Soomes enam eestlasi ei armastata, illustreeriv foto

Soomes enam eestlasi ei armastata

308
(Uuendatud 11:47 05.12.2018)
Eesti ja Soome on peaaegu sugulased ja seetõttu on nendevahelised suhted täis paradokse. Ning mitte niisama lihtsaid ja rahumeelseid, nagu esmapilgul paistab, kirjutab raadio Sputnik kolumnist Vladimir Barsegjan.

Vladimir Barsegjan, raadio Sputnik

Esmalt pahandasid soomalsed eestlasi — kae kuidas joovad. Nüüd on eestlased soomlasi pahandanud — kae kui matslikud. Ja ongi Soome kodanikud sõitnud oma rahaga teistesse riikidesse. Süüdi aga on kõiges NSVL.

Justsama neil päevil võtsid soomlased eestlasi pahandada. Soome ajalehes Ilta-Sanomat ilmus artikkel, kus ajakirjanikud võtsid koku oma lugejate seas korraldatud küsitluse tulemused. Lugejatelt küsiti, mispärast nad Eestis käivad (kui käivad) ja kuidas Soome elanikud praegu eestlastesse suhtuvad.

Soome turistide arvu tabas langus >>

Soomlasi on meie riigis seni veel palju – iga päev astub neid Tallinnas silduvatelt parvalaevadelt maha mitu tuhat. Tõsi küll, tegemist on üsna lühikeste külaskäikudega – pisutiseks lõõgastumiseks täiesti talutava hinna eest. Aga viimasel ajal on Eesti tänavatel soome keelt kuulda märgatavalt vähem kui varasematel aastatel. Mis on selle põhjuseks?

Leheküsitluse andmeil on ilmnenud, et paljud soomlased peavad tänapäevast Eestit väga kõrgete hindadega riigiks, kus elavad ülbed inimesed. Turistide teenindamist nimetasid nad eemaletõukavaks, üleolevaks ja ebasõbralikuks. Veel üheks miinuseks lugesid põhjanaabrid sedagi, et noored eestlased hotellide ja teeninduspersonalis ei oska soome keelt. Ehkki see on muidugi nonsenss: on ju soome ja eesti keel sugulaskeeled ja teineteisele küllaltki sarnased.

Võimalik, et äkitselt tekkinud probleemi juured lähtuvad kaugetest aegadest. Eesti on alati ja kõiges võrrelnud end põhjapoolse suguõega ja seda teataval määral ebaterve kadedusega. Nõukogude ajal, mil iga enesest lugupidav eestlane vaatas Soome televisiooni, meenutas see pilguheitmist jõuka kodu valgustkiirgavatesse akendesse. Nüüd on kõik üksjagu teisiti, meiegi ehitame helget kapitalistlikku tulevikku, aga välja kukub see meil veidi viletsamalt. Ning seetõttu püüavad meie elanikud esimesel võimalusel "Sommimaale" tööle ja elama sõita.

On teisigi tegreid, mis eestimaalastele visalt kinnitavad, et seal teispool lahte on kõik kuidagi magusam, jõukam ja paremini. Alateadlikult sunnib see pidama iseenaast hiiglaste kõrval elavaiks kääbusteks ja nõuab mingisuguse mehhanismi loomist, tänu millele saaks seda rahvuslikku alandust mõnevõrra kompenseerida.

Nõukogude aja meenutamine on eestlastele raske >>

Meile ju tundub, et kogu see rikkus on Soome elanikkonnale teenimatult osaks saanud ning meiega võrreldes on soomlased laisad, harimatud ning takkapihta armastavad liiga palju juua, kusjures eelistavad seda teha Eesti baarides ja restoranides. Seda, et nad pole kaugeltki alati purjus ja on suutnud luua tõhusa majanduse ning oskavad ka naabritega rahujalal elada, tülitsemata, kemplemata – seda arvesse ei võeta. Vaat kui nende raha juba meie käes oleks… Ja hakabki eestimaine tavakodanik mõtisklema nõndaviisi, et "kui kõiki neid kusid ja agasid poleks, küll siis supleksime meiegi külluses…"

Eriti lohutavad siinmail mõtisklused sellest, et kui Eestimaa ajaloos poleks olnud nõukogude aega, vaat siis oleks meie riik… ehmatav ette kujutadagi, kui kaugele ta oleks jõudnud. Lausa kogu maailmast, mitte ainult mingitest soomlastest ettepoole. Tõsi küll, argumente, mispärast olnuks nii ja mitte teisiti, keegi esile ei too. Aga see pole ka oluline, tähtis on toita unistustega rahvuslikku eneseuhkust.

Seepeale järgnevad tavaliselt pikad-laiad pajatused sellest, kus ja milliste näitude osas me soomlasi oleksime edestanud, millised palgad ja pensionid meil võiksid olla… Ja meist unistustest hakkab pea ringi käima ning paistab, et mõned eestlased hakkavad neisse lausa uskumagi ja nende soomlaste suhtes, kes Eestit külastama tulevad või õigemini tulid, mitte just päris adekvaatselt käituma. See kajastub juba siinsete kaupmeeste ja restoranide sissetulekutes, Soome elanikud aga sõidavad sinna, kus nende üle rõõmustatakse.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda

308
Tagid:
sugulased, poliitika, küsitlus, ühiskond, majandus, Ilta-Sanomat, Soome, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega