Hiina transiidi uus tee - kellele ja mida Eestis kukub, illustreeriv foto

Hiina transiidi uus tee - kellele ja mida Eestis kukub

376
(Uuendatud 18:05 10.01.2019)
Hiina kaupade kiirest transpordist Venemaa kaudu Euroopasse võib Eesti maanteetransport kaotada, kuid Eesti sadamad saavad ilmselt oma kaubakäivet suurendada.

TALLINN, 10. jaanuar - Sputnik, Svetlana Burceva. Uus kiire raudteemarsruut Hiina - Põhja-Euroopa - Hiina "RŽD Logistikalt", millest Sputnik Eesti on juba kirjutanud, võib oluliselt mõjutada jõudude vahekorda veonduses. Ülevaate saamiseks pöördus Sputnik Eesti erinevate Eesti ettevõtete - sadamaoperaatorite, ekspedeerijate ja veoettevõtete poole.

Kas vene-saksa sõprus toob transiidi tagasi Eestisse >>

Transpordiettevõtte Aldena Shipping Ltd. Juht Aleksandr Lavrinenko ütles, et täna on veoaeg Hiinale Euroopasse transportimise üks peamisi probleeme. Traditsiooniline marsruut Hiinast Euroopasse kulgeb meritsi läbi Punase mere, Suessi kanali ja Vahemere (Suessi kanali marsruut läbib Adeni lahte, mis on maailma kiireim ja mugavaim meretee Pärsia lahest Euroopasse, kuid selles piirkonnas on ka Somaaliast, Keeniast ja Sansibarist pärit piraatide tööpõld – toim.).

Lavrinenko sõnul leppisid omal ajal juhtivad konteinerveofirmad, nagu Maersk Line, MSC Hapag-Lloyd ja paljud teised kokku laevaliikluse optimaalsed reeglid. See tõi kaasa laevandusettevõtete kütuseressursside säästmise, aga ka transpordi kiiruse vähenemise.

"Nüüd jõuavad veosed Aasiast Euroopa klientideni 45 päevaga - see on liiga pikk aeg. Seega, kui uus marsruut tagaks tarne 2-3 nädalaga, huvitaks see paljusid," ütleb Aleksandr Lavrinenko.

Transiidikeskuse HHLA juhi Vladimir Popovi sõnul arvestab klientidele kasulik transpordilahendus tingimata optimaalset tariifi ja teenuse lühimat aega ning selle regulaarse toimimise võimalust. Nii oligi üheks "RŽD Logistika" väljapakutud marsruudi eesmärgiks vähendada Hiina transiitkauba veo aega.

Uus kiire raudteemarsruut Hiina - Põhja-Euroopa - Hiina

Marsruut Hiinast Trassiberi raudteed mööda kuni multifunktsionaalse meretranspordi kompleksini (MMTK) Leningradi oblasti Bronka sadamas ei kestaks üle 15 ööpäeva. RŽD Logistika tariifipoliitika jääks Vene Raudteede AS-i tütarettevõtte enda otsustuspädevusse, mis võimaldab eeldada üsna konkurentsivõimelist (isegi merega võrreldes) veohinda.

MMTK lubab omakorda veoste kiiret vaid mõne tunni kestvat käitlemist, pärast mida jõuab last konteinerlaevadel kõikidesse sihtkohtadesse Euroopas. Seega pakub MMTK koostöös RŽD Logistikaga regulaarseid teenuseid.

Eesti autovedajad kaotavad turu

Aleksandr Lavrinenko sõnul kahjustab uus marsruut eelkõige neid, kes transpordivad Hiina kaupu Eestist Venemaale. Täna tulevad kaubad Hamburgist või Rotterdamist fiiderlaevadega* Muuga sadamasse (suured ookeanilaevad väikestesse sadamatesse ei sisene - toim) ja lähevad sealt autodel edasi Venemaale.

"Meil on näiteks regulaarne konteinervedu meritsi Bilbaost (Hispaanias) Tallinnasse ja siit edasi autodega Moskvasse. Kui vedada konteiner Bilbaost autoga, maksab selle vedu 5000 eurot, meritsi Tallinna ja siit autoga Moskvasse - ainult 2600 eurot," selgitas Lavrinenko.

Eesti palub Venemaad lasta läbi transiitrongid Hiinast, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Hiina kaupade suunamine Euroopa sadamatest Bronka sadamasse ähvardab kaotada osa Eesti autoveoturust - Venemaa kliendid hakkavad Hiinast tulevaid kaupu saama otse.

"Kui raudtee vähendab veo maksumust ja lühendab transiitveo aega, on Venemaa kliendid väga huvitatud sellise kava raames toimuvatest tarnetest. Kui veod niimoodi kulgema hakkavad, saab see olema massiline," on Lavrinenko kindel.

Aleksandr Lavrinenko firma oma Venemaal asuvaid kliente sündmuste sellise arengu korral ilmselt ei kaotaks. Kaupade ekspedeerijana loobub ettevõte Eesti veoettevõtetest ja hakkab tegema koostööd Venemaa omadega, kes nagunii transpordivad samu konteinereid, mis täna Bilbaost Tallinnasse tulevad, ainult et Bronka sadamast. Venemaa veoettevõtjate eelistamine on sel juhul mõistetav.

Esiteks ei suuda Eesti autotranspordiettevõtted konkureerida Venemaa tariifidega. Teiseks ei ole Eesti vedajal õigust tegelda siseriikliku kaubaveoga Venemaal. Selliseid vedusid nimetatakse kabotaažiks ja need on Venemaa eeskirjadega keelatud.

Eesti sadam transiidi suurenemiseks valmis

Uus marsruut võib mõjutada ka suuremaid tegijaid Eesti meretranspordi valdkonnas.

"Jah, see võib olla huvitav. HHLA jälgib neid arenguid. Ootame selliseid otsuseid ja püüame saada kaubavooge meie sadamasse," ütles portaalile Sputnik Eesti Transiidikeskuse HHLA kommertsdirektor Andres Uusoja. Asjaolu, et Transiidikeskuse omanik on täna Hamburgi ettevõte Hamburger Hafen und Logistik AG, tugevdab ainult Eesti terminali positsiooni.

"Eesti turul on Transiidikeskusel tekkinud uusi eeliseid. Arvan, et kui mitte sel aastal, siis järgmise kolme aasta jooksul kasvab meie käive oluliselt. Kavatseme sisse seada kaubaveo Skandinaavia ja ülejäänud Euroopa riikidesse. HHLA-l on juba konkreetne plaan. See hõlmab ka konteinervedusid," ütles Uusoja.

Rääkides Hiina kaupade tarnimise võimalustest Euroopasse ja Eesti taristu kasutamist selleks, tõi Vladimir Popov näite Vahemere piirkonna Koperi sadamast, mis teenindab nii ookeani- kui ka fiiderlaevu, pakkudes kiiret ja odavat veoteenust. Koperi sadamasse saabuvat lasti saab saata raudteed mööda Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, sealhulgas Eesti kaudu.

Hiina kaupade liikumisega uuel kiirmarsruudil läbi Venemaa muutub kaubaveo suund ja Muuga sadam võib muutuda üheks veoste ümberlaadimispunktiks raudteele teel Kesk- ja Ida-Euroopasse, kuhu Hiina kaubad tuuakse konteineritega fiiderlaevadel Bronka sadamast.

"Jah, sellel oleks mõtet. Lisaks on Läänemerel, sealhulgas Tallinna ja Peterburi vahel juba olemas sissetöötatud fiiderlaevade marsruudid," ütles Lavrinenko. "Euroopa klientidele oleks hea lahendus saada veoseid mitte La Manche'i, vaid Läänemere poolt. La Manche'ist võtab vedu igal juhul aega 45 päeva. Bronka kaudu kulub Euroopasse veoks vaid üks kuu. Loomulikult on Euroopa kliendil selle üle ainult hea meel," selgitas ta.

Andres Uusoja kinnitas veel üht uue marsruudi kasutamise eelist - kauba vedu Bronka sadamast fiiderlaevadega Muugale võimaldaks loobuda vajadusest koordineerida marsruuti raudteel, mis Venemaa ja Eesti vahel on viimasel ajal muutunud küllaltki keeruliseks.

Alati on kaotajaid

Kaubaveo aeg Peterburist Tallinnasse meritsi ja autoga võib olla peaaegu sama, kuid autoveo puhul on piiriületamise tõttu alati võimalus hilinemiseks, mis meretranspordis on välistatud. "Enne jõule seisis Narva-Ivangorodi piiriületusel umbes 700 autot," ütles Aleksandr Lavrinenko.

Iga transpordifirma, iga vedaja, kaasa arvatud Eestis, töötab oma konkreetsete marsruutide, skeemide ja lepingute järgi, märkis Juri Šehhovtsov. Seetõttu on võimatu väita, et kõikidele ettevõtetele uus marsruut sobib.

Kui Muuga sadamasse saabub konteiner lastiga ja läheb siis edasi, näiteks Moskvasse, võib see olla tingitud asjaolust, et konteineri saabumine Eestisse enne selle jõudmist Venemaale on tingimata vajalik.

Юрий Шеховцов
© Фото : Parmetrans
Juri Šehhovtsov

"Näiteks Eestis väljastatakse lastile uued dokumendid või selle hind muutub. Ja siis saadetakse kaup edasi Moskvasse. See on kasulik Moskva ettevõttele - vähenevad imporditollimaksud. Kui last läheks otse Venemaale, ei saaks te tollis enam midagi teha," selgitas Šehhovtsov.

Mis puutub Euroopasse minevatesse Hiina kaupadesse, siis Bronkast konteinerite vedu veoautoga Muugasse oleksid tõenäoliselt kahjumlik, nõustus Šehhovtsov.

"Konteinerite vedu on spetsiifiline transpordiliik ja toimub kõige sagedamini ühesuunalise maksega. Mõistlikum oleks transportida veoseid Muugale raudteed mööda," ütles Parme Trans juht.

Uued marsruudid, nagu ülalmainitud Hiina - Põhja-Euroopa - Hiina avatakse siis, "kui kellelgi Hiinas on seda vaja," on Juri Šehhovtsov kindel. Alati on neid, kes saavad uutest pakutavatest võimalustest kasu ja neid, kes kaotavad.

*Fiiderlaevad võimaldavad lasti vedada väikestest või madala veega sadamatest, kus on nõrgem varustus suurtesse merekaubasadamatesse (kaubakeskustesse). Nendes sadamates kogutakse last edasilaadimiseks suurtele liinikonteinerlaevadele. Sama süsteemi kasutatakse ka vastassuunas: fiiderlaevadega veetakse väiksemaid kaubapartiisid suurtest merekaubasadamatest (kaubakeskustest) väiksematesse ja madalamaveelistesse jõesadamatesse. Fiidersüsteem võimaldab laevafirmadel tõhusalt koguda (eksportida) üldveoseid, eriti neid, mida veetakse merel regulaarsete laevaliinidel konteinerites.

376
Tagid:
transiit, majandus, Hiina, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Eesti eksport on riigi toel kasvanud
Kaubavahetust suurendas kütuste eksport ja import
Balti transiidi lõpp
Võitluses Vene transiidi eest läks Läti Eestist mööda
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega