Brenti toornafta hinnad langesid alla 60 dollari barrelist

Trumpi konksu otsas: miks saudid OPEC-i reetsid

48
(Uuendatud 13:36 28.11.2018)
Brenti toornafta hinnad langesid alla 60 dollari barrelist. Hinnalanguse peamine põhjus on Saudi Araabia naftatoodangu rekordiline kasv novembris, mil kuningriik ületas tunduvalt talle OPECi+ poolt määratud kvooti.

TALLINN, 28. november — Sputnik. Miks Riyadh oma huvid USA huvidele ohverdas ja mida kartelli liikmed järgmisel neljapäeval toimuval koosolekul otsustavad — RIA Novosti materjalis.

Turg on üleujutatud

Novembri lõpuks on Saudi Araabia naftatoodang saavutanud rekordtaseme — 11,2 miljonit barrelit päevas. Samal ajal on OPEC+ poolt talle kehtestatud kvoot 10,5 miljonit barrelit. Koos kiirkorras uute leiukohtade kasutuselevõtmisega müüb Riyad aktiivselt naftat ka oma varudest. Kõik see toimub Ameerika Ühendriikide enneolematute naftatootmismahtude taustal.

Aasta algusest on tootmine seal kasvanud kaks miljonit barrelit päevas ja on täna rekordiline — 11,6 miljonit barrelit päevas. Selle tulemusena ületab investeerimispanga JPMorgan andmetel praegu ülemaailmne naftatoodang nõudlust 1,2 miljoni barreli võrra päevas. Eksperdid tuletavad meelde, et samasugune nõudluse-pakkumise erinevus 2015. aastal kukutas naftahinna alla $30 barrelist.

Ekspert selgitas, miks nafta hind kõigub>>

Illustreeriv foto
© Sputnik / Сергей Гунеев

Kõige huvipakkuvam selles olukorras on Saudi Araabia positsioon. Kuningriigil on suuri rahalisi raskusi ja novembri alguses tunnistas energeetikaminister Khalid al-Falih, et Riyadhi jaoks on mustad kulla optimaalne hind 70 eurot barrelist. Rahvusvahelises Valuutafondi analüütikud peavad sellist hinda ülepakutuks. Nende arvates läheks kuningriigi riigieelarve puudujääki juba 88 dollari juures barrelist. Igal juhul vajab Riyadh naftahinna tõusu, milleks tuleb selle tootmist vähendada, mitte suurendada. Ka Saudi Araabia ise nõustub sellega.

"Olukord naftaturul näitab vajadust vähendada naftatarneid võrreldes oktoobriga miljoni barreli võrra päevas," ütles al- Falih 12. novembril, pärast OPEC+ järelevalvekomitee erakorralist kohtumist.

Ta lubas isegi, et detsembris vähendab Saudi Araabia tootmist 500 000 barreli võrra päevas, et tagada hinnanoteeringute taastumine, kuid Riyadhi tegevus tekitab selliste avalduste siiruses tõsiseid kahtlusi. Asi on selles, et Saudi Araabia on nüüd sunnitud kuulama mitte OPEC+ partnereid, vaid Donald Trumpi.

Trump rääkis ameeriklastele abitust Venemaast>>

Teene teene vastu

Ameerika president on korduvalt pöördunud OPECi poole nõudmisega suurendada tootmist ja alandada hindu. Nii kutsus Trump enne OPEC+ järelevalvekomitee septembri kohtumist Alžeerias osalejaid üles lõpetama naftahindade tõusu, rõhutades, et kartelli kuuluvate riikide julgeoleku tagavad just Ameerika Ühendriigid.

"Me kaitseme Lähis-Ida riike, nende turvalisus sõltub meist, kuid nemad muudkui jätkavad naftahindade tõstmist! Me peame seda meeles. OPECi monopol peab hinnad kohe langetama!" säutsus ta Twitteris.

Veel hiljutise ajani lasid kartelli liikmed Washingtoni nõudmised ja ähvardused edukalt kõrvust mööda. Muuhulgas teatasid Alžeeria kohtumisel osalejad vastupidiselt Trumpi nõudmistele oma kavatsusest järgmisel aastal naftatootmist vähendada. Olukord muutus dramaatiliselt oktoobri alguses pärast Saudi Araabia ajakirjaniku tapmist Istanbuli konsulaadis.

Euroliidu eksperdid tunnustavad Venemaa Lähis-Ida poliitikat>>

Türgi ja USA luureagentuurid on ametlikult teatanud, et Saudi Araabia kõrgeim juhtkond ja kroonprints Mohammed bin Salman isiklikult võiksid olla selle mõrvaga seotud, kuid Trump kahtles selles avalikult ja kinnitas, et Washington jääb edasi Riyadhi partneriks.

"Kui me katkestame suhted Saudi Araabiaga, tõusevad naftahinnad taevasse — kuni 150 dollarini barrelist. Venemaa oleks selle üle väga rõõmus. Ma hoian hindu tagasi ja Saudi Araabia aitab mul seda teha. Ma ei kavatse hävitada maailma ega meie riigi majandust Saudi Araabia vastu suunatud mõtlematute tegudega," selgitas Valge Maja peremees 20. novembril.

Seega Trump vabastas kuningriigi sanktsioonide ohust, mille vajadusest rääkisid paljud USA kongresmenid. Riyadh on talle selle eest väga tänulik. Pealegi soovib Saudi Araabia, et Trump võidaks 2020. aasta presidendivalimised ja on valmis teda selles aitama, muuhulgas tegema kõik võimaliku naftahindade alandamiseks.

Merenaftaplatvormid
© Sputnik / Антон Денисов

Märkamatu hinnalangus

Täna on kõigi analüütikute peamine mureküsimus, kui kaugele on Riyadh nõus järeleandmistes minema, riskides oma majanduse kokkuvarisemisega. Novembris Abu Dhabis toimunud OPEC riikide kohtumisel arutati tootmise vähendamise võimalust 1,4 miljoni barrelini päevas võrreldes oktoobrikuu tasemega. Nüüd on nende plaanide elluviimine ohus.

The Wall Street Journali arvates üritab Saudi Araabia leida vahepealset varianti, milles võetaks arvesse nii kartelli tahet vältida ülepakkumist kui ka Trumpi soovi takistada nafta hinnatõusu. Pakutakse võimalust, et järgmisel neljapäeval toimuval OPEC+ kohtumisel teatatakse tootmiskvootide säilitamisest 2016. aasta tasemel.

USA nõudis Saksamaalt Nord Stream 2 eest meelehead — käivitub plaan B>>

Formaalselt ei tähendaks see tootmine vähendamist, kuid pakkumine väheneks, sest praegune kartelli liikmete toodang ületab seda miljoni barreli võrra päevas. Nagu rõhutab The Wall Street Journal, sobib see võimalus nii naftatootjatele kui ka Trumpile.

Societe Generale panga analüütikud leiavad, et kui OPEC+ vähendab tootmist miljard barreli võrra päevas, siis võib Brenti hind tõusta tagasi 70-80 dollarini. Kui kartelli liikmed algsetest lepingumahtudest kinni pidada ei taha, võivad musta kulla hinnad langeda veel viis kuni kümme dollarit.

48
Tagid:
barrel, nafta, OPEC, Donald Trump, Saudi Araabia
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega