Uut tüüpi tuumajaama reaktor Belojarskis

Eesti tuumajaam: poliitikud ja energiasõltumatuse küsimus

662
(Uuendatud 16:52 05.02.2019)
Oma aatomienergia võib anda Eestile täieliku energiasõltumatuse, kuid ekspertide arvates on selleks vajalik koostöö Venemaaga.

TALLINN, 6. veebruar — Sputnik , Svetlana Burceva. Arvestades oma elektritootmise vähenemist Narva elektrijaamade vanade energiablokkide sulgemise tõttu, samuti Balti riikide ettevalmistumist BRELLi energiaringist lahkumiseks aastaks 2025, on Eesti taas oma tuumaelektrijaamast rääkima hakanud.

Siberi Elektrokeemiline kombinaat - tsentrifuugidetehnoloogia liider
© Sputnik / Андрей Соломонов

Narva Energeetikute ametiühingu juhatuse esimees Andrei Zaitsev rääkis mõni aeg tagasi Sputnik Eestile tuumaelektrijaamade eelistest. Võrreldes teiste energiaallikatega on need kuluefektiivsemad tänu vastupidavusele ja suurele jõudlusele.

Samuti on aatomienergial veel üks vaieldamatu eelis, leiab bioloogiateaduste kandidaat Toivo Palm. Tema sõnul on aatomienergia, kui seda toodetakse ja kasutatakse mõistlikult, "väga roheline energia."

Tuumade lagunemise käigus vabanev jõud ei ole Palmi sõnul kuidagi vastuolus inimeste, taimede, loomadega, ega oma kahjulikke tagajärgi.

"See on miski, mis võib tõepoolest keskkonda toetada," ütles Palm.

Tuumaenergia tootmine on tema arvates kõige vähem eluohtlik, kui jaama ehitamisel ning ka käitamisel järgitakse kõiki ehitusstandardeid.

Palm on kindel, et kõik õnnetused, mis juhtuvad, on seotud kõrvalekalletega inseneride poolt ette nähtud normidest.

Bioloog mainis surmajuhtude statistikat, mis põhineb teravattaasta suuruse energiakoguse tootmisel: hüdroelektrijaamades - 800, kivisöe-elektrijaamades - 300, tuumaelektrijaamades - ainult 3. Kommentaarid, nagu sellisel juhul öeldakse, on üleliigsed. 

Rosatomi esimese ujuva tuumajaama ehitus
© Sputnik / Алексей Даничев

Palm märkis ka, et tuumaenergia tootmine on praktiliselt jäätmevaba. See on ökoloogia seisukohalt äärmiselt oluline.

"Me peame mõistma, mida jäätmed endast kujutavad. Ma ütleksin, et tuumarektoris tekkivad jäägid on väga väärtuslikuks tooraineks. Lisaks ei ole nende mahud kuigi suured," ütles Palm.

Teadlased on välja arvutanud keskmise ameeriklase poolt oma elu jooksul tarbitud energiakoguse tootmise käigus tekkinud jäätmete hulga.

Palmi sõnul, kui kogu see energia saadaks tuumaelektrijaamadest, siis läbi klaasistamise protsessi (radioaktiivsete jäätmete muundamine stabiilseks klaasiks) moodustub ainult väike klaaskuul. Loomulikult ei ole see võrreldav jäätmetega, mis tekivad näiteks põlevkivienergeetikas.

Heanaaberlikud suhted Venemaaga on hullemad, kui sõltuvus ükskõik kellest teisest

Andrei Zaitsevi sõnul pole Balti riikidesse uue tuumaelektrijaama ehitamise idee iseenesest uus - kümme aastat tagasi vaeti isegi ettepanekuid selle ehituskoha üle – peamiseks kandidaadiks jäi Ida-Virumaa.

Käesoleva aasta jaanuari lõpus väljendati taas arvamust, et Eesti vajaks tuumaelektrijaama - oma sõna ütles sekka Anto Raukas, akadeemik, geoloogiateaduste kandidaat ning ajakirja "Põlevkivi" peatoimetaja.

Akadeemiku sõnul annaks oma tuumaelektrijaam Eestile energiasõltumatuse.

"Elektri ostmine ei ole halvim võimalus, kuid kahjuks ei saa seda teha mujalt, kui Venemaalt, sest kõik meie naaberriigid, välja arvatud Rootsi, elavad energiadefitsiidi tingimustes, st nad tarbivad rohkem elektrit kui ise toodavad," selgitas Anto Raukas.

Kommenteerides Eesti väljavaateid elektriturul, tunnistavad eksperdid, et ükskõik millise arengustsenaariumi puhul on Eesti elektrienergiaga varustamise küsimust ilma Venemaaga koostööd tegemata praktiliselt võimatu lahendada.

Andrei Zaitsev märkis, et Venemaa jääb ka edaspidi tõsiseks elektrienergia tarnijaks. Samal ajal on see ka tarbija rahakoti jaoks kasulik. Oma energianappuse ja Venemaa pakutavast keeldumise tõttu on Eestil tõsine oht maksta Euroliidu energiasõltuvuse eest väga kõrget hinda.

Poliitilised trendid idanaabri suhtes ei jätab ka tuumajaama ideele Eestis reaalset võimalust. Just Venemaa "Rosatomi" korporatsioon on tuumaenergia valdkonna vaieldamatu liider, rõhutas Zaitsev.

Toivo Palm märkis samuti, et Rosatomis töötavad praegu ühed maailma parimaist spetsialistest.

Mõlemad eksperdid väljendasid kahtlust, et Eesti poliitikud nõustuksid Rosatomi kohalolekuga Eesti territooriumil.

Toivo Palmi sõnul ei ole võimalik selgitada kangekaelset vastuseisu koostööle Eesti majanduse jaoks kasulikule tuumaenergeetikaalasele koostööle tehnoloogiliselt kõige arenenuma tuumariigiga.

Selle taustal on nõusolek matta Eesti territooriumile välismaiseid radioaktiivseid seletamatu. Vähemalt puudub sellistele otsustele ratsionaalne selgitus otsuse kasulikkusest riigile.

Palm rõhutas, et kahjuks seni, kuni meie poliitikute selja taga seisab keegi, kes näitab, kellega Eesti peaks sõbrustama ja kellega mitte, võib oma tuumaelektrijaamast, mis töötaks riigi ja selle elanike heaks, ainult unistada.

Lugege artikli täisversiooni Sputnik Eesti venekeelsest versioonist.

662
Tagid:
Venemaa Teaduste Akadeemia aatomienergia ohutu arengu instituut, Aatomienergia Agentuur, aatomienergeetika, aatomielektrijaam, tuumarajatis, tuumauuring, tuumajaam
Teema:
Tuumaelektrijaam (34)
Samal teemal
Ukraina šantažeerib Euroopat ja Venemaad tuumarelvaga
Akkuyu tuumajaam: enam, kui majanduslikult kasulik projekt
Venemaa ja Ungari teevad teoks 10-miljardilise tuumaprojekti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega