Danske Bank peab kaheksa kuu jooksul oma tegevuse Eestis lõpetama

Danske Bank peab kaheksa kuu jooksul oma tegevuse Eestis lõpetama

116
(Uuendatud 14:10 19.02.2019)
Finantsinspektsiooni juhatus tegi 19. veebruaril Danske Bank A/Sile ettekirjutuse, millega keelas panga filiaali tegevuse Eestis. Pank peab enda tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul alates ettekirjutuse tegemisest, arvestades seejuures filiaali praeguste klientide huve.

TALLINN, 19. veebruar — Sputnik. Danske Banki Eesti filiaali klientide jaoks hetkel midagi ei muutu, kõik kliendilepingud kehtivad edasi. Kliendisuhete ümberkorraldamine toimub järk-järgult kaheksa kuu jooksul, teatab Finantsinspektsioon.

Pank tagastab klientidele täies mahus kõik hoiused. Samas ei või pank sundida seniseid laenukliente laene pangale ennetähtaegselt tagasi maksma või laenulepinguid üles öelda ainult ettekirjutuse ettekäändel.

Danske panga Eesti filiaali rahapesuskandaal jõudis Saksamaale >>

Danske Bank peab filiaali laenulepingud kaheksa kuu jooksul üle andma kas mõnele teisele Eestis tegutsemisõigust omavale sõltumatule pangale või muule krediidiandjale, kes teenindab laene edasi või rakendama muu seadusliku lahenduse, millega saab laenulepinguid edasi täita, kuid seejuures üheselt arvestama laenuvõtjate õiguste kaitsega.

Pangal on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga ligi 14 700 hoiustajast klienti ning 12 300 laenuklienti.

Danske Bank rikkus Eestis tegutsedes aastaid rahapesu tõkestamise vastaseid regulatsioone, lastes kõrge rahapesuriskiga klientidel teha panga vahendusel kahtlasi tehinguid. Lisaks eksitas Danske Bank Eesti riigiasutusi, esitades neile puudulikku teavet ning seeläbi tegelikult takistas tegevust.

Danske Banki rikkumiste tegelik ulatus selgus 2018. aasta sügisel Danske Banki tellitud põhjalikest siseuurimise raportitest, mille pank koostas avalikkuse survel. Finantsinspektsioon on pärast raportite avaldamist, pangas läbi viidud kohapealseid kontrolle ning Eesti rahapesu andmebüroolt saadud teabe põhjalikku analüüsi jõudnud järeldusele, et pank peab oma tegevuse Eestis lõpetama.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul tuleb Danske Banki aastatepikkusele olulistele rikkumistele ning Eesti finantskeskkonna usaldusväärsuse lammutamisele anda üheselt hukkamõistev hinnang, mida vaid teatud määral leevendab panga poolt oma rikkumiste tunnistamine, kuigi ka see sai alguse avalikkuse survest.

"Olukord, kus välispanga filiaali kaudu on sooritatud sedavõrd rasked ja ulatuslikud kohalike reeglite rikkumised ja sellega on kaasnenud suurim löök Eesti finantsturu läbipaistvusele, usaldusele ja mainele ning kus meie arvates päritoluriigi järelevalve on panka kohelnud siidikinnastes, on Finantsinspektsioonil õigus sellele loodetavasti erandlikule juhtumile panna lõplik punkt," sõnas Kessler.

Danske rahapesuskandaal >>

Ta lisas, et ka minevikus reageeris Finantsinspektsioon Eesti ja Taani riigi asutustest ainsana Danske Banki tegevusele ning sundis panka 2015. aastal toonaste tõendite valguses loobuma mitteresidentide ärist Eestis.

"Klientide huvide kaitseks otsustasime Finantsinspektsiooni ettekirjutusega pangale seatud kohustused tagada sunnirahaga. Ettekirjutuse rikkumise korral tuleb pangal tasuda 100 000 eurot päevas iga rikkumise eest kuni täitmiseni, kuid mitte kokku rohkem kui 10 protsenti kogu Danske Banki aastasest netokäibest," märkis Kessler.

Danske Bank peab 20 päeva jooksul esitama Finantsinspektsioonile tegevuskava filiaali sulgemiseks Eestis. Finantsinspektsioon jälgib filiaali likvideerimise protsessi väga tähelepanelikult ning on valmis vajadusel kasutama täiendavaid järelevalvelisi meetmeid, et tagada filiaali klientide huvide kaitse ning finantssektori usaldusväärsus.

Danske panga Eesti filiaalist lähtuva rahapesuskandaaliga on seotud ka Saksa ettevõtted ja pangad. Saksa riikliku telekanali ARD poliitikasaade "Kontraste" ja ajakiri Die Zeit paljastasid ühisuurimuses, et on alust rääkida enam kui 31 miljonist eurost, mis liikusid aastail 2007–2011 Saksamaa erinevate arveldusarvete vahel, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti jaanuari keskel.

Danske panga ümber puhkenud skandaali tõttu alustas Eesti prokuratuur 1. juulil Danske panga Eesti filiaali töötajate võimaliku rahapesu asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust. Keskkriminaalpolitsei pidas detsembris Danske rahapesu kriminaalasjaga seoses kinni kokku kümme inimest, vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti.

Venemaa teavitas juba 2007. aastal Danske panka kahtlastest tehingutest ja klientidest panga Eesti filiaalis, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Sellest teatas ajaleht Berlingske viitega pangas läbi viidud uurimise tulemustele. Väljaanne märgib, et 2007. aasta juunis saatis Venemaa Keskpank Taani poolele kirja, milles väljendati muret mitteresidentidest klientide tegevuse pärast Sampo panga Eesti filiaalis, mis veel samal aastal läks Danske panga koosseisu.

Danske Bank asutati 1871. aastal Kopenhaagenis. See on Taani suurim pank ja Põhja-Euroopa oluline pangandusettevõte, millel on filiaalid ka piirkonna teistes riikides. Pangal on rohkem kui 5 miljonit klienti.

116
Tagid:
ühiskond, majandus, pangandus, Eesti, Danske Bank
Teema:
Danske rahapesuskandaal (40)
Samal teemal
EK kutsus uurima Danske Banki rahapesuskandaali
Kaljulaid: Danske asjas tegid vigu nii Eesti kui Taani järelevalved
Danske vilepuhuja: Eesti finantsinspektsioon muutis maagiliselt arvamust Danske suhtes
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega