Kaubavahetus tõusis rekordtasemele, illustreeriv foto

Kaubavahetus tõusis rekordtasemele

21
(Uuendatud 12:50 10.12.2018)
Kaupade eksport suurenes 2018. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 17% ja import 20%, teatab Statistikaamet.

TALLINN, 10. dets — Sputnik. Esmakordselt ületas eksport 1,3 miljardi ja import 1,5 miljardi piiri. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (lahusti, mootorikütus, kütuselisandid, põlevkivikütteõli) ekspordi ja impordi suurenemine, teatab Statistikaamet oma kodulehel.

Kaubavahetust suurendas kütuste eksport ja import >>

Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,36 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,56 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 199 miljonit eurot, mis on 62 miljoni euro võrra suurem kui möödunud aasta samal perioodil.

Kas vene-saksa sõprus toob transiiti tagasi Eestisse, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid oktoobris Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Ameerika Ühendriigid (11%) ja Rootsi (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Ameerika Ühendriikidesse elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid ning Rootsi puitu, puittooteid ja mitmesuguseid tööstustooteid.

Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (110 miljonit eurot), Taani (22 miljonit eurot) ja Lätti (21 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim kommunikatsiooniseadmete, Taani põlevkivikütteõli ning Lätti elektrienergia väljavedu. Enim kahanes eksport Saksamaale (35 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi oktoobris kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (mõlema osatähtsus 17% kogu kaupade ekspordist) ning puitu ja puittooteid (11%).

Eesti palub Venemaad lasta läbi transiitrongid Hiinast >>

Enim kasvas mineraalsete toodete (140 miljonit eurot), elektriseadmete (39 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (16 miljonit eurot) väljavedu. Enim vähenes transpordivahendite (24 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (16 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti eksport on riigi toel kasvanud, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta oktoobris kogu kaupade ekspordist 72%. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 19%, re-eksport 12%.

Enim kasvas Eesti päritolu mineraalsete toodete (lahusti, põlevkivikütteõli), elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ning puidu ja puittoodete (puitgraanulid, kasepaberipuit) eksport. Eesti päritolu toodete osatähtsus moodustas kogu mineraalsete toodete väljaveost 59%.

2018. aasta oktoobris imporditi kõige enam kaupu Soomest (12% kogu kaupade impordist), Leedust (11%), Saksamaalt ja Venemaalt (mõlema osatähtsus 10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Leedust ja Venemaalt mineraalseid tooteid, keemiatööstuse toorainet ja tooteid ning Saksamaalt elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (71 miljonit eurot), Leedust (44 miljonit eurot) ja Soomest (30 miljonit eurot). Venemaalt, Leedust ja Soomest suurenes enim mineraalsete toodete (kütuselisandid ja mootorikütus) import.

Eesti ekspordib töötlemata puitu odavalt >>

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (18% kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14%), mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning metalle ja metalltooted (kõigi osatähtsus 9%). Enim suurenes mineraalsete toodete (153 miljonit eurot), elektriseadmete ja mehaaniliste masinate (mõlemad 21 miljonit eurot) sissevedu.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aastal oktoobris võrreldes 2017. aasta sama kuuga 3% ja impordi mahuindeks 2%.

Puidu ja puittoodete väljavedu Euroopa Liidu riikidesse moodustab Eesti kogu ekspordist üle 10%. Uuring näitab, et Eesti ekspordib töötlemata puitu odavamalt, kui meie peamised sihtriigid seda toodet keskmiselt sisse ostavad, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti suvel.

Statistikaamet vaatles töötlemata puidu eksporti Euroopa Liidu riikidesse perioodil 2015-2017. Vaadeldaval perioodil on puidu ja puittoodete eksport kasvanud, samuti on suurenenud selle kaubamärgi osatähtsus kogu ekspordis. Aastal 2017 ületas puidu ja puittoodete eksport Euroopa Liitu miljardi euro piiri.

Aastatel 2015-2017 on Eesti eksportinud peamistesse sihtriikidesse töötlemata puitu odavamalt, kui on vastavates riikides toote keskmine impordihind. Baltimaades on Eestist eksporditava okas- ja lehtpuidu kuupmeetri hind kõige madalam.

Puidu ja puittoodete ekspordi maht Euroopasse on suurenenud, kuid samas töötlemata puidu osatähtsus on vähenenud. Seega on Eestis üha enam hakatud puitu ümber töötlema ja suurema lisandväärtusega töödeldud puitu ning erinevaid puittooteid eksportima.

21
Tagid:
kaubavahetus, majandus, eksport, Statistikaamet, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega