Kuidas üksteist aidata: Eesti ja Venemaa ettevõtjad arutasid koostöövõimalusi, illustreeriv foto

Venemaa ja Eesti ettevõtjad rääkisid eduka äri saladustest

140
(Uuendatud 13:42 25.01.2019)
Eesti ja Venemaa turud on korralduslikult ja võimaluste poolest täiesti erinevad. Sellise järelduseni jõudsid Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud koosolekul osalenud.

TALLINN, 25. jaanuar - Sputnik, Svetlana Burceva. Sputnik Eesti pressikeskuses toimus neljapäeval 24. jaanuaril Eesti ja Venemaa ettevõtluse ekspertide kohtumine. Tallinna ja Moskva vahelises videosillas osalesid Eesti poolt Eesti Ettevõtjate Klubi Baltic Business Club asutaja Ruslan Gogin ning investor ja ettevõtja Viktor Reppo ja Venemaa poolt psühholoogiateaduste kandidaat, ärikooli "Sinergia" äritreener ja konsultant Alina Ter-Akopova; investor, ettevõtja ja digitaalse äritegevuse ekspert Aleksei Voronin ja rahvusvahelise kaubanduse ettevõtja Erik Udras.

Üksiküritaja on alati nõrk

Selles on ärimehed ühel meelel. Olenemata kogemustest olid kõik arutelus osalenud ettevõtjad ühel meelel, et eriti algajad ettevõtjad peaksid omama neid toetavat keskkonda, mis aitaks ärimaailmas esimesi samme teha.

Isegi äris juba edu saavutanud kogenud ärimehed, jätkavad uute kontaktide loomist ja olemasolevate tugevdamist, mis mitte ainult ei vii kasuliku partnerluseni, vaid annab ka uusi teadmisi, mida äriõpikud pakkuda ei suuda.

Alina Ter-Akopova märkis, et edukaks äritegevuseks nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel turul peab inimene, vaatamata riikidevahelistele poliitilistele raskustele, peab suutma strateegiliselt mõelda, eesmärki näha, ülesandeid püstitada ja mõista, kuidas nende poole liikuda – vaadates alati sammukese ettepoole.

"Ettevõtja üritab alati rohkem kui tavaline inimene, ta on väsimatu optimist, kes on oma ideest innustunud ja töötab mitte raha pärast, vaid idee elluviimise nimel," ütles Alina ja lisas, et selliste isikuomadustega inimesele ei ole oluline, millises riigis ta elab, edu saavutab ta varem või hiljem niikuinii.

Stuudiosse kogunenud inimestele on nende omaduste tähtsus hästi teada, kuid siiski pakkus neile huvi küsimus ettevõtluse tingimustest, mis on erinevates riikides objektiivselt erinevad.

Кандидат психологических наук, бизнес-тренер и консультант, спикер Школы Бизнеса СИНЕРГИЯ Алина Тер-Акопова
© Фото : Александр Натрускин
Alina Ter-Akopova

Just Eesti ja Venemaa ärikeskkonna erinevuste küsimus köitis videosillast osavõtjaid.

Eestis registreeritakse palju ettevõtteid

Viktor Reppo märkis, et Eestis registreeritakse rohkem ettevõtteid kui paljudes teistes Euroopa riikides, mis kinnitab äritegevuse alustamise mugavust ja selle mudeli katsetamise lihtsust praktikas. See on paljuski tingitud e-riigist.

Temaga nõustus Erik Udras, kes sündis ja kasvas Eestis, kuid kolis 11 aastat tagasi Venemaale, sest oli otsustanud "Venemaale investeerida".

Виктор Реппо
© Sputnik / Вадим Анцупов
Viktor Reppo

"Eestis on raske konkurentsis püsida ja väikestel ettevõtetel on alati probleeme keskmise tellimuse suurusega, Venemaal saab aga alati endale niši leida," selgitas Udras.

Eesti digiriigi areng hõlbustas ja kiirendas kahtlemata paljude küsimuste ja formaalsuste lahendamist, hoidis kokku ettevõtjate aega ja ressursse. Siiski on ärimees veendunud, et vaatamata erinevate dokumentide saamise keerulisemale protseduurile Venemaal, kui mängureeglid selgeks saavad, on selles riigis üsna lihtne töötada.

Предприниматель в области международной торговли Эрик Удрас
© Photo : Александр Натрускин
Erik Udras

"Eestis saab kõike teha kiiresti ja hästi, kuid Eesti väikese rahvaarvu tõttu on siin võimatu teenida sellist raha, nagu Venemaal," ütles Erik Udras.

Eestil laseb paljud võimalused käest

Aleksei Voronin märkis välismaa ettevõtjate raskusi Eestis tegutsemisel, mis tulenevad sageli kohalike pankade poliitikast. See avaldab riigi majandusele negatiivset mõju.

Ka välised poliitilised tingimused viivad selleni, et paljud Venemaa ärimehed sisenevad Euroopa turule Eesti asemel Ungari või Soome kaudu.

Алексей Воронин
© Sputnik / Александр Натрускин
Aleksei Voronin

Ettevõtja sõnul on mõlema poole lühinägelik poliitika ettevõtjatele kahjulik ja piirab oluliselt nii Eestist Venemaale, kui ka Venemaalt Eestisse liikuvaid investeeringuid.

Arutelu investeerimisvõimaluste üle kummaski riigis, sealhulgas kinnisvara ja idufirmadega seonduv, tõi ettevõtjad taas riikidevaheliste kontaktide ja sidemete parandamise vajalikkuse küsimuse juurde.

Näha sammu võrra kaugemale

Aleksei Voronini sõnul on praegu parimaks kapitalimahutuseks investeering Venemaa ja Eesti vahelistesse suhetesse.

"Minu arvates on meil mille poole püüelda - nii Venemaal kui ka Eestil. Me ei ole nii arenenud riigid nagu me tahaksime. Mistahes ettevõtlus peaks kandma sotsiaalset vastutust. Mis takistab meil põhimõtteliselt investeerida sellesse, mida pole veel olemas?" ütles Alina Ter-Akopova.

Erik Udras märkis, et just Eesti võiks olla Venemaa ettevõtete jaoks hea riik Euroopa turule sisenemiseks. Ärimees tunnistas, et sellist võimalust on kahju käest lasta.

Videosild lõppes, kuid ärimeeste omavaheline suhtlemine jätkub. Lõppude lõpuks on just ettevõtjad need, kes plaanivad kõike mitu sammu ette.

Kogu ürituse videot saab vaadata siit.

140
Tagid:
videosild, Venemaa, Eesti, ettevõtlus, majandus
Samal teemal
Soome ja Eesti on Venemaa suhtes erinevatel seisukohtadel
Suursaadik: kultuurivaldkonnas tegutsevad Eesti ja Venemaa vägagi ladusalt
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega