Eesti elanikud kulutasid mullu välismaal üle miljardi euro, illustreeriv foto

Eesti elanikud kulutasid mullu välismaal üle miljardi euro

91
(Uuendatud 18:48 07.02.2019)
Eesti elanikud külastasid välisriike 3,6 miljonil korral ehk ligikaudu sama palju kui 2017. aastal. Välismaal reisides kulutasid Eesti elanikud seal hinnanguliselt pisut üle ühe miljardi euro ehk 13% rohkem kui aasta tagasi.

TALLINN, 8. veebruar — Sputnik. 78% reisidest tehti Euroopa Liidu riikidesse, mille külastuste arv siiski vähenes aastaga 3%. Märgatavalt on harvenenud Eesti elanike reisid Itaaliasse, Poola ja Taani, selgub Eesti Panga statistikast.

Venemaa piirab oluliselt toidukaupade ja muude toodete importi Eestist >>

Võrreldes 2017. aastaga tegid eestimaalased märksa rohkem reise populaarsetesse puhkusepaikadesse nagu Bulgaaria, Egiptus, Kreeka ja Türgi. Horvaatia reiside arv on kasvanud juba kaheksa aastat järjest ning 2018. aastal tehti sinna 24 000 reisi.

SRÜ riike külastati 14% rohkem kui aasta tagasi: Venemaale tehti üle 300 000 reisi.

Välisturistid jätsid Eestisse 1,4 miljardit eurot

2018. aastal väisasid välisturistid Eestit 6 miljonil korral ehk veidi vähem kui 2017. aastal. Kolmandiku kõigist külastustest tegid Soome turistid, kes käisid Eestis veidi rohkem kui kaks miljonit korda. Nende arv vähenes aastaga 5%1.

Eesti elanikud toovad reisidelt kaasa ohtlikke nakkushaigusi, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Väljastpoolt Euroopa Liitu tehti Eestisse 1,7 miljonit reisi ehk umbes sama palju kui eelmisel aastal. Venemaa turistid külastasid Eestit 900 000 korda, mis moodustas 15% kõikidest külastustest, ning ka need arvud aastaga ei muutunud. Aasia riikidest tehti Eestisse 300 000 reisi ehk 6% rohkem kui 2017. aastal.

Välisturistid tarbisid mullu Eestis kaupu ja teenuseid hinnanguliselt 1,4 miljardi euro eest, mida oli 3% enam kui 2017. aastal.

Baltikumi suurim reisimess Tourest toimub taas

Reedest pühapäevani toimuv Baltikumi suurim ja vanim reisimess Tourest toob messile kohale rekordarvu rahvusvahelisi ostjaid kogu Euroopast, et neile neli päeva kestva spetsiaalse põneva programmi abil Eestit kui väärt põhjamaist reisisihtkohta tutvustada ja seeläbi eesti turismiettevõtete eksporti suurendada.

Rahvusvaheline turismimess Tourest on pikima ajalooga ja suurim turismimess Balti riikides. Eesti Turismifirmade Liit korraldab seda juba 1991.aastast. Tourest 2019 toob kolme päeva jooksul kokku üle 500 eksponendi 30 erinevast riigist, sh on esmakordselt esindatud Guatemala ning Turksi ja Caicose saared. Eesti inimesed ootavad messi pikisilmi, et paika seada oma puhkuseplaanid, seisab ürituse kodulehel.

"Puhka targalt" ehk kuidas vältida puhkusereisi ebaõnnestumist >>

1. juulil 2018 jõustusid turismi- ja võlaõigusseaduse muudatused, millega Eesti võtab üle Euroopa Liidu pakettreiside direktiivi ja mis suurendab tarbijate kaitset reisimisel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving selgitas, et tarbijatele reisimisel suurema kindlustunde tagamise eesmärgil on Euroopa Liidus kokku lepitud ühtsed reeglid kõikide ettevõtete suhtes, kes pakuvad pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid.

 

"Direktiivi kohaselt vastutab pakettreisi korraldaja lepingule vastavuse eest ka juhul, kui ta ise ei ole nende teenuste osutaja," selgitas Talving.

Tegemist on direktiiviga, mis Euroopa Liidus juba 2015. aastal vastu võeti, seades kõikidele riikidele ülevõtmise tähtajaks 01.07.2018.

Tarbijakaitseamet on nii reisijaile kui ettevõtjaile loonud kampaaniaveebi, kus seletatakse põhiline teave mõlemale sihtgrupile lahti. Samuti saab igaüks seal kontrollida huvipakkuva reisiettevõtja tagatist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Amet on reisiettevõtjaile uusi nõudeid põhjalikult lahti seletanud ka oma kodulehel ettevõtjaile, kus muuhulgas räägitakse täpsemalt ka kontaktpunktist, tagatisest ja kogumüügi aruandest. Lehelt leiavad ettevõtjad ka hulgaliselt juhendeid. Amet on reisimisega olulisima teabe, sh direktiiviga seonduva, lahti kirjutanud ka tarbijaile suunatud leheküljel.

91
Tagid:
reisija, majandus, välismaa, Eesti, turism
Samal teemal
Turismi arengukava teeb Eesti sihtkohana nähtavamaks
Nimetatud on kevadpuhkuseks kõige taskukohasemad Euroopa linnad
Eesti juhiloaga tohib alates aprillist Jaapanis sõita
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega