WTO peakorter

Ameeriklased peavad tollisõja eest tasuma - WTO menetleb üheksat hagi USA vastu

34
(Uuendatud 17:39 07.12.2018)
Maailma Kaubandusorganisatsioon kuulas ära Venemaa, Hiina ja Euroopa riikide pretensioonid USA vastu – loodi üheksa arbitraažigruppi Ameerika Ühendriikide kevadel kehtestatud terase- ja alumiiniumitollide vaidlustamiseks.

TALLINN, 7. detsember — Sputnik. Millega menetlus lõpeb, sellest on juttu RIA Novosti artiklis.

Kõik ühes

Nõude USA terase- ja alumiiniumitollide tühistamiseks esitasid Venemaa, Euroopa Liit, Kanada, Hiina, Mehhiko, Norra, Türgi, Šveits ja India. WTO tunnistas Washingtonile esitatud pretensioonide põhjendatust ja nõustus looma arbitraažigrupid kaubandusvaidluste lahendamiseks.

Washington omakorda andis sisse vastuhagid USA terase- ja alumiiniumitollide vastu rakendatud vastumeetmete vastu. Juba on loodud neli vahekohtu töörühma – Kanada, Hiina, Mehhiko ja Euroopa Liidu vastu, kes on tõstnud tollitariife Ameerika Ühendriikide kaupadele kogusummas 24 miljardi dollari ulatuses.

Trumpi meeskond võttis Hiina miljardäri tütre pantvangi>>

Möödunud teisipäeval algatas USA viie niisuguse grupi loomiseks – Venemaa vastu, kes suvel kehtestas kõrgendatud tollimaksud (25 kuni 40%) teedeehitustehnika, nafta- ja gaasiseadmete ning kiudoptiliste seadmete sisseveole Ameerika Ühendriikidest. Moskva tõkestas tolle ameeriklaste algatuse. Kuid Washingtonil on WTO reeglite kohaselt õigus uuesti nõuda arbitraažirühma moodustamist, ja siis luuakse see automaatselt.

Lisaks sellele kavatseb USA ette võtta arveteklaarimise Türgiga, kes on kehtestanud imporditollid Ameerika Ühendriikide autodele, alkoholile ja tubakatoodetele. Kõige hämmastavamaks selles loos on USA argumentatsioon: Washingtoni kinnituse kohaselt rikuvad vastumeetmena rakendatud tollid WTO reegleid, kuna on kehtestatud ainult "kättemaksu" eesmärgil. Seevastu ameeriklased ise olevat alumiiniumi ja terase importi piirates juhindunud "riikliku julgeoleku huvidest".

Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu>>

Samas lubab WTO põhikiri imporditollide tõstmist "riikliku julgeoleku kaalutlustel" üksnes erandjuhtudel – näiteks juhul, kui riik on sõjaseisundis. Kuivõrd USA ametlikult kellegagi ei sõdi, ei ole osundused riiklikule julgeolekule õigustatud ja kannatada saanud riikidel, kaasa arvatud Venemaal on õigus peegelvastuseks.

Õiglust oodatakse kolm aastat

Asjatundjad nendivad, et mingisuguseid kardinaalseid lahendusi vahekohtumenetluse raames tõenäoliselt ei tule. Kui vahekohtunikud tunnistavad, et Washingtoni poolt terase- ja alumiiniumitollide kehtestamine on rahvusvahelise kaubanduse reeglitega vastuolus, siis algatab WTO vaidluste lahendamise standardmenetluse, mis on rikkujate suhtes ülimalt leebe.

Trump kutsus kõiki riike üles kaubandusbarjääridest ja maksudest vabanema>>

Esialgu antakse Ameerika Ühendriikidele tähtaeg rikkumiste kõrvaldamiseks, see tähendab tollitariifide langetamiseks endise tasemeni. Juhul kui Washington selle aja jooksul uutest tariifidest ei loobu, nõuab WTO hüvitisi kannatanud riikidele. Ent need ei ole ette nähtud mitte rahalisel kujul, vaid järeleandmistena teiste tollide osas.

Juhul kui rikkuja sedagi nõudmist ei täida, annab organisatsioon kannatanud riikidele õiguse kehtestada "kostja suhtes sümmeetrilised meetmed". Mis tähendab vastustolle ameeriklaste kaupadele. Nagu asjatundjad nendivad, võtab kogu protsess – alates arbitraažigruppide moodustamisest kuni vastusanktsioonide rakendusõiguse tunnistamiseni – keskeltläbi kolm aastat aega.

Samas on tollid kõigi vaidluspolte poolt juba kehtestatud, jutt käib tegelikult vaid nende legaliseerimisest WTO reeglistiku raames. Ning kuni vahekohtunikud vaidlema asuvad, tuleb kahjukannatanud riikidel oma ekspordi kahanemisest tulenevate negatiivsete tagajärgedega iseseisvalt hakkama saada.

Muud võimalust ei ole

See lugu ilmestab eredalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni ebatõhusust, mille üle kurdavad tegelikult kõik tema liikmed. Seda mainis muuhulgas ka Venemaa president Vladimir Putin Suure Kahekümne kohtumisel Argentinas.

G20 tippkohtumine Buenos Aireses>>

"Me rääkisime sellest, et tänasel päeval ei vasta WTO täiel määral nendele ülesannetele, mille nimel ta loodi," märkis Venemaa riigipea pressikonverentsil Buenos Aireses. "Aga me leppisime kokku, et järgmiseks Suure Kahekümne tippkohtumiseks on ette valmistatud ettepanekud WTO toimemehhanismide täiustamiseks."

Hiina ja Venemaa presidendid G20 tippkohtumisel Buenos Aireses
© Sputnik / Владимир Астапкович

Möödunud esmaspäeval väitis Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituudi üliõpilaste ees esinedes, et Maailma Kaubandusorganisatsioon on oma tõhususe sisuliselt kaotanud, seda eeskätt USA-poolse "igivana protektsionismi" tõttu.

Saksa suurettevõtted peavad Washingtoniga separaatseid läbirääkimisi>>

"Nüüdseks on WTO selle taustal, mida teevad Ameerika Ühendriigid, paljuski tarbetuks muutunud, sest need reeglid ei toimi," märkis ta, lisades, et protektsionism, millest USA on teinud oma "poliitika absoluudi", annab ühest küljest nende majandusele kasvuhoogu, ent teisalt "lõhub kogu majandussuhete süsteemi".

Samas tunnistavad sõnades kõik, et WTO on tänapäeval ainsaks platvormiks, mille pinnal on võimalik arutada suurte majanduste vahelisi kaubandusvaidlusi. Ehkki juba juulis koostas Trumpi administratsioon seaduseelnõu, mis lubab WTO otsuseid eirata, juhul kui need ei vasta riiklikele huvidele. Valge Maja peremees ise teatas suvel Bloombergile antud intervjuus, et USA on valmis organisatsioonist lahkuma, kui too "oma tööd ei paranda".

"Kogu rahvusvahelise kaubanduse süsteem on kriisiseisundis," tunnistas WTO peadirektori asetäitja Karl Brauner sel nädalal Wolfsburgis autotööstusnõupidamisel esinedes. "Kõigile on tarvis õiguskindlust ja ettearvatavust, aga kui igaüks teeb seda, mis talle pähe tuleb, siis on kõigel lõpp."

34
Tagid:
tollid, hagi, Maailma Kaubandusorganisatsioon, WTO, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega