Tallinna Sadama reisijate arv purustas rekordi, illustreeriv foto

Tallinna Sadama reisijate arv purustas rekordi

24
(Uuendatud 13:33 12.01.2019)
Tallinna Sadama reisijate arv jõudis pärast 11 järjestikust kasvuaastat mullu rekordilise 10,6 miljonini. Lõppenud aastal läbis Tallinna Sadama sadamaid 10,6 miljonit reisijat, mis on 60 tuhat reisijat ehk 0,6 protsenti rohkem kui 2017. aastal.

TALLINN, 12. jaanuar — Sputnik. Lõppenud aasta kruiisireisijate arv oli rekordiline, Soome suunal reisis sama palju inimesi kui aasta varem, teatas Tallinna Sadam. Ettevõtte kommertsjuhi ja juhatuse liikme Margus Vihmani sõnul kasvas Tallinna Sadama reisijate arv eelkõige tänu rekordilisele kruiisireisijate arvule, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Tallinn valmistub suure purjelaevade regati korraldamiseks >>

"Suvise kruiisihooaja jooksul peatusid kruiisilaevad Tallinnas kokku 339 korral ja tõid siia 635 068 reisijat, mis oli 28 külastust ja üle 70 tuhande reisija rohkem kui 2017. aastal," ütles Vihman. 

Tallinna Sadam
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Soome suunal reisis lõppenud aastal 8,83 miljonit inimest, mis on 2017. aastaga praktiliselt võrdne tulemus. Tallinn-Stockholm liinil reisis 1,03 miljonit inimest ning Tallinn-Peterburi liinil 85 tuhat inimest," lisas Vihman.

"Saime aasta lõpus valmis uue reisijate andmete statistika rakenduse, mis annab meile huvitavat infot nii sadamat läbivate reisijate kodakondsuse kui ka vanuse ja soo kohta. Rakendus hõlmab andmeid alates 2018. aasta aprillist," sõnas Vihman.

"Selle põhjal saame välja lugeda näiteks seda, et kõikide perioodil aprill kuni detsember sadamaid läbinud reisijate seas oli kõige enam ehk 42 protsenti Soome kodakondsusega inimesi, neile järgnesid Eesti kodakondsusega reisijad 24 protsendiga, Saksamaa kodakondsed 5 protsendiga, USA 3,5 protsendiga ja Rootsi kodakondsusega reisijad 2,8 protsendiga. Kõikidest reisijatest moodustavad kõige suurema osa meesterahvad vanuses 35-39," rääkis Vihman.

2018. aasta populaarseim laev oli Tallinki Tallinn-Helsingi liinil seilav Megastar, mille pardal reisis aastaga kokku 2,067 miljonit inimest. Eckerö Line'i Soome vahet sõitev Finlandia oli 1,860 miljoni reisijaga populaarsuselt teine, kolmanda tulemuse tegi Tallinki Soome suunal sõitev Star 1,754 miljoni reisijaga ning Viking Line"i Viking XPRS oli 1,743 miljoni reisijaga populaarsuselt neljas.

Tallinki osakaal oli aastasest reisijatearvust 57 protsenti, järgnesid Viking Line 18, Eckerö Line 18 ja Moby SPL ühe protsendiga. Kõikidest reisijatest moodustas kruiisireisijate arv 6 protsenti.

Lõppenud aasta jooksul külastasid reisilaevad Tallinna Sadama sadamaid kokku 5898 korral.

Aastal 2018 oli Viking Line'i reisijate arv 6 411 537. Aasta varem oli sama näitaja 6 881 149, osaliselt tänu Tallinna-Helsingi liinil sõitnud renditud katamaraanile Viking FSTR, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Üks 2018. aasta eesmärke oli hoida piletite hinnataset. See ning laevade dokis olek ja tellimusreisid mõjutasid ka reisijate arvu. Aasta jooksul veetud kaubaveoühikute arv oli 128 549 ja sõiduautode arv 704 799, teatas Viking Line pressiteate vahendusel.

Kapo pidas kinni Tallinna Sadama hooldusosakonna juhataja.
© Sputnik / Вадим Анцупов

Mullu kolmandas kvartalis langes Eestit külastanud Soome turistide arv tasemele, mis oli viimati nii madal 2008. aastal. Ehkki soomlased moodustasid 30 protsenti kõigist Eestit külastanud turistidest, on see madalaim tase alates 2008. aastast, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Soome elanikud tegid 2017. aastal Eestisse 2,45 miljonit puhkusereisi, mida oli 2016. aastaga võrreldes 61 000 rohkem. 2017. aasta puhkusereiside arv jäi pisut alla 2015. aastale, kui neid tehti 2,48 miljonit.

Tööreise tehti Eestisse mullu 249 000, mis moodustas 12,7 protsenti kõikidest soomlaste välistööreisidest. Eestisse tehti tööreise mullu üle-eelmise aastaga võrreldes 109 000 vähem. 2015. aastal oli välistööreiside arv 262 000 ja 2014. aastal 278 000.

Kuigi turismifirmade põhiklientuur ehk soomlased külastasid Eestit 2017. aastal veidi vähem kui aastal 2016, täitsid tekkinud tühimiku eeskätt muudest Euroopa Liidu riikidest tulnud reisijad, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

24
Tagid:
reisija, Tallinna Sadam, majandus
Teema:
Tallinna uudised (327)
Samal teemal
Tallinn on avamereregati The Tall Ships Races 2021 ametlik sadam
Tallinna Sadam meelitas Muugale 200-miljonilise kompleksi
Tallinna linn ja Tallinna Sadam soovivad kiiret Vanasadama arengut
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega