Монеты евро

Kurvad jõulud: vaesus on Eestis süvenevaks trendiks

383
(Uuendatud 14:23 23.12.2018)
Eesti liitus NATOga ning kehtestas Venemaa-vastased sanktsioonid esimeste seas, kuid vaeseid on riigis üha rohkem. Kuidas see küll nii olla saab, imestab raadio Sputnik kolumnist Vladimir Barsegjan.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik 

Statistikaamet avaldas andmed selle kohta, kui palju inimesi vaesuses elab. See teave ei anna mingit põhjust rõõmustamiseks. Enne numbrite poole pöördumist tuleb märkida, et vaesuse mõiste on jagatud kahte alamkategooriasse. On olemas suhteline vaesus ja on absoluutne vaesus – meie riigis eksisteerivad mõlemad.

Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 300000 elanikku >>

Esimesse kategooriasse kuuluvad need, kes suudavad tasuda kommunaalmakseid, osta mõnikord liha või kala, pidada vana autot ja puhata kord aastas kodu lähistel niinimetatud säästurežiimil. Ja see ongi kõik, mida selline inimene endale lubada saab.

Paraku on ka neid, kes ei ole suutelised rahuldama isegi kõige lihtsamaid vajadusi toidu, riietuse ja ulualuse osas. Seda nimetatakse absoluutseks vaesuseks.

Eestis on suhteliselt vaeseid 295 tuhat inimest, mis moodustab riigi elanikkonnast 22,6 protsenti. Absoluutses vaesuses elab aga 44 tuhat isikut ehk 3,4 protsenti. Tuleb tõdeda, et nii esimese kui teise kategooria arvukus kasvab.

Need numbrid on sisuliseks diagnoosiks riigi majanduspoliitikale. Valitsusel on raha, kuid seda kulutatakse mitte uute töökohtade loomiseks, mitte vaeste sotsiaalseks toetamiseks, vaid sõjaliste kulutuste tegemiseks.

Iga neljas Eesti inimene sooviks kärpimist riigikaitse arvelt >>

Relvastumiskulutused on valitsevale eliidile omamoodi narkootikumideks: nad muretsevad, tekitavad teisteski peapööritust ja teevad kohatult kummalisi avaldusi, väites näiteks, et Eesti sõdurid on maailma parimad, mis olevat "üldtunnustatud seisukoht". Jah, muidugi, kes selles kahtlekski! Täpsemalt, kes julgeks selles kahelda, heites seeläbi "maailma parimaile" väljakutse.

Kuid sõjahüsteeria ja välisriikide väeüksuste kohalolek ei toeta kuidagi Eesti majandust, vaid takistab investeeringute tulekut riiki.

Majanduse kahanemise ja kodanike sissetulekute vähendamise protsessi mõjutab väga tõsiselt ka kahe ja poole aastakümne pikkune suhete halvenemine Eesti idanaabri Venemaaga.

Riik on kaotanud Venemaa kaupade transiidi raudteel ja sadamates. Veelgi varem kadunus naaberriikide võimalus teenida dividende Venemaalt Euroopasse suunduvatelt gaasijuhtmetelt, mis algselt suure osa energiakandjatest läbi Balti riikide ja Poola territooriumi tarnisid.

Kas vene-saksa sõprus toob transiiti tagasi Eestisse, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Vene-vastaste sanktsioonidega liitumine võttis paljudelt väikese ja keskmise suurusega põllumajandustoodete tootjailt Venemaa turu ja viis nende seisundi märgatava halvenemiseni.

Elektrihindade paratamatu tõusu toob kaasa järjekordne poliitiline otsus - Balti riikide eraldamine Venemaa ja Valgevenega ühisest BRELLi energiavõrgust.

Kui lisame siia riigis domineerivaile Skandinaavia pankadele loodud väga kummalised soodustingimused, mis võimaldavad neil praktiliselt kogu kasumi tulumaksuvabana kätte saada, on raske seda kõike mõistlikuks majanduspoliitikaks nimetada. Pigem on sobivamaks mõisteks "majanduslik ideoloogia".

Kõik see külvab Eestisse viletsuseseemneid ning vaesus ei ole mitte lihtsalt ebamugav ja alandav - see võtab inimeselt ka vabaduse ja eneseväärikuse.

Lisaks peetakse tarbijaühiskonnas, kus me praeguseks elame, kehval järjel inimest "luuseriks", hädavareseks ja austust mitteväärivaks. Seega ei ole küsimus mitte ainult materiaalses heaolus. Kui aga riik oma kodanikke ei austa, siis miks peaksid kodanikud niisugust riiki austama? Kas "maailma parimate" sõdurite pärast?

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

383
Tagid:
ühiskond, Statistikaamet, vaesus, majandus, Eesti
Samal teemal
Operaili ähvardab Venemaa trahvinõue rongiõnnetuse põhjustamise eest
Eesti palub Venemaad lasta läbi transiitrongid Hiinast
Suures vaesuses elavate laste arv langes järsult
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega