Illustreeriv foto

Soomlased toovad Läti Valkast alkoholi juba 10 000 euro eest korraga

1198
(Uuendatud 11:18 06.01.2019)
Soomlaste alkoralli Lätist on kogumas tuure ning sealt tuuakse korraga alkoholi juba 10 000 euro eest. Isegi viinapoodide juhid imestavad soomlaste suurt alkolembust.

TALLINN, 6. jaanuar — Sputnik. Valka viinaralli sai alguse ühest purjus peaga tulnud mõttest ja nüüd on sellest saanud tähtis majandusharu, mille käive ulatub aastas kümnetesse miljonitesse eurodesse, vahendab poraal Eestinen viitega ajalehele Iltalehti.

Soomlased võtavad ette pika reisi, et sõita kõigepealt üle lahe Tallinna ja sealt läbi Eesti Lätti välja. Tallinnast Valka on maad 250 kilomeetrit ja teist samapalju tuleb sõita tagasi. Ainuüksi reisi peale on planeeritud 600 eurot. Läti SuperAlkost ostsid kaks soome naist näiteks viina, aga ka Jägermeistrit ning "25 kohvrit longerot". Kokku kulus alkoholi peale 878 eurot. Kas see kogus on terveks aastaks? Tuleb välja, et ei: see on joodud juba aastavahetusega, nimelt on pereliikmel tulemas sünnipäev.

See pole midagi erakordset. Soomlased ostavad Lätist korraga alkoholi keskmiselt paari tuhande euro eest korraga. Näiteks Alko1000 puhul on tulnud ette, et ostetakse 10 000 euro eest korraga. Ja nii suure summa eest ostavad justnimelt soomlased.

Alkoholist põhjustatud suremus Eestis>>

Valka on rajatud mitmeid uusi alkoholipoode pärast seda, kui Alko1000 2015. aasta lõpus seal esimese poe avas. Alko1000 eestlastest omanikud rentisid linnalt endise piirijaama ning avasid seal poe, mida suurelt reklaamisid. Varsti jõudis info sellest ka soomlaste kõrvu.

Valka linnapea Armans Krauklis räägib, et parimatel päevadel peatub Alko1000 juures 5000 autot ja arv on kasvamas, eriti suvistel nädalalõppudel. Sellest 5000 autost ligi 500 on Soomest. Ühe nädalavahetusega tuleb Alko1000 poodi seega ligi 1000 autot Soomest ehk 3000-4000 inimest. Ja Alko1000 on vaid üks Valka alkopoodidest. Neid on mitmeid teisi ja kõigis neist käivad soomlased.

Pole liialdus öelda, et ühel nädalavahetusel käib Valkas ligi 10 000 soomlast või isegi rohkem. Neist kõik ei osta viina, aga suur osa ostab, ja palju.

WADA eemaldas keelatud ainete nimekirjast alkoholi, illustratiivne foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

Alkoralli käivitaja oli Alko1000 poe omanik Einar Visnapuu, kes on tegelenud metsaäri ja ehitusega ning kel oli enne seda väike alkoholipood Eesti-Vene piiril Luhamaal. Nüüd on Visnapuu omanduses kokku neli alkoholipoodi, millest kolm on Eesti-Läti piiril ja üks Läti-Leedu piiril. Visnapuu tunnistab, et Valkas poe avamine oli juhus. See sündis ühest purjus peaga tulnud mõttest.

Visnapuu ütles, et võttis koos sõpradega viina, siis sõideti Lätti ja nii see mõte sündis. Saadi aru, et Lätis on kõik odavam kui Eestis, aga otsustati jääda viinamüügi juurde. Lisaks alkoholile on Lätis odavamad toit ja majutus ning ehituskaubad.

Eestis on Pärnu linna jagu rahvast alkoholist sõltuvuses>>

Viinaralli käivitaja ei saa ise aru, miks soomlased nii kaugele alkoholi järgi käivad. Soomes pole alkohol ju nii kallis, et peaks ostma kütuse ja laevapiletid. Mees tunnistab, et tema küll alkoholi järele ei viitsiks nii kaugele käia.

Viinaralli pluss on Visnapuu sõnul see, et tänavatel on palju inimesi näha. Palju rohkem kui veel mõned aastad tagasi.

Eestimaalased toetavad piirangutega alkoholipoliitikat, illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Viinapoed on toonud Valka töökohti, raha ja heaolu ning usu tulevikku. Tänu viinarallile on elu Valkas pöördunud paremuse poole.

SuperAlko müüjanna räägib, et Valka käiakse üha rohkem ja just suvisel ajal, kui inimestel on rohkem aega ringi sõita. Soomlasi käib aga veel rohkem SuperAlko Iklas asuvas poes.

Linnapea Krauklise väitel on viinaralli puhunud linnale elu sisse ja see pole enam hall ja masendav koht, vaid tänavatel ja poodides on taas elu. Krauklis ei häbene Valka kui viinalinna mainet. Veel paar aastat tagasi ei teadnud soomlased midagi Valkast ega isegi Lätist, nüüd on see saanud paljude jaoks tuttavaks kohaks. Valka on paljude soomlaste jaoks värav Lätti.

Krauklise väitel tugevneb Valka viinalinna maine lähiajal veelgi, kui avatakse uus suur alkoholipood. Kavandamisel on uus suur kaubanduskeskus, mis tuleb Alko1000 lähedale. Praegu areneb Valka hooga, millist pole nähtud eelneva 30 aasta jooksul. Pärast NLiidu lagunemist oli palju vaesust ja samamoodi kümmekond aastat tagasi pärast majanduskriisi.

Viinalinna mainet tugevdab seegi, et Valkal on nüüd oma viinavabrik Walk ja oma siidritehas Mῡrbῡdu. Kohalikud joogid meeldivad ka soomlastele. Soomlased ostavad muudki nagu kohalikku käsitööd ja poest vorsti, leiba ja saiakesi.

"Septembris ei joo" kampaaniaga liitus rekordarv osalejaid>>

Kuigi raha voolab tänu alkokaubandusele Valka palju sisse, siis kohapeale sellest palju ei jää. Maksud lähevad Riiga. Selle tõttu on Valka palunud Läti riigilt majanduslikku abi. See on Läti, aga ka Eesti omapära, et maksudest jääb kohapeale vaid väike osa. Majanduslikus mõttes on omavalitsused keskvõimust sõltuvad.
Krauklise väitel ta teab, et Soomes on see teistmoodi ja peaks olema ka Lätis. Häirib ka see, et Eesti Valgas on palgad kõrgemad ning inimesed registreerivad end Eesti poolele. Eesti kõrgemad palgad on Krauklise väitel Soome ja soomlaste teene. Isegi Valkas elab inimesi, kes on seal sisse kirjutatud, aga töötavad Soomes.

Soomlaste jaoks on alkohol Lätis megaodav. Kaks Valkas käinud soomlannat arvestasid, et reisi peale kuluv 600 eurot kindlasti võideti, kui mitte enam. Longero on Soomes mitu korda kallim ja ka Jägermeister on Lätis mitu korda odavam. Naised leiavad, et igal juhul tasus Lätti ostma tulla ja nad tulevad uuesti.
Naiste jaoks on ainult natuke harjumatu Eesti liiklus, kuna tuled foorides vahetuvad liiga ruttu ja enne seda ei jõua pidurdada.

Kas Läti pidu jätkub igavesti? See sõltub osalt Eesti maksusüsteemist. Maksud on asi, mida iga maa valitsus saab muuta ja seda sisuliselt päevapealt. Eestis on tulemas riigikogu valimised ja mitmed erakonnad on lubanud maksusid alandada. Eesti praegune valitsus on otsustanud, et 2019. aastal maksud ei tõuse.
Alko1000 kaupluse juhataja Meelis Reiljan aga ütleb, et maksudest ei sõltugi enam nii palju, kuna Lätis on kõik muu samuti odavam nagu palgad, energia ja kütused. Eestis aga sunnivad muud kulud kauplusi hinda tõstma.

Kui Läti läheb üle pandipakendi süsteemile, siis seegi tõstab hinda. Praegu müüakse Lätis jooke ilma pandimaksuta, nii nagu ka Tallinna-Helsingi laevadel.

 

1198
Tagid:
Valka, Läti, alkoralli, alkohol, Soome
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega