Kullavarud

Dollariajastu lõpp: miks Venemaa tonnide kaupa kulda ostab

238
(Uuendatud 12:53 03.02.2019)
Ivan Danilov
Venemaa kindlustas end kullavaru suurendamisega usaldusväärselt ülemaailmse finantskriisi vastu, kus dollarireservid osutuvad kasutuks roheliseks paberiks.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novostile

Maailma uudisteagentuurid arutavad saavutust, millega Venemaal on kõige otsesem seos: 2018. aastal ostsid maailma keskpangad rohkem kulda kui kunagi varem alates 1971. aastast, kui Ameerika Ühendriigid loobusid kullastandardist.

EL matab dollarit - Venemaagi on peiedele kutsutud, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Сергеев

Suurimaks panustajaks sellesse oli maailma suurima kullaostjana Venemaa Keskpank. World Gold Council (Maailma Kullanõukogu) andmetel ostis Venemaa Keskpank 2018. aastal 274,3 tonni kulda, kulutades selleks osa USA valitsuse võlakirjade müügist saadud dollaritest. Võib pidada sümboolseks, et väga lühikeses nimekirjas riikidest, mis on oma kullavarusid vähendanud, figureerib ka Ukraina.

Erinevad geopoliitilised saatused ja arenguprioriteedid tähendavad erinevaid prioriteete ka riigi eelistatavate finantsinstrumentide osas: mõnele meeldivad kullakangid, mõnele IMF laenud.

Väärib märkimist, et sel aastal liitusid Venemaaga, mis kasvatab oma kullavarusid juba viimased 13 (!) aastat veel mitmed riigid: India, Poola, Ungari, Iraak ja Kasahstan. Jaapani äriteabe agentuur Nikkei märgib, et Hiina alustas kulla ostmist 2018. aasta lõpus ning Jaapani analüütikud kinnitasid, et see toimub USA valitsuse võlakirjade portfelli vähendamise, see tähendab dedollariseerimise raames.

Finantsanalüütikute seas, kellest enamik on üles kasvanud dollari kui ainukese olulise rahvusvahelise valuuta täieliku domineerimise ajal, suhtutakse investeeringutesse väärismetallidesse või investeeringute mitmekesistamisse, mis tähendab dollari osakaalu vähendamist kulla või muude valuutade kasuks, skeptiliselt või isegi irooniliselt. Kuld põhjustab nende eriti allergilist reaktsiooni sellepärast, et erinevalt võlakirjadest dollarites, eurodes või jüaanides ei too kuld intressitulu. Pigem vastupidi - kulla hoidmiseks (näiteks selle füüsiliseks ladustamiseks ja turvalisuse tagamiseks) tuleb kulutusi teha.

Ettepanekud vahetada "aegunud metall" Ameerika Ühendriikide elektrooniliste riigivõlakirjade vastu, mis "teenivad tulu" ja mida hoitakse serverites tasuta, vaid tunduvad mõistlikud ja kaasaegsed. Kullal (kui see ei ole kellelegi "usaldatud", nagu Venezuela kuld Inglismaale), on üks väärt omadus – teda ei ohusta krediidi-, regulatiiv- ega sanktsiooniderisk, mis annab talle finantsinstrumendina ainulaadse usaldusväärsuse.

Kullale, mida hoitakse Venemaa Keskpanga Peterburi või Moskva hoidlates, ei saa kehtestada Ameerika sanktsioone, seda ei saa blokeerida nagu arvet mõnes Ameerika või Euroopa pangas, selle tehingut ei saa blokeerida SWIFT süsteemist väljalülitamisega, millega Ameerika partnerid (Venemaad) pidevalt ähvardavad.

Aktiivne nõudlus kulla järele on sageli geopoliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse märk, kuid kui tegemist on raskete majanduslike ja võimalik, et ka sõjaliste konfliktidega, näitab praktika, et väärismetall tuleks omandada võimalikult kiiresti, mitte alles siis, kui protsess on juba alanud. Rahandustegelastele meeldib nalja visata, et kõige tähtsam on mitte segamini ajada kaht erinevat perioodi: perioodi, mil on oluline "kapitali tootlus", st kasumlikkus ja "kapitali säilitamise" perioodi, s.t. mil tuleb vähendada ohtu, et teid võidakse lihtsalt paljaks röövida. Kuld (ja tuumarelvad) on ideaalne investeering just selleks puhuks, kui olemasolev maailmasüsteem (mida tuntakse rohkem "liberaalse maailmakorra" või "Ameerika hegemoonia" nime all) käriseb õmblustest.

Otsustades meedia varasema reaktsiooni põhjal Venemaa välisvaluutareservide mitmekesistamisele Hiina jüaani ostmisega, näeme lähikuudel ja -aastatel (juhul, kui Venemaa keskpank kulla ostmist jätkab) arvukalt paanilisi tellimusmaterjale pealkirjadega stiilis "Keskpank kaotas kullaostudega miljardeid dollareid." Pole vaja väljapaistvat intellekti mõistmaks, et kõik sellised infolekked on tellimustöö, samuti tuginevad otseselt või kaudselt geopoliitilise konflikti ühele osapoolele, kelle huvides on maailmamajanduse dedollariseerimise peatamine ja võimaluse korral tühistamine.

Kulla, nagu ka mistahes muu välisvaluutareservide hulka kuuluva vara puhul ei tohiks selle tõhusust määrata intressitulu ega kindlasti mitte hinnakõikumiste põhjal nädala või kuu lõikes. Kulla ja valutareservid on pikaajalise strateegia elemendid ja selle tõhusust tuleks hinnata pikemate intervallide tagant. Kulla näitel ilmneb see eriti selgelt: 13 aastat tagasi, kui Venemaa Maailma Kullanõukogu (maailma peamine globaalse väärismetallituru uurimisega tegelev organisatsioon) andmetel kulda ostma hakkas, maksis see umbes 650 dollarit unts, eile aga 1319 dollarit unts. Ja kui vaadata pikaajalist suundumust, on ilmselge, et selle hind vaatamata, ajutistele korrektsioonidele või peatustele tõuseb.

On märkimisväärne, et 2018. aastal olid kulla ostjateks esimest korda paljude aastate jooksul ka kaks NATO Euroopa riiki - Poola ja Ungari, kusjuures Poola on Ameerika Ühendriikide lähim liitlane (st viimane, keda kulla ostmises dedollariseerimiseks süüdistada saab). See jätab vaid ühe loogilise selgituse: isegi Ameerika Ühendriikide kõige armastatumad ja lähedased liitlased püüavad end kindlustada maailma dollarisüsteemi kriisi, st kriisi vastu, kus dollarireservid osutuvad kasutuks roheliseks paberiks.

Et Venemaa selleks kriisiks aegsasti valmistub, teeb igati rõõmu. Skeptikud peaksid meeles pidama USA endise Föderaalreservi juhi Alan Greenspani, s.t. mehe, kes juba ametikoha järgi peab dollarit parimaks valuutaks pidama, hiljutist tähelepanekut: "Ma küsin endalt: kui kuld on kauge mineviku jäänuk, siis miks hoiavad triljonite dollarite väärtuses kulda riikide keskpangad, IMF ja kõik muud finantsstruktuurid? Kui kullal puudub väärtus ja selle hoidmisel mõte, siis miks kõik seda hoiavad?"

Vastus on ilmne - nad hoiavad seda juhuks, mil dollari ajastu lõpeb.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

238
Tagid:
USA, Venemaa, dollar, kuld