Tallinna kinnisvaratehingute arv langes mullu esimest korda 10 aasta jooksul, illustreeriv foto

Üle kümne aasta langes mullu Tallinnas kinnisvaratehingute arv

28
(Uuendatud 16:23 10.01.2019)
2018. aastal tehti Tallinnas ca 14 500 kinnisvaratehingut, mis on 6,4 protsenti vähem, kui aasta varem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

TALLINN, 10. jaanuar — Sputnik. 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul võib tehingute arv ka tänavu langeda, sest lagi on kätte jõudnud, vahendab Pealinn.

"Siiski pole suuri muudatusi ette näha, sest majanduse põhinäitajad on stabiilselt head – tänavune majanduskasvu prognoos on korralikud kolm protsenti, miinimumpalk tõusis ning lisaks on tööjõupuudus madal. Samuti jääb euribori intress madalaks, ehk laenamine on endiselt suhteliselt odav," rääkis Vahter.

Eesti elamispinnad on Baltikumi kalleimad >>

"Inimestel on mingi ajalooline kõhutunne, et iga kümne aasta tagant peab tulema uus kriis, aga selleks pole praegu põhjendatud alust. Hinnalangust pole oodata, pigem tuleb eelmisega sarnane aasta," lisas Vahter.

2018. aastal tehti kogu Eestis 48 925 kinnisvaratehingut, mis on 5,5 protsenti vähem, kui 2017. aastal.

Tallinnas tehti mullu 9702 korteritehingut, mis on varasema aastaga võrreldes samal tasemel. Tallinna korteri ruutmeeter maksis mullu keskmiselt 1841 eurot, mis on 2017. aastaga võrreldes 5,1 protsenti kõrgem. 2018. aastal maksis pealinna kalleim korter 1,05 miljonit eurot.

2018. aastal müüdi Tallinnas 343 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 5,5 protsenti vähem kui 2017. aastal. Kalleim maja müüdi 4,9 miljoni eest.

Möödunud aastal müüdi 180 elamumaa krunti, mis on 29,5 protsenti enam kui aasta varem. Kalleim krunt maksis 1,03 miljonit eurot.

Mis Tallinna korteriomanikke uuel aastal ees ootab >>

2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusid Tallinna korterite hinnad mullu 5,1% ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 9%, kuid langesid ülejäänud Eestis 6,3%, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 4,2%. 2017. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 4,7% ja majade hinnad 2,8%.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid majade hinnad 1,6% ning langesid korterite hinnad 0,3%. Korterite hinnad langesid Tallinnas 0,8% ja ülejäänud Eestis 1,9%, kuid tõusid Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,8%.

Balti riikide kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et kolme Balti riigi võrdluses oli 2017. aastal elamu ja eluruumi ruutmeetri hind Eestis jätkuvalt kõige kõrgem, vahedas uudisteportaal Sputnik Eesti novembri lõpus.

Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori asetäitja David Lipton tegi Ameerika Majandusühenduse aastakonverentsil esinedes mõningaid teravaid avaldusi, märkides, et maailm ei ole uueks kriisiks valmis ja seda valmisolekut tuleks oluliselt suurendada: "Uus retsessioon (majanduslangus – toim.) on juba silmapiiri taga tulekul ja me oleme selleks hoopis vähem valmis kui peaksime, isegi vähem kui eelmise 2008. aasta kriisi ajal." (tsitaat Financial Timesist), vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti eile.

28
Tagid:
Martin Vahter, Eesti, Tallinn, majandus, statistika, kinnisvara
Samal teemal
Siim Kallas: Eestis võiks kaaluda kinnisvara maksustamist
Kinnisvaraekspert: Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli
Eestlased on Soomes ühed suuremad kinnisvara ostjad
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega