Illustreeriv foto

Tamm: oluline on tagada lamba- ja kitsekasvatussektori kestlikkus

8
23.–24. novembril tähistab Eesti suurim lamba- ja kitsekasvatajaid koondav organisatsioon Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit (ELKL) oma tegutsemise 90. aastapäeva.

TALLINN, 24. november — Sputnik. Maaeluminister Tarmo Tamm esines täna Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu (ELKL) 90. aastapäeva seminaril ettekandega, kus rõhutas, et lamba- ja kitsekasvatussektori jätkusuutlikkuse saavutamiseks on lisaks toetuste abile vaja mõelda tootmise tasuvuse tõstmise võimalustele, teatas Maaeluministeeriumi pressiteenistus.

"Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit teeb sektori arendamiseks tänuväärset tööd ja sektor on suure potentsiaaliga. Eesti lamba- ja kitsekasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid ja vaatamata sellele, et looduslikud tingimused on Eestis lammaste ja kitsede pidamiseks sobivad, on saaduste tootmise tasuvus hetkel madal," ütles maaeluminister Tarmo Tamm. "Nagu ka lambakasvatussektori arengukavas on eesmärgiks seatud, siis üks arenguvõimalusi on leida viise, kuidas toodangule lisandväärtust anda."

Kui lammaste ja kitsedega majapidamiste arv on aasta aastalt vähenenud, siis lammaste arv on viimase kümne aasta jooksul suurenenud umbes kaks korda ja kitsede arv kolm korda.

"Vaene lambuke, aga ahvidest on veel enam kahju": religioon kloonide vastu>>

2018. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris lambaid 79 673 ja kitsi 4913. Põllumajandusameti (PMA) andmetel peeti 2017. aastal ligikaudu 63% lammastest ja 33% kitsedest mahepõllumajanduse nõuete kohaselt.

Aastatega on suurenenud nende lambakasvatajate arv, kes peavad 50–99 lammast ning 100 ja enam lammast. PRIA registris oli 2017. aasta juuni seisuga lamba ja kitsekasvatajaid 1550, kelle nimel oli üle ühe aasta vanuseid lambaid või kitsi.

Üleminekutoetuste raames toetatakse lambakasvatajaid kahe toetusega – ute kasvatamise üleminekutoetus, mida makstakse loomade arvu alusel ja ute üleminekutoetus, mida makstakse määratud toetusõiguste alusel. Lisaks on lamba- ja kitsekasvatajad aastate jooksul saanud mahepõllumajanduse toetust ja erinevaid investeeringutoetusi.

Kariloomade karjatushooaeg langeb kokku kiskjate aktiivse toitumisperioodiga>>

Samuti toetatakse sektori arengut ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja rohestamistoetusega. Registris olevate lamba- ja kitsekasvatajate taotletud ÜPT pind 2017. aastal oli ligikaudu 53 tuhat hektarit, mis on ÜPT kogupinnast (ligikaudu 961 tuhat hektarit) umbes 6%.

8
Tagid:
ELKL, kitsekasvatus, lambakasvatus, Eesti