Tallinna kinnisvaratehingute arv langes mullu esimest korda 10 aasta jooksul, illustreeriv foto

Üle kümne aasta langes mullu Tallinnas kinnisvaratehingute arv

23
(Uuendatud 16:23 10.01.2019)
2018. aastal tehti Tallinnas ca 14 500 kinnisvaratehingut, mis on 6,4 protsenti vähem, kui aasta varem, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

TALLINN, 10. jaanuar — Sputnik. 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul võib tehingute arv ka tänavu langeda, sest lagi on kätte jõudnud, vahendab Pealinn.

"Siiski pole suuri muudatusi ette näha, sest majanduse põhinäitajad on stabiilselt head – tänavune majanduskasvu prognoos on korralikud kolm protsenti, miinimumpalk tõusis ning lisaks on tööjõupuudus madal. Samuti jääb euribori intress madalaks, ehk laenamine on endiselt suhteliselt odav," rääkis Vahter.

Eesti elamispinnad on Baltikumi kalleimad >>

"Inimestel on mingi ajalooline kõhutunne, et iga kümne aasta tagant peab tulema uus kriis, aga selleks pole praegu põhjendatud alust. Hinnalangust pole oodata, pigem tuleb eelmisega sarnane aasta," lisas Vahter.

2018. aastal tehti kogu Eestis 48 925 kinnisvaratehingut, mis on 5,5 protsenti vähem, kui 2017. aastal.

Tallinnas tehti mullu 9702 korteritehingut, mis on varasema aastaga võrreldes samal tasemel. Tallinna korteri ruutmeeter maksis mullu keskmiselt 1841 eurot, mis on 2017. aastaga võrreldes 5,1 protsenti kõrgem. 2018. aastal maksis pealinna kalleim korter 1,05 miljonit eurot.

2018. aastal müüdi Tallinnas 343 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 5,5 protsenti vähem kui 2017. aastal. Kalleim maja müüdi 4,9 miljoni eest.

Möödunud aastal müüdi 180 elamumaa krunti, mis on 29,5 protsenti enam kui aasta varem. Kalleim krunt maksis 1,03 miljonit eurot.

Mis Tallinna korteriomanikke uuel aastal ees ootab >>

2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes tõusid Tallinna korterite hinnad mullu 5,1% ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 9%, kuid langesid ülejäänud Eestis 6,3%, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 4,2%. 2017. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 4,7% ja majade hinnad 2,8%.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid majade hinnad 1,6% ning langesid korterite hinnad 0,3%. Korterite hinnad langesid Tallinnas 0,8% ja ülejäänud Eestis 1,9%, kuid tõusid Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,8%.

Balti riikide kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et kolme Balti riigi võrdluses oli 2017. aastal elamu ja eluruumi ruutmeetri hind Eestis jätkuvalt kõige kõrgem, vahedas uudisteportaal Sputnik Eesti novembri lõpus.

Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori asetäitja David Lipton tegi Ameerika Majandusühenduse aastakonverentsil esinedes mõningaid teravaid avaldusi, märkides, et maailm ei ole uueks kriisiks valmis ja seda valmisolekut tuleks oluliselt suurendada: "Uus retsessioon (majanduslangus – toim.) on juba silmapiiri taga tulekul ja me oleme selleks hoopis vähem valmis kui peaksime, isegi vähem kui eelmise 2008. aasta kriisi ajal." (tsitaat Financial Timesist), vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti eile.

23
Tagid:
Martin Vahter, Eesti, Tallinn, majandus, statistika, kinnisvara
Samal teemal
Siim Kallas: Eestis võiks kaaluda kinnisvara maksustamist
Kinnisvaraekspert: Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli
Eestlased on Soomes ühed suuremad kinnisvara ostjad