Euroopa haarab krabipüügi ja Arktika nafta järele, illustreeriv foto

Euroopa haarab krabipüügi ja Arktika nafta järele

65
(Uuendatud 12:11 16.01.2019)
Brüssel püüab veenda Norrat, et Teravmägede rannikuvetes elav maitsev lumekrabi on EL litsentsi alusel vabalt püütav. Oslo peab krabi "nende oma" loomaks. Tegelikult ei huvita ei neid ega teisi vähilised, vaid arktilise nafta varud seal all.

TALLINN, 16. jaanuar - Sputnik, Aleksei Toom. Norra ranniku põhjaosas elav lumekrabi sai Oslo ja Brüsseli kompromissitu vastasseisu põhjuseks. 15. jaanuaril hakkas Norra ülemkohus arutama krabi saatust Tereavmägede (Svalbardi) saarestiku vetes, kuid see juhtum tõmbab tähelepanu mitte niivõrd maitsevale koorikloomale, kuivõrd pretsedendina ELi taotlustele Arktika ressursside, see tähendab nafta järele.

Rikkuste meri: Venemaa ammutab USA riigivõla Arktika alt >>

Kohtuvaidlus merevähi üle on just see juhtum, kus pooled räägivad üht pidades seejuures silmas hoopis midagi muud. Huvitatud isikud ei tunne muret mitte krabi, vaid selle pärast, mis nende all on.

Norra on veendunud, et Brüsseli nõuded krabipüügiõigusele on EL esimene samm Arktika naftavarude suunas. Pärast seda, kui EL on endale võitnud koorikloomade püügiõiguse, loob EL pretsedendi, mis võimaldab tal nõuda õigusi teistele Barentsi mere ressurssidele, tsiteerib Reuters Norra advokaate.

Me räägime Arktika mandrilaval asuvatest naftavarudest, kus siiani majandasid ainult Norra ja Venemaa. Eksperdid leiavad, et seni praktiliselt puutumatud Arktika naftavarud, mis moodustavad hinnanguliselt umbes 90 miljardit barrelit, muutuvad asjast huvitatud poolte vaheliste tuliste vaidluste objektiks.

Venemaa juba arendab maavarade kaevandamist Arktikas (esimene Venemaa Prirazlomnoje naftaväljalt Arktikas ammutatud naftaga lastitud tanker läks Euroopa tarbijatele 2014. aastal – toim.), mis paljudele Euroopas ja Ameerika Ühendriikides üldse ei meeldi - käivitati sanktsioonid, mille eesmärk on peatada Venemaa Arktika maardlate kasutuselevõtmise arendamine. See küsimus on äärmiselt tundlik ja satub kahtlemata veel korduvalt poliitikute ja avalikkuse tähelepanu keskmesse.

Šoigu teatas konfliktiohust Arktikas >>

Läti laevaomanik ei teadnud, millise portsu otsa ta sattus

Esmapilgul on Oslos arutatav kohtuvaidlus tavaline tsiviilasi. Läti laevaomanik Peteris Pildegovitšs nõuab hagiga kohalikult omavalitsuselt välja 2017. aastal Tereavmägedel arestitud traalerit.

Euroopa Liit toetas ettevõtja väiteid ja leiab, et on õigustatud väljastama litsentse hinnalise ja maitsva (eriti Lõuna-Korea ja Jaapani gurmaanidele) lumekrabi püügiks Teravmägede (Svalbardi) saarestikus, Norra aga väidab, et see ainuõigus on vaid temal.

Brüssel keeldub norralaste suveräänset õigust lumekrabi püügile tunnustamast ja kavatseb jätkata litsentside väljaandmist krabipüügiks saarestiku vetes, kuna peab krabisid töönduslike kalavarude hulka kuuluvaks.

Urmas Paet üritas edutult veenda Põhjamaade saadikuid selles, et Venemaa-poolne Arktika hõivamine kujutab neile suurt ohtu, illustratiivne foto
© Sputnik / Ministry of Defence of the Russian Federation

Oslo on aga veendunud, et krabid kuuluvad tüüpiliste nn "püsivate" mereloomade hulka, see tähendab, et nad elavad püsivalt merepõhjas just nendes piirkondades, millele kehtivad Norra õigused.

ELi mittekuuluv riik ei pea Liidu väljastatavaid püügilitsentse seaduslikeks, koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega Teravmägedel piirivalvurite poolt tabatud krabipüüdjatele.

Kohalike juristide poolt toetatav ametlik Oslo püüab säilitada ainuõigust koorikloomade püügilubade väljastamiseks või mitteväljastamiseks.

Näiteks Norra väljaanne High North News (Kaug-Põhja uudised), milles rohkem kui aasta tagasi alanud krabipüügi kohtuasja kommenteeriti, väitis Fridtjofi instituudi õigusekspert Oystein Jensen, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on Norral krabide küsimuses absoluutne õigus, sest ta on Teravmägede saarestiku rannikuriik, kus lumekrabi alaliselt elutseb.

65
Tagid:
majandus, Norra, Oslo, EL, nafta, Arktika
Teema:
Arktika (25)
Samal teemal
Lääne sanktsioonid ei ole kajastunud Venemaa naftatööstuses
Arktika peremehed
Vene Arktika: armuda ja tagasi tulla
Holland süüdistab Venemaad NATO Arktika-õppuste segamises
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega