Seadusemuudatused säästavad riigile ja ettevõtjatele hulga tööaega, illustreeriv foto

Seadusemuudatused säästavad riigile ja ettevõtjatele hulga tööaega

63
(Uuendatud 15:25 23.01.2019)
Riigikogus on kolmapäeval esimesel lugemisel kaks olulist seaduseelnõu, mis aitavad jõustumisel vähendada andmete esitamise ja haldamisega seotud halduskoormust nii asutuste, ettevõtjate kui ka kodanike jaoks.

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Rahandusminister Toomas Tõniste rõhutas eelnõusid tutvustades, et muudatustega vähendatakse asutuste töö dubleerimist andmete kogumisel ning arvete töötlemist riigi raamatupidamises, edastas Rahandusministeerium.

"Need on riigi toimimiseks olulised tööd ja kuna räägime suurtest arvudest ja töömahust, siis on ka muudatuste mõju märkimisväärne," ütles Tõniste.

"Teisalt toetavad need muudatused põhimõtet, et küsime ettevõtjatelt ja kodanikelt andmeid ainult üks kord. Ehk vähem küsimist on ka vähem lisatööd. Just sellised tegevused aitavad ellu viia riigireformi," lisas ta.

Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatuste eesmärk on viia riigi raamatupidamine täielikult üle e-arvetele alates 1. juulist.

Avalikule sektorile saadetakse aastas ligikaudu kaks miljonit arvet nii paberarvetena kui ka PDF- ja e-arvetena ning nende töötlemine erinevates süsteemides tähendab riigile hulka lisatööd ja kulu.

Eelnõu muudatuste jõustumisel väheneb arvete töötlemiseks kuluv tööhulk ja -aeg ning see säästab maksumaksja raha ja tõuseb raamatupidamisteenuse kvaliteet.

Seaduseelnõu muudatused puudutavad kõiki raamatupidamiskohustuslasi, kes arveldavad avaliku sektoriga. Neid on umbes 46 000.

Neid ettevõtteid, kes ei kasuta raamatupidamistarkvara, aga eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate võimalusi ning vajadusi silmas pidades on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) ning rahandusministeerium kokku leppinud, et kõik ettevõtted ja organisatsioonid saavad saata RIK e-arveldaja keskkonnas avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult.

Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga pannakse paika riiklikes andmekogudes olevate andmete kvaliteedinõuded ja nende hoidmise ning kasutamise tingimused. Muudatuse tulemusena saab Statistikaamet andmekogudes olevaid andmeid laialdasemalt ristkasutada ja vähendada andmeesitajate halduskoormust.

Üks eesmärk on statistika koostamiseks üha enam kasutusele võtta juba andmekogudes olevaid andmeid ning tagada neile teiste riigiasutuste ligipääs, järgides kõiki vajalikke andmekaitsereegleid.

Mida rohkem kasutatakse juba olemasolevaid andmeid, seda vähem peab andmeid täiendavate küsitlustega lisaks küsima. Väheneb dubleerimine, inimestelt ja ettevõtjatelt andmete topelt küsimine ning paraneb otsuste kvaliteet.

Seni seaduses reguleerimata olnud riiklikul tasandil andmehalduse koordineerimise ülesanne antakse Statistikaametile kui riigi peamisele andmetega tegelevale kompetentsikeskusele.

Seadusesse lisatakse andmejagamisteenus, mis võimaldab Statistikaametil suunata riigil olemasolevaid andmeid senisest paremini teiste riigiasutuste kasutusse.

See võimaldab Statistikaametil erinevatest andmeallikatest kogutud andmeid omavahel siduda ja koostada valdkonnapõhist andmeanalüüsi ning statistikat. Seda teenust osutab Statistikaamet üksnes avaliku sektori siseselt ning teadusasutustele.

Eesti ja Soome hakkavad esimesena Euroopas digiretsepte vahetama >>

Eelnõude ja neis planeeritavate muudatustega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

1. jaanuarist 2019 jõustunud uus mõõteseadus vähendab ettevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel ja hoiab kokku kulusid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Mõõteseadus puudutab kõiki kauplejaid, võrguettvõtjaid ja tarbijaid, kes kasutavad tehingutes mõõtevahendeid ning toidu- ja tööstuskaupade pakendajaid.

Peaminister Jüri Ratas
© AFP 2019 / Tiziana FABI

Seadus reguleerib nõudeid mõõtevahenditele, mõõteühikute süsteemi (SI) kasutamist ja mõõtetulemuste tõendamist. Seaduse uuenduste eesmärk on tagada mõõtmise usaldusväärsus ka edaspidi.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta III kvartalis 871 miljonit eurot, mis on 21% suurem kui aasta varem samal ajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

2017. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid töötleva tööstuse, kinnisvara- ja kaubandusettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2018. aasta III kvartalis kaupu ja teenuseid 15,5 miljardi euro eest ehk 12% rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Ettevõtlussektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 11% ja 6%.

63
Tagid:
andmed, asutused, ettevõtlus, halduskoormus, seaduseeelnõu, Riigikogu, Toomas Tõniste, rahandusministeerium
Samal teemal
Vabatahtlikud: bürokraatia takistab Eestis tulemuslikke kadunud inimeste otsinguid
Andmete vaba liikumine kui viies vabadus
Bürokraatia sunnib haiglaid toetuma heategevusele