Kullavarud

Dollariajastu lõpp: miks Venemaa tonnide kaupa kulda ostab

307
(Uuendatud 12:53 03.02.2019)
Venemaa kindlustas end kullavaru suurendamisega usaldusväärselt ülemaailmse finantskriisi vastu, kus dollarireservid osutuvad kasutuks roheliseks paberiks.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor RIA Novostile

Maailma uudisteagentuurid arutavad saavutust, millega Venemaal on kõige otsesem seos: 2018. aastal ostsid maailma keskpangad rohkem kulda kui kunagi varem alates 1971. aastast, kui Ameerika Ühendriigid loobusid kullastandardist.

EL matab dollarit - Venemaagi on peiedele kutsutud, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Сергеев

Suurimaks panustajaks sellesse oli maailma suurima kullaostjana Venemaa Keskpank. World Gold Council (Maailma Kullanõukogu) andmetel ostis Venemaa Keskpank 2018. aastal 274,3 tonni kulda, kulutades selleks osa USA valitsuse võlakirjade müügist saadud dollaritest. Võib pidada sümboolseks, et väga lühikeses nimekirjas riikidest, mis on oma kullavarusid vähendanud, figureerib ka Ukraina.

Erinevad geopoliitilised saatused ja arenguprioriteedid tähendavad erinevaid prioriteete ka riigi eelistatavate finantsinstrumentide osas: mõnele meeldivad kullakangid, mõnele IMF laenud.

Väärib märkimist, et sel aastal liitusid Venemaaga, mis kasvatab oma kullavarusid juba viimased 13 (!) aastat veel mitmed riigid: India, Poola, Ungari, Iraak ja Kasahstan. Jaapani äriteabe agentuur Nikkei märgib, et Hiina alustas kulla ostmist 2018. aasta lõpus ning Jaapani analüütikud kinnitasid, et see toimub USA valitsuse võlakirjade portfelli vähendamise, see tähendab dedollariseerimise raames.

Finantsanalüütikute seas, kellest enamik on üles kasvanud dollari kui ainukese olulise rahvusvahelise valuuta täieliku domineerimise ajal, suhtutakse investeeringutesse väärismetallidesse või investeeringute mitmekesistamisse, mis tähendab dollari osakaalu vähendamist kulla või muude valuutade kasuks, skeptiliselt või isegi irooniliselt. Kuld põhjustab nende eriti allergilist reaktsiooni sellepärast, et erinevalt võlakirjadest dollarites, eurodes või jüaanides ei too kuld intressitulu. Pigem vastupidi - kulla hoidmiseks (näiteks selle füüsiliseks ladustamiseks ja turvalisuse tagamiseks) tuleb kulutusi teha.

Ettepanekud vahetada "aegunud metall" Ameerika Ühendriikide elektrooniliste riigivõlakirjade vastu, mis "teenivad tulu" ja mida hoitakse serverites tasuta, vaid tunduvad mõistlikud ja kaasaegsed. Kullal (kui see ei ole kellelegi "usaldatud", nagu Venezuela kuld Inglismaale), on üks väärt omadus – teda ei ohusta krediidi-, regulatiiv- ega sanktsiooniderisk, mis annab talle finantsinstrumendina ainulaadse usaldusväärsuse.

Kullale, mida hoitakse Venemaa Keskpanga Peterburi või Moskva hoidlates, ei saa kehtestada Ameerika sanktsioone, seda ei saa blokeerida nagu arvet mõnes Ameerika või Euroopa pangas, selle tehingut ei saa blokeerida SWIFT süsteemist väljalülitamisega, millega Ameerika partnerid (Venemaad) pidevalt ähvardavad.

Aktiivne nõudlus kulla järele on sageli geopoliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse märk, kuid kui tegemist on raskete majanduslike ja võimalik, et ka sõjaliste konfliktidega, näitab praktika, et väärismetall tuleks omandada võimalikult kiiresti, mitte alles siis, kui protsess on juba alanud. Rahandustegelastele meeldib nalja visata, et kõige tähtsam on mitte segamini ajada kaht erinevat perioodi: perioodi, mil on oluline "kapitali tootlus", st kasumlikkus ja "kapitali säilitamise" perioodi, s.t. mil tuleb vähendada ohtu, et teid võidakse lihtsalt paljaks röövida. Kuld (ja tuumarelvad) on ideaalne investeering just selleks puhuks, kui olemasolev maailmasüsteem (mida tuntakse rohkem "liberaalse maailmakorra" või "Ameerika hegemoonia" nime all) käriseb õmblustest.

Otsustades meedia varasema reaktsiooni põhjal Venemaa välisvaluutareservide mitmekesistamisele Hiina jüaani ostmisega, näeme lähikuudel ja -aastatel (juhul, kui Venemaa keskpank kulla ostmist jätkab) arvukalt paanilisi tellimusmaterjale pealkirjadega stiilis "Keskpank kaotas kullaostudega miljardeid dollareid." Pole vaja väljapaistvat intellekti mõistmaks, et kõik sellised infolekked on tellimustöö, samuti tuginevad otseselt või kaudselt geopoliitilise konflikti ühele osapoolele, kelle huvides on maailmamajanduse dedollariseerimise peatamine ja võimaluse korral tühistamine.

Kulla, nagu ka mistahes muu välisvaluutareservide hulka kuuluva vara puhul ei tohiks selle tõhusust määrata intressitulu ega kindlasti mitte hinnakõikumiste põhjal nädala või kuu lõikes. Kulla ja valutareservid on pikaajalise strateegia elemendid ja selle tõhusust tuleks hinnata pikemate intervallide tagant. Kulla näitel ilmneb see eriti selgelt: 13 aastat tagasi, kui Venemaa Maailma Kullanõukogu (maailma peamine globaalse väärismetallituru uurimisega tegelev organisatsioon) andmetel kulda ostma hakkas, maksis see umbes 650 dollarit unts, eile aga 1319 dollarit unts. Ja kui vaadata pikaajalist suundumust, on ilmselge, et selle hind vaatamata, ajutistele korrektsioonidele või peatustele tõuseb.

On märkimisväärne, et 2018. aastal olid kulla ostjateks esimest korda paljude aastate jooksul ka kaks NATO Euroopa riiki - Poola ja Ungari, kusjuures Poola on Ameerika Ühendriikide lähim liitlane (st viimane, keda kulla ostmises dedollariseerimiseks süüdistada saab). See jätab vaid ühe loogilise selgituse: isegi Ameerika Ühendriikide kõige armastatumad ja lähedased liitlased püüavad end kindlustada maailma dollarisüsteemi kriisi, st kriisi vastu, kus dollarireservid osutuvad kasutuks roheliseks paberiks.

Et Venemaa selleks kriisiks aegsasti valmistub, teeb igati rõõmu. Skeptikud peaksid meeles pidama USA endise Föderaalreservi juhi Alan Greenspani, s.t. mehe, kes juba ametikoha järgi peab dollarit parimaks valuutaks pidama, hiljutist tähelepanekut: "Ma küsin endalt: kui kuld on kauge mineviku jäänuk, siis miks hoiavad triljonite dollarite väärtuses kulda riikide keskpangad, IMF ja kõik muud finantsstruktuurid? Kui kullal puudub väärtus ja selle hoidmisel mõte, siis miks kõik seda hoiavad?"

Vastus on ilmne - nad hoiavad seda juhuks, mil dollari ajastu lõpeb.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

307
Tagid:
USA, Venemaa, dollar, kuld
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega