Seadusemuudatused säästavad riigile ja ettevõtjatele hulga tööaega, illustreeriv foto

Seadusemuudatused säästavad riigile ja ettevõtjatele hulga tööaega

65
(Uuendatud 15:25 23.01.2019)
Riigikogus on kolmapäeval esimesel lugemisel kaks olulist seaduseelnõu, mis aitavad jõustumisel vähendada andmete esitamise ja haldamisega seotud halduskoormust nii asutuste, ettevõtjate kui ka kodanike jaoks.

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Rahandusminister Toomas Tõniste rõhutas eelnõusid tutvustades, et muudatustega vähendatakse asutuste töö dubleerimist andmete kogumisel ning arvete töötlemist riigi raamatupidamises, edastas Rahandusministeerium.

"Need on riigi toimimiseks olulised tööd ja kuna räägime suurtest arvudest ja töömahust, siis on ka muudatuste mõju märkimisväärne," ütles Tõniste.

"Teisalt toetavad need muudatused põhimõtet, et küsime ettevõtjatelt ja kodanikelt andmeid ainult üks kord. Ehk vähem küsimist on ka vähem lisatööd. Just sellised tegevused aitavad ellu viia riigireformi," lisas ta.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatuste eesmärk on viia riigi raamatupidamine täielikult üle e-arvetele alates 1. juulist.

Avalikule sektorile saadetakse aastas ligikaudu kaks miljonit arvet nii paberarvetena kui ka PDF- ja e-arvetena ning nende töötlemine erinevates süsteemides tähendab riigile hulka lisatööd ja kulu.

Eelnõu muudatuste jõustumisel väheneb arvete töötlemiseks kuluv tööhulk ja -aeg ning see säästab maksumaksja raha ja tõuseb raamatupidamisteenuse kvaliteet.

Seaduseelnõu muudatused puudutavad kõiki raamatupidamiskohustuslasi, kes arveldavad avaliku sektoriga. Neid on umbes 46 000.

Neid ettevõtteid, kes ei kasuta raamatupidamistarkvara, aga eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate võimalusi ning vajadusi silmas pidades on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) ning rahandusministeerium kokku leppinud, et kõik ettevõtted ja organisatsioonid saavad saata RIK e-arveldaja keskkonnas avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult.

Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga pannakse paika riiklikes andmekogudes olevate andmete kvaliteedinõuded ja nende hoidmise ning kasutamise tingimused. Muudatuse tulemusena saab Statistikaamet andmekogudes olevaid andmeid laialdasemalt ristkasutada ja vähendada andmeesitajate halduskoormust.

Üks eesmärk on statistika koostamiseks üha enam kasutusele võtta juba andmekogudes olevaid andmeid ning tagada neile teiste riigiasutuste ligipääs, järgides kõiki vajalikke andmekaitsereegleid.

Mida rohkem kasutatakse juba olemasolevaid andmeid, seda vähem peab andmeid täiendavate küsitlustega lisaks küsima. Väheneb dubleerimine, inimestelt ja ettevõtjatelt andmete topelt küsimine ning paraneb otsuste kvaliteet.

Seni seaduses reguleerimata olnud riiklikul tasandil andmehalduse koordineerimise ülesanne antakse Statistikaametile kui riigi peamisele andmetega tegelevale kompetentsikeskusele.

Seadusesse lisatakse andmejagamisteenus, mis võimaldab Statistikaametil suunata riigil olemasolevaid andmeid senisest paremini teiste riigiasutuste kasutusse.

See võimaldab Statistikaametil erinevatest andmeallikatest kogutud andmeid omavahel siduda ja koostada valdkonnapõhist andmeanalüüsi ning statistikat. Seda teenust osutab Statistikaamet üksnes avaliku sektori siseselt ning teadusasutustele.

Eesti ja Soome hakkavad esimesena Euroopas digiretsepte vahetama >>

Eelnõude ja neis planeeritavate muudatustega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

1. jaanuarist 2019 jõustunud uus mõõteseadus vähendab ettevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel ja hoiab kokku kulusid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Mõõteseadus puudutab kõiki kauplejaid, võrguettvõtjaid ja tarbijaid, kes kasutavad tehingutes mõõtevahendeid ning toidu- ja tööstuskaupade pakendajaid.

Peaminister Jüri Ratas
© AFP 2019 / Tiziana FABI

Seadus reguleerib nõudeid mõõtevahenditele, mõõteühikute süsteemi (SI) kasutamist ja mõõtetulemuste tõendamist. Seaduse uuenduste eesmärk on tagada mõõtmise usaldusväärsus ka edaspidi.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta III kvartalis 871 miljonit eurot, mis on 21% suurem kui aasta varem samal ajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

2017. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid töötleva tööstuse, kinnisvara- ja kaubandusettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2018. aasta III kvartalis kaupu ja teenuseid 15,5 miljardi euro eest ehk 12% rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Ettevõtlussektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 11% ja 6%.

65
Tagid:
andmed, asutused, ettevõtlus, halduskoormus, seaduseeelnõu, Riigikogu, Toomas Tõniste, rahandusministeerium
Samal teemal
Vabatahtlikud: bürokraatia takistab Eestis tulemuslikke kadunud inimeste otsinguid
Andmete vaba liikumine kui viies vabadus
Bürokraatia sunnib haiglaid toetuma heategevusele
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega