Guessi kaupluse kliendid

Volinik Ansipi viha läks Guessile maksma nelikümmend miljonit

107
(Uuendatud 18:14 18.12.2018)
Euroopas jõustus 3. detsembril interneti-klientide geoblokeerimise keeld, mis sai väidetavalt tarbijate õigusi rikkunud suure Ameerika ettevõtte karistamise ajendiks.

Tallinn, 18. detsember — Sputnik, Aleksei Toom. Populaarne moeriiete tootja Guess on ELs hiljuti kehtestatud klientide geoblokeerimise keelu esimene "ohver"- ettevõtet trahviti ligi 40 miljoni euroga.

Tarbijate õigusi nende elukoha alusel piirava keelu tuntumaid vastaseid oli Euroopa Komisjoni volinik Andrus Ansip.

Андрус Ансип
© AFP 2019 / GEORGES GOBET
Andreus Ansip.

Euroopa Komisjoni pressiteenistuse teatel trahviti Ameerika Ühendriikide suurimat noorteriideid ja aksessuaare pakkuvat ettevõtet 39,8 miljoni euroga, kuna ta rikkus 3. detsembril jõustunud võrgust ostjate geoblokeerimise keeldu.

Tarbijakaitseameti kontroll tuvastas puudusi pea iga e-poe müügitingimustes>>

Juba 2017. aasta suvel alanud ettevõtte poolt EL konkurentsiõiguse rikkumise kahtluste uurimine lõppes süüdistusega, mida California ettevõte ei suutnud ümber lükata, kuid tõenäoliselt jätkab selle üritamist kohtumenetluses. Guessi juhtum oli lisaks muudele aspektidele Brüsselile ka USA eraettevõtete "Euroopas korrale kutsumise" praktika loomulikuks jätkuks.

Portaal Sputnik Eesti on varem korduvalt viidanud Euroopa Komisjoni ühtse digitaalturu voliniku ja Eesti endise peaministri Andrus Ansipi sõnadele: "Ma vihkan geoblokeerimist."

Suurel määral olid just tema jõupingutused nii Eesti kui ka teiste ELi riikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu toetuse taga, mis keelas tarbijate õiguste piiramise Internetis nende geograafilise asukoha tõttu. Eesti eurovoliniku "viha" geoblokeerimise vastu ja EL seaduste rikkumine on läinud Guessile maksma peaaegu 40 miljonit eurot ning selle kaubamärgi Euroopa fännidele tähendab see tõenäoliselt ettevõtte toodete hinnatõusu.

Keerukad kokkulepped turustajatega

"Guessi toodangu turustuslepingud kinnitavad, et ettevõte üritab takistada Euroopa tarbijatel omandada tooteid teistest Euroopa Liidu riikidest, kaupade reklaamimist ja tehingute tegemist välismaiste klientidega," teatas Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager, "See võimaldas ettevõtetel säilitada kunstlikult kõrgemaid müügihindu, eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riikides."

Комиссар ЕС по делам конкуренции Маргрете Вестагер
© REUTERS / FRANCOIS LENOIR
Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Vestager kinnitas, et tal õnnestus Ameerika ettevõtet karistada ainult tänu hiljuti jõustunud geoblokeerimise keelule.

Populaarseid Guessi tooteid – noorte- ja lasterõivaid, aksessuaare ja käekotte - müüakse mitmete kaubamärkide, sealhulgas GUESS? ja MARCIANO kaubamärgi all mitmetes Euroopa riikides, sealhulgas Eestis. Euroopa seadused ei keela toodete turustuspartnerite valimist, kuid sätestavad selle õiguse kohta eritingimused. Eelkõige tuleb tarbijatele tagada võimalus osta tooteid igalt jaemüügiettevõttelt, olenemata sellest, millises riigis see asub. Seda õigust ei tohi piirata sealhulgas geoblokeerimisega.

Internet on saanud noorte igapäevaelu asendamatuks osaks>>

Euroopa Komisjoni eksperdid on jõudnud järeldusele, et Guess on suurendanud oma tulusid eelkõige konfidentsiaalse poliitikaga, millega keelatakse valitud jaemüüjatel teha tehinguid välismaiste veebipoe ostjatega. See võimaldas tal säilitada kõrgeid jaehindu Lääne-Euroopas ja samal ajal müüa oma tooteid odavamalt Ida-Euroopa riikides, kus enamik ostjaid ei saa endale Lääne-Euroopa ostjatega võrreldavaid kulutusi lubada.

Euro või kaks teeb ELst kokku miljoneid

Ja kuidas siis nüüd, kopsaka summa eest trahvituna, hakkab Guass käituma? Õige - ettevõte ilmselt ei alanda hindu Lääne-Euroopas, vaid tõstab neid Ida-Euroopas. Selle materjali ettevalmistamise ajal blokeeriti geograafilisel alusel ettevõtte kaupluste ja toodete otsingusüsteem.

Lihtne kontroll tõestab, et Guessi toodete hinnad erinevad tõepoolest sõltuvalt nende müügikohast. Näiteks Tallinna Kaubamajas müüdavad naiste tennisekingad, mudel Sunny FLSNN3 FAL12 maksavad 90 eurot (tegelikult 89,99, kuid ärgem mingem turundustrikkide õnge), samas ettevõtte ametlikul võrgulehel maksavad need 95 eurot. On ka suurema hinnaerinevusega tooteid, kuid kas see tõestab firma ebaausaid kauplemisvõtteid?

Mitte mingil juhul: diferentseeritud hinnad on täiesti tavaline kaubanduspraktika, kõik rahvusvahelised firmad kasutavad seda oma riigi potentsiaalsete ostjate rahakottide avamiseks. Lisaks on näiteid vastupidiste hinnaerinevuste kohta: Kaubamaja veebisaidil oleva tütarlaste jaki mudeli W83L15-K7EU0 hinnaks on 160 eurot, Guessi "ema"-võrgulehel aga 158 eurot (jah, erinevus on peaaegu tühine, kuid see on olemas).

Online-kaupmeestele ei meeldi välismaised ostjad

Euroopa Komisjoni andmetel, nagu portaal Sputnik Eesti on juba kirjutanud, teeb täna ainult 15% eurooplastest sisseoste teistes Euroopa Liidu riikides tegutsevatest veebipoodidest. Ja vaid umbes 10% ettevõtetest müüb oma kaupu ja teenuseid teiste Euroopa Liidu riikide ostjatele interneti kaudu (kuigi nende osakaal kasvab kiiresti).

Euroopa Komisjon uurib netikaupmeeste kokkumängu>>

Selle põhjuseks on müüjate vastumeelsus välismaiste ostjate suhtes, sest tehniliselt läheb see kallimaks kui oma riigi klientide teenindamine. Sellepärast blokeerivadki veebipoed sageli mitmete EL äärealade riikide elanikele võimaluse külastada ettevõtte võrgulehte (geoblokeering) keelduvad sellistele klientidele toodete müügist või nõuavad selle eest lisatasu.

Teisisõnu, suhtumine potentsiaalsetesse klientidesse ei tohiks sõltuda nende elukohast, vastupidist käsitletakse nüüdsest diskrimineerimise ja EL aluspõhimõtete rikkumisena.

107
Tagid:
ettevõte, blokeerimine, tarbija, Ameerika, Euroopa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega