Elering saab sünkroniseerimisinvesteeringuteks esimesed miljonid, illustreeriv foto

Elering saab sünkroniseerimise investeeringuteks esimesed miljonid

116
(Uuendatud 13:50 23.01.2019)
Euroopa ühendamise rahastu CEF koordinatsioonikomitee otsustas kolmapäeval rahuldada Eleringi taotluse Eesti elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise esimese etapi kaasfinantseerimiseks maksimaalse 75 protsendi ulatuses planeeritavatest kuludest.

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. See otsus tagab, et sünkroniseerimine ei too Eesti tarbijale Venemaa elektrisüsteemist eraldumisel kaasa võrgutasu tõusu, teatab Elering oma kodulehel.

"CEF-i otsus näitab sünkroniseerimise projekti kaalu Euroopa Liidu energiajulgeoleku jaoks ja esitatud rahastamistaotluse kvaliteeti. 75 protsenti on kõrgeim võimalik toetusmäär," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Moskva juhtis Brüsseli tähelepanu Baltikumi BRELL-ist väljalülitamise miinustele >>

"Ma olen tõsiselt uhke, et Elering on viimase seitsme aasta jooksul suutnud kaasata Euroopa Liidult Eesti riigile suunatud toetuste väliselt koos partneritega ligi 560 miljonit eurot Eesti energia varustuskindluse ja –julgeoleku jaoks kriitilistesse projektidesse nagu EstLink 2, Eesti-Läti kolmas elektriühendus, Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector ja nüüd sünkroniseerimise esimese etapi investeering," lisas Veskimägi.

Elektrileviettevõtte Elering Venemaa-poolne partner ei kavatse Tallinnalt elektrivoolu sageduse tagamise eest tasu küsida
© Sputnik / Сергей Мальгавко

"Tänan Eleringi töötajaid ja Balti kolleege rahastamistaotluse ettevalmistamise ning Euroopa süsteemihaldurite ühenduse ENTSO-E ja Euroopa Komisjoni ametnikke meile strateegiliselt olulise projekti toetamise eest," sõnas Veskimägi.

Sünkroniseerimise investeeringute esimesse etappi kuuluvad Eesti territooriumil tehtavad tööd Narva piirkonnast algavate ning Valga lähistelt Lätti suunduvate 330-kilovoldiste õhuliinide rekonstrueerimiseks ning pinge reguleerimisseadmete rajamiseks.

Eesti plaanib sünkroniseerimise projekti esimeses etapis investeerida ligi 188 miljonit eurot, millest CEF-i toetus katab äsjase otsusega 141 miljonit eurot. Ülejäänud 47 miljonit kuludest katab Elering ise ja see raha on Eleringil juba olemas riikidevaheliste ülekandevõimsuse oksjonitulude näol.

Elering peaks ilma desünkroniseerimiseta järgmisel kümnendil investeerima elektrivõrgu rekonstrueerimisse vähemalt 222 miljonit eurot.

"Tänase otsuse valguses võib üsna kindlalt öelda, et sünkroniseerimise projekt vähendab Eesti elektritarbijate võrgutasu, võrreldes olukorraga, kui jätkaksime tööd Venemaa elektrisüsteemi osana ja peaksime kõik investeeringud tegema ülekandetariifist," selgitas Veskimägi.

Balti riikide eesmärk on sünkroniseerida end Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpuks.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Eleringi juhi Taavi Veskimägi arvates on Venemaal peagi võimalus nõuda Balti riikidelt BRELL elektrivõrgu elektrivooru sageduse tagamise eest tasu. Eestile maksaks selline teenus Veskimäe hinnangul 30 miljonit eurot aastas.

Portaal Sputnik Eesti pöördus kommentaari saamiseks BRELL lepingus Venemaad esindava ettevõtte poolele, sest Eleringi juhi avaldus Venemaa võimalike finantsnõuete kohta peaks teoreetiliselt põhinema läbirääkimistel, aruteludel või vähemalt osapoolte ettevõtete vahelisel suhtlusel.

Venemaa valmistub aktiivselt Baltimaade BRELL-ist väljalülitamiseks >>

Olemasolev BRELL leping ei näe ette vastastikuseid makseid energiatransiidi ega voolusageduse tagamise eest. Kuigi vähemalt ühel ettevõtete esindajate koosolekul on sellest juttu olnud, tuli sellekohane algatus baltlastelt.

"Meie ei tea sellistest läbirääkimistest midagi ja meile teadaolevalt ei ole neid ka kavas," teatati portaalile Sputnik Eesti Venemaa riigile kuuluva ühtse energiasüsteemi haldusettevõtte (АО "СО ЕЭС") avalike suhete ja infoosakonnast.

Baltimaade lahkumine BRELL-i energiaringist ei ole otstarbekas ja suurendab nende vabariikide kulusid, teatas Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak Euroopa Komisjoni esindajatega peetud läbirääkimiste põhjal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti teisipäeval.

Balti riikide BRELL-i energiaringist lahkumisele pühendatud kohtumisel Euroopa Komisjoni esindajatega juhtis Vene osapool Brüsseli tähelepanu täiendavatele kulutustele, mis Venemaa vooluvõrgust väljalülitamise korral langevad nende vabariikide õlgadele.

Nõnda teatas Venemaa energeetikaminister Aleksandr Novak. Tema sõnul on Venemaa sellegipoolest Eesti, Läti ja Leedu lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni ja Venemaa ühisest BRELL-i energiaringist lahkumiseks valmis – sellele aitavad kaasa investeeringud Loode-Venemaa energiasüsteemi tervikuna ja eelkõige Kaliningradi energiasüsteemi.

"Seega on meie energiasüsteem valmis töötama igasugustes tingimustes," toonitas ta.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, on Balti riigid korduvalt teatanud oma kavatsusest sünkroniseerida oma elektrivarustus Lääne-Euroopa elektrivõrkudega, ühendades end seega lahti BRELL-i energiaringist (Valgevene, Venemaa, eesti, Läti ja Leedu ühtne energiasüsteem).

Poliitiline kokkulepe, mis näeb ette Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimise Lääne-Euroopaga, sai allkirjastatud Brüsselis 2018. aasta juuni lõpul. Dokument sätestab Balti riikide lahkumise Venemaa ja Valgevenega ühisest elektrienergia süsteemist 2025. aastaks. Novembris sai teatavaks, et Baltimaade energiasüsteemide toimimist väljaspool BRELL-i testitakse 2019. aasta suvel.

Tallinnas, Riias ja Vilniuses arvatakse, et projekti elluviimine võimaldab tulevikus väidetavalt vältida "energiašantaaži" ohtu Moskva poolt. Moskvast seevastu on korduvalt teatatud, et Venemaa ei ole kunagi ähvardanud Balti riike energiaringist välja lülitada, ei ole neid sellega šantažeerinud ega isegi kaalunud võimalust ühepoolseks väljumiseks BRELL-i kokkuleppest.

Osa asjatundjaid oletab, et BRELL-ist lahtiühendamine tähendab Eestile, Lätile ja Leedule hulgiturul enam kui kahekordset elektrihinna tõusu.

116
Tagid:
sünkroniseerimislepe, BRELL, investeering, Balti riigid, Venemaa, Eesti, energeetika, Elering
Teema:
Baltimaade lahkumine BRELL-ist (17)
Samal teemal
Energeetika - Eesti ja Leedu tüliõun
EL energeetikapoliitika prognoosib nõudluse kasvu päikeseenergia järele
Elering tõstab taastuvenergia tasu
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega