Uut tüüpi tuumajaama reaktor Belojarskis

Eesti tuumajaam: poliitikud ja energiasõltumatuse küsimus

174
(Uuendatud 16:52 05.02.2019)
Oma aatomienergia võib anda Eestile täieliku energiasõltumatuse, kuid ekspertide arvates on selleks vajalik koostöö Venemaaga.

TALLINN, 6. veebruar — Sputnik , Svetlana Burceva. Arvestades oma elektritootmise vähenemist Narva elektrijaamade vanade energiablokkide sulgemise tõttu, samuti Balti riikide ettevalmistumist BRELLi energiaringist lahkumiseks aastaks 2025, on Eesti taas oma tuumaelektrijaamast rääkima hakanud.

Siberi Elektrokeemiline kombinaat - tsentrifuugidetehnoloogia liider
© Sputnik / Андрей Соломонов

Narva Energeetikute ametiühingu juhatuse esimees Andrei Zaitsev rääkis mõni aeg tagasi Sputnik Eestile tuumaelektrijaamade eelistest. Võrreldes teiste energiaallikatega on need kuluefektiivsemad tänu vastupidavusele ja suurele jõudlusele.

Samuti on aatomienergial veel üks vaieldamatu eelis, leiab bioloogiateaduste kandidaat Toivo Palm. Tema sõnul on aatomienergia, kui seda toodetakse ja kasutatakse mõistlikult, "väga roheline energia."

Tuumade lagunemise käigus vabanev jõud ei ole Palmi sõnul kuidagi vastuolus inimeste, taimede, loomadega, ega oma kahjulikke tagajärgi.

"See on miski, mis võib tõepoolest keskkonda toetada," ütles Palm.

Tuumaenergia tootmine on tema arvates kõige vähem eluohtlik, kui jaama ehitamisel ning ka käitamisel järgitakse kõiki ehitusstandardeid.

Palm on kindel, et kõik õnnetused, mis juhtuvad, on seotud kõrvalekalletega inseneride poolt ette nähtud normidest.

Bioloog mainis surmajuhtude statistikat, mis põhineb teravattaasta suuruse energiakoguse tootmisel: hüdroelektrijaamades - 800, kivisöe-elektrijaamades - 300, tuumaelektrijaamades - ainult 3. Kommentaarid, nagu sellisel juhul öeldakse, on üleliigsed. 

Rosatomi esimese ujuva tuumajaama ehitus
© Sputnik / Алексей Даничев

Palm märkis ka, et tuumaenergia tootmine on praktiliselt jäätmevaba. See on ökoloogia seisukohalt äärmiselt oluline.

"Me peame mõistma, mida jäätmed endast kujutavad. Ma ütleksin, et tuumarektoris tekkivad jäägid on väga väärtuslikuks tooraineks. Lisaks ei ole nende mahud kuigi suured," ütles Palm.

Teadlased on välja arvutanud keskmise ameeriklase poolt oma elu jooksul tarbitud energiakoguse tootmise käigus tekkinud jäätmete hulga.

Palmi sõnul, kui kogu see energia saadaks tuumaelektrijaamadest, siis läbi klaasistamise protsessi (radioaktiivsete jäätmete muundamine stabiilseks klaasiks) moodustub ainult väike klaaskuul. Loomulikult ei ole see võrreldav jäätmetega, mis tekivad näiteks põlevkivienergeetikas.

Heanaaberlikud suhted Venemaaga on hullemad, kui sõltuvus ükskõik kellest teisest

Andrei Zaitsevi sõnul pole Balti riikidesse uue tuumaelektrijaama ehitamise idee iseenesest uus - kümme aastat tagasi vaeti isegi ettepanekuid selle ehituskoha üle – peamiseks kandidaadiks jäi Ida-Virumaa.

Käesoleva aasta jaanuari lõpus väljendati taas arvamust, et Eesti vajaks tuumaelektrijaama - oma sõna ütles sekka Anto Raukas, akadeemik, geoloogiateaduste kandidaat ning ajakirja "Põlevkivi" peatoimetaja.

Akadeemiku sõnul annaks oma tuumaelektrijaam Eestile energiasõltumatuse.

"Elektri ostmine ei ole halvim võimalus, kuid kahjuks ei saa seda teha mujalt, kui Venemaalt, sest kõik meie naaberriigid, välja arvatud Rootsi, elavad energiadefitsiidi tingimustes, st nad tarbivad rohkem elektrit kui ise toodavad," selgitas Anto Raukas.

Kommenteerides Eesti väljavaateid elektriturul, tunnistavad eksperdid, et ükskõik millise arengustsenaariumi puhul on Eesti elektrienergiaga varustamise küsimust ilma Venemaaga koostööd tegemata praktiliselt võimatu lahendada.

Andrei Zaitsev märkis, et Venemaa jääb ka edaspidi tõsiseks elektrienergia tarnijaks. Samal ajal on see ka tarbija rahakoti jaoks kasulik. Oma energianappuse ja Venemaa pakutavast keeldumise tõttu on Eestil tõsine oht maksta Euroliidu energiasõltuvuse eest väga kõrget hinda.

Poliitilised trendid idanaabri suhtes ei jätab ka tuumajaama ideele Eestis reaalset võimalust. Just Venemaa "Rosatomi" korporatsioon on tuumaenergia valdkonna vaieldamatu liider, rõhutas Zaitsev.

Toivo Palm märkis samuti, et Rosatomis töötavad praegu ühed maailma parimaist spetsialistest.

Mõlemad eksperdid väljendasid kahtlust, et Eesti poliitikud nõustuksid Rosatomi kohalolekuga Eesti territooriumil.

Toivo Palmi sõnul ei ole võimalik selgitada kangekaelset vastuseisu koostööle Eesti majanduse jaoks kasulikule tuumaenergeetikaalasele koostööle tehnoloogiliselt kõige arenenuma tuumariigiga.

Selle taustal on nõusolek matta Eesti territooriumile välismaiseid radioaktiivseid seletamatu. Vähemalt puudub sellistele otsustele ratsionaalne selgitus otsuse kasulikkusest riigile.

Palm rõhutas, et kahjuks seni, kuni meie poliitikute selja taga seisab keegi, kes näitab, kellega Eesti peaks sõbrustama ja kellega mitte, võib oma tuumaelektrijaamast, mis töötaks riigi ja selle elanike heaks, ainult unistada.

Lugege artikli täisversiooni Sputnik Eesti venekeelsest versioonist.

174
Tagid:
Venemaa Teaduste Akadeemia aatomienergia ohutu arengu instituut, Aatomienergia Agentuur, aatomienergeetika, aatomielektrijaam, tuumarajatis, tuumauuring, tuumajaam
Samal teemal
Ukraina šantažeerib Euroopat ja Venemaad tuumarelvaga
Akkuyu tuumajaam: enam, kui majanduslikult kasulik projekt
Venemaa ja Ungari teevad teoks 10-miljardilise tuumaprojekti