Illustreeriv foto

Veeteede Amet: võimas stardipauk Eesti laevanduse uuele ajajärgule

98
(Uuendatud 15:44 14.02.2019)
Riigikogus läbis kolmanda lugemise laevanduseelnõu, mis sai hääletusel 77 poolthäält (erapooletuid saadikuid oli 1) ja mitte ükski saadik ei hääletanud eelnõule vastu.

TALLINN, 14. veebruar — Sputnik. Tegemist on võimsa esimese sammuga Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamise suunal ning nüüd on vaja jätkata tööd, et täita soovitud eesmärk ja tuua seitsme aastaga Eesti lipu alla vähemalt 300 laeva, teatas Veeteede Amet pressiteade vahendusel.

Veeteede Ameti peadirektori Rene Arikase sõnul on hääletuse tulemus erakordselt positiivne ning näitab tugevat mandaati selle projekti ellu viimiseks.

"Meil on ülihea meel, et laevanduseelnõu sai täna Riigikogus suisa 77 poolthäält. See on suurepärane tulemus! Nüüd seisab meil kõigil ees väga suur ja pikaajaline töö nii õigusloome kui ka vajalike kaasaegsete (digitaalsete) teenindus- ja IT-keskkondade võimekuste arendamiseks. Samuti tuleb hakata panustama ka turundus- ja müügitegevusse," kommenteeris Arikas.

Kõpu
© Sputnik / Дмитрий Крамар

Arikas lisas, et laevanduseelnõu üks osa terviklikust meetmete paketist, mille eesmärk on – kasutades ära olemasolevat merendusalast kompetentsi ning rahvusvahelisel tasandil tunnustatud merendusriigi mainet – pakkuda konkurentsivõimelisi ja kaasaegseid tingimusi selleks, et lisaks laevadele tuleks Eestisse järjest enam ka erinevaid kaldasektori ettevõtteid ja sellega koos luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, mis lisaks 10 aasta perspektiivis Eesti SKT-le hinnanguliselt 2%.

Raskeid laevaõnnetusi eelmisel aastal Eesti vetes ei olnud>>

"Strateegilises plaanis on projekti eesmärk eelkõige panustada täiendavalt laekuvate maksude abil meie rahva heaolusse ning erinevate töökohtade loomisesse laevade Eesti lipu alla toomise kaudu. Kuna meil on Eestis juba olemas kõrge merendusalase kompetentsiga töötajad, siis on meil võimalik kasutada olemasolevat potentsiaali ning luua Eestisse ka suure lisandväärtusega töökohti," ütles ta.

Eelnõu jõustub pärast seda, kui Euroopa Komisjon on eelnõuga kaasnevate maksusoodustuste tegemise suhtes konkreetsele sektorile andnud oma lubava otsuse. Eeldatavalt toimub see 2020. aasta 1. jaanuaril.

Olulisemad muudatused reederitele ja meremeestele

Laeva Eesti lipu alla tulek tähendab laeva registreerimist Eesti laevaregistris, millega laieneb laevale Eesti riikkondsus ja sellega koos Eesti jurisdiktsioon ning õigus kanda laeva ahtris Eesti riigilippu. Laeval, millele kohaldub Eesti jurisdiktsioon, on omakorda võimalik kohaldada Eesti riigi poolt pakutavaid maksusoodustusi ehk erimaksurežiimi.

Veeteede Amet sai uue mõõdistuslaeva Kaja.
© Sputnik / Елена Черышева

Veeteede Amet avastas tänavu Eesti vetest 18 uut vrakki>>

"Erimaksurežiimi alla kuuluvad rahvusvahelise mereveoga tegelevad vähemalt 500 kogumahutavusega kaubalaevad ning lisaks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda sõitvad vähemalt 500 kogumahutavusega reisilaevad. Maksusoodustuste saamiseks peab laev kandma Eesti või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu ning täitma ka muud seaduses sätestatud vajalikud tingimused. Tulenevalt Euroopa Liidu reeglitega seatud piirangutest ei hõlma eelnõu kalalaevu," selgitas Arikas.

Ühtlasi kinnitas Arikas, et kuigi eelnõu eesmärk oli suunatud laevandusettevõtete ja kaldasektori arendamisele ning Eesti majanduse kasvule, parendatakse eelnõuga ka Eesti meremeeste olukorda.

Seadusemuudatused loovad aluse edasistele tegevustele laevade Eesti lipu alla toomiseks>>

"Sõltumata sellest, kas meremees töötab erimaksurežiimi alla kuuluval laeval või mitte, luuakse kõikidele Eesti residentidest meremeestele võimalus sõlmida Eesti Haigekassaga riiklik ravikindlustuse leping, mille alusel hakkab meremees saama haigekassa kaudu samasuguseid raviteenuseid kui need, kellel on riiklik ravikindlustus tööandja kaudu. Töötasult makstava tulumaksu soodustust 0% on võimalik kasutada ka erimaksurežiimi alla kuuluvatel laevadel töötavatele meremeestele, kellel on kohustus tulumaksu tasuda Eestisse," ütles ta.

Soodsa geograafilise asukoha ning 3794 kilomeetri pikkuse rannajoonega Eesti Vabariigil on suur potentsiaal olla mitte ainult mereäärne riik, vaid ka mereriik. Üheks mereriigi tunnuseks on aga riigi lipu all seilava laevastiku, sh rahvusvahelises sõidus sõitvate suurte kauba- ja reisilaevade olemasolu.

Eesti laevanduse areng

Eesti kaubalaevastiku osatähtsus oli 1930. aastate teisel poolel Läänemere-äärsete riikide ning Euroopa ja maailma kontekstis muljetavaldav. Eesti oli kaubalaevastiku kogutonnaažilt tuhande elaniku kohta sel ajal Läänemere-äärsete riikide hulgas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal. Läänemere-äärsetest riikidest olid Eestist eespool vaid Taani ja Rootsi (Teele Saar, Eesti Laevanduse Aastaraamat, 2016).

Laeva «Mari Ferdinand» ankur
© Фото : из архива клуба "Посейдон"

1940. aastal moodustatud Eesti Merelaevandus oli teise Nõukogude okupatsiooni ajal ja kuni erastamiseni 1997. aastal üks peamistest meretransporti haldavatest ettevõtetest Eestis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kuulutas Eesti valitsus Eesti Merelaevanduse Eesti omandiks ning võeti vastu otsus moodustada riigiaktsiaselts RAS Eesti Merelaevandus, mis suutis säilitada enamuse nõukogudeaegsest laevastikust.

1. juulil 1993 oli Eesti Merelaevandusel 80 laeva kandevõimega 536 741 t. RAS Eesti Merelaevandus otsustas vabaneda enamikest mitteprofiilsetest tegevustest ja eraldi ettevõteteks said Tallinna Sadam (toona oli see üksnes Vanasadam), Muuga Sadam ja Loksa Laevaremonditehas.

Miinitõrjeoperatsiooni külaliste päeval käidi meremiini lõhkamas>>

Titanic. Fotoarhiiv
© AP Photo /

Peale RAS Eesti Merelaevanduse erastamist 1997. aastal jätkus laevastiku reorganiseerimise protsess ning laevade arvu vähenemine. Ühelt poolt müüdi vanemad, amortiseerunud laevad vanametalliks ning teisalt, uued 90ndatel ehitatud laevad hakkasid järk-järgult Eesti lipu alt lahkuma.

Hinnanguliselt on täna ca 60 kaubalaeva omanikud pärit Eestist ning nende aluste tehnilist korraldust, mehitamist ning opereerimist korraldatakse ka siin, ent laevade ahtris lehvib sinimustvalge asemel mingi muu riigi lipp.

Viimane suur, üle 500-se kogumahutavusega pidevas rahvusvahelises sõidus olev kaubalaev „Kalana“ lahkus Eesti lipu alt 2014. aasta aprillis ning sellega märgitakse ühe ajastu lõppu Eesti laevanduse ajaloos.

98
Tagid:
laevandus, lipp, laev, Riigikogu, Veeteede amet