimese astme kohus rahuldas need nõudmised ja tööde äkilise seiskamise tõttu kahju kannatanud söekaevurid esitasid edasikaebuse. Kusjuures seegi neid ei aidanud.

Lõputu vägikaikavedamise tulemusena jäi ettevõttel ja Austraalia turul saamata keskeltläbi ligi 21 miljonit tonni tavalist kivisütt ja 13 miljonit tonni koksi. See on eraettevõte ja eelarve otsene kahjum ja saamata jäänud tulu. Dollarites tähendab see, nagu lihtne taibata, miljardeid.

Kuni roheline sabat Austraalias kestab, teevad maailma söeturu ülejäänud osalised oma tegemisi edasi. Detsembris toimus Poolas päris häbiväärselt ülemaailmne keskkonnaküsimuste alane kongress, kus juhtivad riigid nagu USA, Araabia Ühendemiraadid ja Venemaa keeldusid kütusesektori maavarade kaevandamismahtu vähendamast ja ühtlasi tunnistamast oma vastutust kliimamuutuste eest.

2017. aastal teatas USA ametlikult, et ütleb lahti Pariisi kliimakokkuleppest ega kavaste söetootmise tempot tagasi tõmmata. Hiina oli oma tootmismahtu nii tugevasti kahandanud, et 2017. aasta tulemuste põhjal kasvas see järsku 22 miljoni tonni võrra ning kasvas ka impordi maht.

USA söetarned Ukrainasse – põhjus kriminaalasja algatamiseks >>

Venemaa söekaevandusettevõtted raporteerisid toodangu ühtekokku viieprotsendilisest kasvust ja koksisöe kaevandamise viieteistkümneprotsendilisest kasvust. Niisugune üksmeelne võitlus siis keskkonnakaitse eest ja loobumine möödanikust.

Teeme vahekokkuvõtte. Muidugi mõista Austraalia esialgu oma kivisöe-troonilt minema ei lenda ja säilitab maailma söeekspordis liidripositsiooni, aga kui kaua see veel kestab, seda näitab aeg.

Kivisüsi on tänapäeval üks kõige alahinnatumaid energiaressursse, mida kõikides varjundites rohelised ja kõikvõimalikud eksperdid teleris lõputult maha matavad, tema aga ei mõtlegi maailma-areenilt lahkuda.

Möödunud aasta tulemuste kohaselt näitas tahke must kuld erinevalt gaasist ja naftast tavatult stabiilset hinnataset, mis sisuliselt ei kõikunudki, püsides tähise juures 110 dollarit tonni eest. Kõikvõimalikele keelitustele ja tuhandetele tellitud artiklitele vaatamata ei kao kivisüsi kuhugi ja seda ostetakse jätkuvalt ülima usinusega.

Austraalias hakkas nädalavahetusel kehtima ühekordse plasti kasutamise keeld, illustreeriv foto
© Sputnik / Александр Кряжев

Ostjate seas on näiteks täiesti kindlalt Saksamaa, kes ametliku prognoosi kohaselt ostab 2019. aastal sisse nelikümmend viis miljonit tonni, millest kolmkümmend tonni moodustavad energiamargid ja viisteist tonni koksisüsi. Seda on peaaegu kahe protsendi võrra rohkem sellest, mille sakslased aasta tagasi vastu võtsid.

Aga on ju meie maakeral ka veel Jaapan, kes vajab viis korda enam ressursse (2016. aastaga 209 miljonit tonni). Maailma majanduslikud ja tehnoloogia-alased juhtriigid ehitavad jätkuva innuga kivisöel toimivaid soojuselektrijaamu, rakendades neis kõige kaasaegsemaid lahendusi katelde kasuteguri tõstmiseks ja kahjulike heitmete minimeerimiseks.

Igaüks, kes ütleb, et kivisüsi on maailma energiaareenilt maha astunud, see kas valetab või lihtsalt ei saa selles küsimuses millestki aru.

Tõsi küll, seda võib katsuda saavutada poliitiliste meetoditega – nagu sealsamas Austraalias. Kuid vabale kohale nii ostjate kui ka tootjate seas leidub kiiresti keegi, kes selle hõivab.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

168
Tagid:
energeetika, majandus, kivisüsi, Venemaa, Austraalia, energia
Samal teemal
Austraalia peaminister vabandas seksuaalvägivalda kogenud laste ees
«Sasipaanika» on vallutanud Austraalia
1974. a. tunnustas Austraalia valitsus Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu
Heitgaaside vähendamise võimekus on suurim transpordis ja energeetikas
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega