Brüssel võib keelata Hiinal Helsingi-Tallinna tunneli rahastamise, illustreeriv foto

Brüssel võib keelata Hiinal Helsingi-Tallinna tunneli rahastamise

126
(Uuendatud 11:30 22.11.2018)
Euroopa Liit kavatseb võtta kolmandate riikide investeeringud Euroopa strateegiliselt olulistes projektides range kontrolli alla. Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel, mida Hiina investorid näisid olevat nõus rahastama, kantakse automaatselt nende hulka.

TALLINN, 21. november — Sputnik, Aleksei Toom. Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli unistus võib lõppeda EL otsusega piirata kolmandate riikide investeeringuid strateegiliselt olulistes Euroopa projektides. Soome lahe põhjas kulgevat uskumatult kallist tunnelit, mida Hiina ettevõtted tundusid olevat valmis rahastama (mis selle vähem ulmeliseks muutis) ei pruugigi tulla.

20. novembril toimunud Euroopa Parlamendi saadikute ja Euroopa Komisjoni ametnike kohtumise järel teatas Reuters saavutatud kokkuleppest kehtestada kontroll ja piirangud kolmandate riikide investeeringutele liidu riikide strateegiliselt olulistesse projektidesse.

Tallinna-Helsingi tunnel eeldab investeeringuid erasektorist >>

Kuna Hiina on tegelikult ainus "võõras" suur investeerija Euroopa infrastruktuuri, tööstusettevõtetesse, finants- ja krediidiasutustesse, siis peetakse silmas just selle riigi investeeringuid.

Tallinn-Helsingi püsiühenduse rajamise toetusrühma avaüritus
© Riigikogu / Erik Peinar

Kuigi ei räägita otseselt Hiina ja Venemaa investeeringute keelust Euroopa ettevõtetesse ja ametlikult on see ainult nende investeeringute monitoorimine, on selge, et EL püüab luua seaduslikku mehhanismi, mis lubaks vajadusel ka "kahtlaste" investeeringute keelamist.

Keegi peale Hiina tunne pole tunnelist huvitatud

Brüssel on varem vaatlusaluste EL kõrgendatud huvi pakkuvate projektideks ja programmideks arvanud kõik teaduse ja tehnika arenguprogrammi "Horizon 2020" programmid, kosmoseuuringud, sealhulgas Galileo positsioneerimisprogramm, kõik olulised transpordiprojektid (TEN-T), energeetikaprojektid (TEN-E) ja kogu telekommunikatsioonivaldkonna.

Kuna Rail Balticu projekt kuulub just nimelt TEN-T hulka ja hüpoteetilist Helsingi-Tallinna tunnelit peetakse selle osaks, on loogiline eeldada, et Brüssel võib Hiina osalemise selle ehitamisel kahtluse alla seada.

Rohelised: Rail Balticu pealt kokkuhoitud raha saab kulutada tunnelile >>

Igal juhul võidakse keelata Hiina investorile valmis tunneli üleandmine. Seni teadaolevalt, nagu Sputnik Eesti on varem juba kirjutanud, on ainus selle hullumeelse investeeringu väljavaateid tõsiselt kaalunud investor Peking.

Soome pealinn Helsingi
© Sputnik / Михаил Фомичев

Euroopa juhtkond muretseb Pekingi investeeringute mahu suurenemise pärast liidu liikmesriikide olulistes taristuprojektides ja arenenud tööstusettevõtetes. Näiteks Hiina äriühingu Ocean Shipping Company (COSCO) poolt Kreeka Pireuse sadama ostmine põhjustas Aasia kaubavoogude väljavoolu Läänemerel asuvatest Saksa ja Hollandi meresadamatest.

Peking on liiga tark, rikas ja ettevaatlik

Euroopa ekspertide hinnangul ei ületanud otsesed Hiina investeeringud Euroopasse 2009. aasta ülemaailmse majanduskriisi alguses 2 miljardit eurot. Aastaks 2016 kasvasid need 2000%, ulatudes 35 miljardi euroni. Seevastu Euroopa investeeringud Hiina Rahvavabariiki vähenesid 25% võrra, kuna Hiina ise tõrjunud nad turult välja. Peking väljus ülemaailmsest majanduskriisist võidukalt.

Eesti serverid võivad olla Hiina kontrolli all >>

Nagu öeldakse — kui härrasmees ei suuda mängu võita, muudab ta mängureegleid. Septembris 2017 valmistas Euroopa Komisjon Hiina investeeringute pärast Lääne-Euroopas muretsevate liikmesriikide ettepanekul otsuse eelnõu välisinvesteeringute kontrollimiseks mitte konkurentsieeskirjadest kinnipidamise, vaid julgeoleku ja poliitika kaalutlustel.

Projekt hõlmab Tallinna Vanasadama ja Helsingi Jätkäsaari ühendust.
© Sputnik / Михаил Фомичев

"EL on ja jääb üheks maailma kõige avatumaks investeerimiskeskkonnaks," ütles tookord EL tööhõive, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime volinik Jyrki Katainen, "otseinvesteeringud välismaalt on jätkuvalt oluline majanduskasvu, töökohtade arvu suurendamise ja innovatsiooni allikas. Samal ajal ei saa me sulgeda silmi fakti ees, et mõnel juhul võivad välismaised omandajad meie huve kahjustada."

Selle aasta jaanuaris vaatas Euroopa Parlament oma pressiteenistuse teatel läbi Euroopa Komisjoni pakutud kontrollimeetmed kolmandate riikide poolt Euroopa riikidesse tehtud otseinvesteeringute üle.

Ettepanekute kohaselt soovitati kasutada riikidel juba olemasolevat kogemust välismaiste rahaliste vahendite kasulikkuse hindamiseks rahvamajanduse ja julgeoleku seisukohalt. Seejuures viidati muuhulgas ka Lätile ja Leedule, kuid Eestis tol ajal välismaiste otseinvesteeringute kontrollisüsteemi veel ei olnud.

126
Tagid:
tunnel, rahastamine, poliitika, investeering, majandus, EL, Helsingi, Soome laht, Brüssel, Hiina, Tallinn
Teema:
Tallinna uudised (327)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega