Kas vene-saksa sõprus toob transiiti tagasi Eestisse, illustreeriv foto

Kas vene-saksa sõprus toob transiidi tagasi Eestisse

106
(Uuendatud 18:30 06.12.2018)
Võitluses Hiina transiidi pärast on liidriks tõusmas Peterburi Bronka sadam. Kas ta suudab konkureerida Saksa firma HHLA opereeritava Muuga sadamaga, millel on head suhted Venemaa partneritega, uuris Sputnik Eesti.

TALLINN, 6. detsember — Sputnik, Svetlana Burceva. Venemaa osapool, keda esindab Venemaa riigiettevõte RZD Logistics, pakub Hiinale kiirmarsruuti kaupade transpordiks Põhja-Euroopasse läbi Peterburi Bronka sadama, teatab väljaanne PortNews.

RZD Logistics müügidirektor Olga Stepanova selgitas ettevõtte valikut sellega, et Valgevene peamise piiripunkti Brest-Malaševitši (mille kaudu lähevad Hiinast Euroopasse Venemaa raudteid pidi kulgevad peamised kaubavood) läbilaskevõime on jõudmas kriitilise piirini. 

"Tänavu on konteinerite transiitliiklus Hiinast Euroopasse tohutult kasvanud. 2019. aastal kavatseb Hiina saata Euroopasse juba 8000 konteinerrongi. Oleme valmis pakkuma alternatiivina Bronka sadamat," ütles Olga Stepanova.

Eesti palub Venemaad lasta läbi transiitrongid Hiinast, illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

RZD Logistics peadirektor Vjatšeslav Valentik rõhutas, et Bronka sadamas ei takista enam miski kaupade saatmist Venemaalt.

Kas Muugal on võimalus Hiina transiidiks

Venemaa riigiettevõtte plaanid seavad Muuga sadama väljavaated võitluses Hiina transiidi pärast kahtluse alla. Tuletame meelde, et Muuga sadama operaator Transiidikeskus läks selle aasta kevadel Saksamaa suurima logistikaettevõtte Hamburger Hafen und Logistik (HHLA) valdusse.

HHLA esindajad märkisid oma kommentaaris uudisteportaalile Sputnik Eesti, et Eesti ettevõtte ostmine võiks aidata neil Hiina kaubavoogude liiklusest osa saada. Praegu kavatsevad sakslased suurendada Muuga sadama territooriumi laiendamise ja uutesse seadmetesse investeerimisega oluliselt pakutavate teenuste valikut ja geograafiat.

Saksamaa ettevõtte juhatuse esimees Angela Titzrat teatas kaubaveo mahu võimalikust kahekordistamisest lähitulevikus ja veenis HHLA kliente eelistama Eesti sadamat.

Терминалы HHLA в окружении ближайших портов на Балтике
HHLA terminalid

HHLA Transiidikeskuse juht Vladimir Popov usub, et Eesti terminal on endiselt "võrdsetes tingimustes kõigi teiste Eesti turuosalistega", sealhulgas konkurentsis Venemaa transiidi pärast.

"Meil pole mingeid salajasi mõjutusvahendeid, välja arvatud asjaolu, et omanik on nüüd suur Saksamaa stividoriettevõte (stividor — laeva lastimise ja lossimisega tegelev – toim.)," ütles Popov intervjuus portaalile Sputnik Eesti.

Ta märkis, et HHLA-l on Hamburgi ja Peterburi suhetes eriline koht ja septembris toimub Peterburis partnerite ja klientidega Hamburgi sadamakogu, kuhu on kutsutud ka HHLA Transiidikeskuse juhtkond. Sel aastal toimunud kohtumisel osales sadamakogul üle 250 Hamburgi ja Venemaa sadama- ja transpordiettevõtte esindajat.

Kas Muuga sadamale on marsruudil kohta

Niisiis läheb Uus siiditee läbi Venemaa Läänemere sadamate, sealhulgas läbi Bronka, st Peterburi, kus on ka Port Hamburg Marketing asukoht. Kas Venemaa on tegemas panust sellele, et nüüd on lasti vahe- või lõpp-punktiks HHLA terminal Muugal?

"Ilmselt suhtutakse sellesse Venemaal pigem positiivselt. Ma ei arva, et see oleks veoste saatmisel otsustavaks teguriks, Muugat peetakse Venemaa-sõbralikuks sadamaks, sest HHLA on Peterburi sõpruslinna Hamburgi sadama üks suuremaid stividore," rääkis Popov.

Руководитель портового оператора Transiidikeskuse AS, в грузовом порту Мууга государственной компании Tallinna Sadam Владимир Попов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vladimir Popov

HHLA peakontorist vastati portaalile Sputnik Eesti, et "HHLA on rahvusvaheline ettevõte, millel on tihedad ja sageli pikaajalised suhted paljude maailma riikidega. Nende hulka kuuluvad ka Venemaa ja Eesti".

"Kaubandus avab tee kultuurivahetusele, rahvusvahelisele teineteisemõistmisele ja lugupidavale suhtlusele. See kehtib muuhulgas ka Läänemere piirkonna ja kõigi naaberriikide kohta, kellega HHLA-l on tihe äripartnerlus," ütles HHLA pressiesindaja Annette Krüger.

Port Hamburg Marketing esinduse juht Natalija Kapkajeva kinnitas portaalile Sputnik Eesti Saksa kolleegidele sellist lähenemist ettevõtlusele ja märkis, et Hamburgi ja Peterburi vahel on püsivad ja vastastikku kasulikud sidemed, mida Port Hamburg Marketing igakülgselt tervitab ja toetab, kuid Eesti ettevõtlust ta tõenäoliselt mõjutada ei suudaks. "Turuettevõttena ei osale me otseselt sadamaäris ja seega ka operatsiooniprotsessides," selgitas ta.

Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte >>

Viimane sõna jääb Venemaa raudteele

Praktika näitab, et Eesti ja Venemaa suhted kaubavedude valdkonnas võivad areneda erineval moel. Üks näide, mis heakskiitu ei leidnud, oli kahe Hiina kaubarongi transiit läbi Eesti, mis pidi Hiinast läbi Zabaikalski ja Petšora minema Paldiskisse. Taotlus Venemaa raudteele nende rongide transiidiks läbi kogu Venemaa territooriumi esitati käesoleva aasta 27. juulil, kuid kooskõlastust marsruudile ei saadudki.

Eesti Raudtee (EVR) juhatuse esimees Erik Laidvee süüdistas tookord RŽD-d püüdes "takistada Hiina kaubarongide liikumist Eestisse" ja ähvardas rahvusvaheliste lepingutega, mis ei luba kolmandate riikide transiiti piirata. Vastuseks oli vaikus.

© Sputnik / Светлана Бурцева, Владимир Новиков
HHLA Transiidikeskus terminal Muuga sadamas

Samal ajal töötab HHLA Transiidikeskus terminal Muuga sadamas Venemaa Raudteega kokkulepitud marsruudil, osaledes Mitsubishi autode koostedetailide transpordil Aasiast Venemaal asuvatesse koostetehastesse. Aasiast tulevad detailid Muuga sadamasse ja lähevad sealt edasi raudteed mööda läbi Eesti Venemaale Kaluga autotehasesse.

Kõiges on süüdi poliitika

Balti uuringute assotsiatsiooni president, professor Nikolai Meževitši arvates teeb Venemaa Föderatsioon vajalikke jõupingutusi, et vältida Hiina rongide suundumist Balti riikidesse.

Väljaande "Jevrazia-Ekspert" teatel usub Meževitš, et Venemaal toimuvad protsessid on tingitud mitte ainult poliitikast, vaid ka majanduslikest huvidest. Professor on veendunud, et Venemaa surub Balti riike peamistest kaubavoogudest välja ja veab Aasiast tulevaid kaupu ise, muutudes Hiinast tulevate konteinerite peamiseks vedajaks Euroopasse. See aga on juba piirkondade ja riikide konkurentsi küsimus.

Профессор Николай Межевич - президент Ассоциации прибалтийских исследований, доктор экономических наук
© Фото : Baltstudies
Professor Nikolai Meževitš

Viimasel ajal on Venemaa Föderatsiooni loodeosa majanduslik tähtsus märkimisväärselt suurenenud ja see on toimunud ajal, kui Eesti on oma poliitiliste ambitsioonide tõttu kaubavooge kaotanud. Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Peterburis luuakse Hiina ja Euroopa vahelise transpordi korraldamise keskust, samuti parandatakse Ust-Luuga, Peterburi ja teiste Leningradi oblasti sadamate taristut.

106
Tagid:
kaubavahetus, majandus, transiit, Bronka sadam, RZD Logistic, Muuga sadam, Hiina, Eesti, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega