Palgatõusu on enim oodata haridus- ja infotehnoloogiasektoris, illustreeriv foto

Palgatõusu on enim oodata haridus- ja infotehnoloogiasektoris

27
(Uuendatud 13:09 28.11.2018)
CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest uuringust selgus, et enam kui pooled haridus- ja infotehnoloogiasektori tööandjad plaanivad lähiajal palgatõusu.

TALLINN, 28. november — Sputnik. Põhipalkade tõstmisele avaldab mõju ettevõtete majandustulemused, konkureerivate ettevõtete poolt tulenev palgasurve, uute töötajate kõrgemad ootused ja olemasolevate töötajate areng, vahendas Pealinn.

"Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri igasügisesest tööandjate tööturu- ja palgauuringust selgus, et järgneva kuue kuu jooksul plaanib põhipalkasid tõsta 64% haridus- ja 54% infotehnoloogia- ning telekommunikatsioonisektori tööandjatest," ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Iga viies Eesti töötaja teeb tasuta ületunde >>

"Enam kui pooled tööandjad (55%) leidsid, et palgatasemeid tuleb korrigeerida, kuna olukord tööturul on keeruline ja napib sobivaid töötajaid," lisas ta.

"Tööandjate sõnul avaldab suuresti põhipalkade tõstmisele mõju ka ettevõtete majandustulemused, konkureerivate ettevõtete poolt tulenev palgasurve ning uute töötajate kõrgemad ootused ja olemasolevate töötajate areng," lisas Henry Auväärt.

Eestis napib programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte, illustreeriv foto
© Sputnik / Асатур Есаянц

"Kõige vähem on palgatõusule järgmise kuue kuu jooksul avatud masinate seadmete remondi ja hooldusega tegelevad ettevõtted ning ehitussektori tööandjad – teisalt plaanib palgatõusu ikkagi umbes viiendik mainitud valdkondade tööandjatest ja paljud antud sektoris tegutsevatest ettevõtjatest tõid välja, et nad on juba lähiajal palgatasemeid tõstnud," sõnas Auväärt.

"Põhipalgad kasvavad rohkem suuremates organisatsioonides," kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

"Viimase kuue kuu jooksul olid põhipalgad tõusnud kolmandikus (34%) kuni viie töötajaga ettevõtetes, samas kui üle saja töötajaga asutustest oli põhipalkasid tõstnud rohkem kui pooled (65%). Samuti on suuremate organisatsioonide seas märksa enam neid tööandjaid, kes kavatsevad palku tõsta – kui üle saja töötajaga organisatsioonidest kavatseb töötajate põhipalkasid tõsta 60% uuringus osalenutest, siis kuni viie töötajaga ettevõtetest alla neljandiku (23%) vastajatest, " lisas Kadri Seeder.

Uusi töökohti plaanitakse luua enim panganduses ja kindlustuses, ehituses ning tervishoius. Uusi töökohti kavatsevad järgneva kuue kuu jooksul luua 39% tööandjatest.

Iga teine töötaja on majandusraskuste ajal nõus ümbrikupalgaga >>

"70% vastanud pangandus- ja kindlustus-, 58% ehitus- ja 53% tervishoiusektori tööandjatest plaanib luua uusi töökohti," lisas Henry Auväärt. "Lisaks soovitakse keskmisest rohkem värvata tööjõudu infotehnoloogiasektoris, kus pooled tööandjad valmistuvad järgmise kuue kuu jooksul lisatöökohtade loomiseks."

Iga viies Eesti töövõtja teeb ületunde nende eest tasu saamata, näitab tööportaali CV Keskus.ee värske küsitlus. Ületunde — nii tasustatud kui ka tasustamata kokku — tuleb ette pea igal teisel töötajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti teisipäeval.

4000 töövõtjat hõlmanud uuring näitab, et 45 protsendil Eesti töötajatel on ületunnid levinud osa tööst, kusjuures 21 protsenti ei saa tehtud ületundide eest lisatasu.

CVKeskus.ee teisest uuringust selgus, et 77% eestimaalastest on valmis vahetama praegust töökohta, kui nad saaks tööpakkumise, millega kaasneks võimalus töötada kodust, vahendas uuditeportaal Sputnik Eesti suvel.

Enam kui 2000 vastajaga uuringust selgus, et enamik töötajatest (77%) on valmis tööd vahetama juhul, kui palk jääks samaks, kuid avaneks võimalus töötada ka aeg-ajalt kodust.

Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54% vastanutest. Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist 35% vastanutest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti eelmisel nädalal.

Leedu Vaba Turu Instituut (LFMI) koostöös Estonian Business School'iga viis läbi võrdleva uuringu varimajandusest Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Raportist selgus, et osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluks Eestis koguni 54% vastanutest.

27
Tagid:
töötasu, palk, töötaja, tööandja, uuring, Palgainfo Agentuur, CVKeskus.ee, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega