Euroopa Parlamendi hoone, illustreeriv foto

Euroopa Parlament võrdsustas õiguslikult ruumi ja mateeria

31
(Uuendatud 14:53 26.01.2019)
Euroopa Parlamendi saadikud võrdsustasid online-kaubanduses digitaalsete toodete ja üsna käegakatsutavate asjade müügi. Online-mängude, programmide või muusika ostjad saavad samad õigused nagu näiteks kingade või rõivaste ostjad.

TALLINN, 26. jaanuar - Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Parlamendi liikmed nõuavad trahvide kehtestamist internetikaubanduse klientide tahtliku või ettevaatamatu petmise eest. Brüssel kehtestab reeglid ka digitaalsete teenuste - mängude, filmide, rakenduste, arvutiprogrammide tarbijate kaitseks.

Tarbijate õigusi ei tohi rikkuda

Euroopa Parlamendi saadikud lükkasid EP pressiteenistuse teatel tagasi Euroopa Komisjoni katse võtta tarbijatelt õigus e-poest ostetud digitaalne toode 14 päeva jooksul tagastada. Saadikud nõuavad, et selliste toodete ostmine ei erineks näiteks kingade ostmisest.

Tarbijakaitseameti kontroll tuvastas puudusi pea iga e-poe müügitingimustes >>

Võrgus ostmine on väga mugav, kuid sellel on ka ilmne puudus - ostjal ei ole võimalik talle meeldima hakanud kaupa oma käega katsuda, näiteks kingi jalga proovida ja neis kõndida.

Seetõttu on online kaupluste klientidele õigus kahe nädala jooksul kaubaga tutvuda ja seda proovida äärmiselt oluline, mida kinnitab ka Eesti tarbijakaitseamet.

Kuid see, mis on ilmselge rõivaste või jalatsite puhul, ei ole nii ilmselge digitaalsete kaupade puhul.

Euroopa Komisjoni direktiivi eelnõus tarbijakaitsest virtuaalses jaemüügiruumis sisaldus kavatsus jätta interneti kaudu mängude, programmide ja veebi põhiste teenuste ostjad ilma võimalusest toodet kaks nädalat testida. Euroopa Parlamendi arvates aga ei tohiks kaupade virtuaalsus selle ostja õigusi mõjutada.

Veebipoed eiravad toidualase teavitamise nõudeid >>

Sama kehtib halva kvaliteediga või kahjustatud toote müügi kohta - müüja on kohustatud toote 14 päeva jooksul asendama või tagastama ostjale selle ostuhinna. Aasta jooksul pärast ostmist avastatud viga loetakse automaatselt müüja süüks ja kauba garantiiaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud.

Rikkujaid ähvardavad miljonitesse ulatuvad trahvid

Enamik netikaubanduses osalenud eestlastest on vähemalt kord kogenud küsitavate välismaiste kauplemisplatvormide katseid klientidele midagi "kaela määrida" või isegi petta nii täiesti materiaalsete esemete ostmisel kui ka õiguse omandamisel millelegi mittemateriaalsele, näiteks mängu või oma lemmikmuusikagrupi loomingu allalaadimisele.

Kogu interneti õiguslik regulatsioon suureneb igal aastal, kuid ka pettuste vormid võrgus muutavad üha keerulisemaks, märgivad Euroopa Parlamendi liikmed. Lisaks teenivad sotsiaalvõrgustikud ja "otsingumootorid" internetikaubandusele lisatasu eest klientide kaupu (sh digitaalseid) reklaamides head raha ja kasutavad erinevaid trikke, et nendele kasutajate tähelepanu tõmmata.

Euroopa Parlamendis heaks kiidetud, kuid teiste ELi institutsioonidega veel kooskõlastamata eeskirjad nõuavad, et interneti-kaubandusettevõtted teavitaksid kasutajaid selgelt ja ühemõtteliselt sellest, mida ja kellele nad reklaamivad.

Ostja peab EP tahte kohaselt valima soovitud kauba brauseris tehtud päringule vastuseks saadud arvutiekraanil olevast nimekirjast, teades täpselt, kes ja millise hinnaga seda toodet pakub, kes toote müügist tulu saab ja kas selleks on kauba omanik või vahendaja.

Tarbijakaitseamet lasi sulgeda crazydeal.ee veebilehe
© Sputnik / Вадим Анцупов

Online-kaupmehelt pettuse korral raha tagasi saada on teinekord väga keeruline. Kohalike kaubanduseeskirjade rikkujatega saab tarbijakaitseamet teadaolevalt enamasti hakkama. Näiteks 2017. aasta detsembris võeti vastutusele internetikauplused baumax.ee ja fokus.ee.

Kuid välismaiste kuritahtlike virtuaalsete kaupmeesteni jõuda on äärmiselt raske, eriti kui tegemist on "digitaalsete toodete" müüjatega Ameerikast.

Euroopa Parlament kehtestas, et kahes või enamas ELi liikmesriigis online-müügil klientide petmiselt tabatud ettevõtet võib trahvida kuni kümne miljoni euroga. Selliste eksituste või kelmuste tabamist peaks soodustama EL riikide asjaomaste ametkondade tihe koostöö.

31
Tagid:
digitaalturg, online, müüjad, ostja, internet, kaubandus, e-pood
Samal teemal
Kuidas internetipoest ohutult jõulukinke osta
VTA keskendub e-poodides toiduga kauplejate kontrollimisele
Internetist ei pääse keegi
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega