Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult

Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult

40
(Uuendatud 07:44 20.11.2018)
Taani suurima panga Danske Eesti haru endise töötaja ja vilepuhuja Howard Wilkinsoni sõnul eiras pank sihilikult tema hoiatusi läbi filiaali käinud suurest rahapesuskeemist.

TALLINN, 19. november — Sputnik. "Tööle hakkas suur suitsualarm, aga (Danske) üritas aktiivselt suitsualarmi välja lülitada," rääkis Danske Eesti haru endine töötaja ja vilepuhuja Howard Wilkinson, vahendas Pealinn

 "Mõnikord hakkab alarm tööle, kui keldris on tulekahju, mida keegi ei näe," lausus Wilkinson Taani parlamendis. Wilkinson töötas Eesti filiaalis 2007.-2014. aastani.

Tema sõnul kirjutas ta mustast rahast neli raportit. Wilkinson lisas, et Taani finantsjärelevalve reageeris alles üheksa aastat pärast seda, kui ta oli neid esmakordselt teavitanud, et midagi on valesti.

Danske tunnistas septembris, et panga kontosid läbis 2007.-2015. aastal umbes 200 miljardit eurot. Teate järel astus panga tegevjuht tagasi. Taani finantsjärelevalve taasavas uurimise ning Taani prokurörid käivitasid kriminaaljuurdluse.

Taani finantsjärelevalveameti juht Jesper Berg tunnistas, et amet ei alustanud uurimist enne, kui Taani päevaleht Berlingske viitas veebruaris oma uudises Danske siseraportile. "Kui vaatad täna kogu teavet, siis võib imestada, miks rohkem ei tehtud," lausus Berg.

Tema sõnul uskus ta, et Danske panga Eesti filiaalis oli mingi üksus, "mis tegi kõik nende tehingute varjamiseks". "Seepärast oli seda raske tuvastada, ka meie Eesti ametivendadel," lisas ta.

Panga Eesti harus oli 15 000 kahtlast klienti, lisas ta. Suurem osa neist Venemaalt, kuid ka Ühendkuningriigist ja Neitsisaartelt. "Me ei teadnud, kellega meil tegemist oli," ütles Nielsen.

"Venemaa räpane raha" võib Taani uputada >>

Enne parlamenti ilmumist ütles Wilkinsoni advokaat Stephen Kohn, et Wilkinson tegi seda "hoolimata tsiviil- ja kriminaalsüüdistuste ohust, mis lähtuvad pangasaladuste seadustest ja teistest Euroopas vilepuhumisõigusi piiravatest reeglitest.

Danske panga ümber puhkenud skandaali tõttu alustas Eesti prokuratuur 1. juulil Danske panga Eesti filiaali töötajate võimaliku rahapesu asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust.

Taani riigiprokurör: tegemist on ühe tõsisema Euroopa rahapesuskandaaliga
© Sputnik / Вадим Анцупов

Venemaa teavitas juba 2007. aastal Danske panka, mis on nüüdseks sattunud Eestis toimunud võimalikku rahapesuskandaali, kahtlastest tehingutest ja klientidest panga Eesti filiaalis, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Sellest teatas kolmapäeval ajaleht Berlingske viitega pangas läbi viidud uurimise tulemustele. Väljaanne märgib, et 2007. aasta juunis saatis Venemaa Keskpank Taani poolele kirja, milles väljendati muret mitteresidentidest klientide tegevuse pärast Sampo panga Eesti filiaalis, mis veel samal aastal läks Danske panga koosseisu.

Danske Bank asutati 1871. aastal Kopenhaagenis. See on Taani suurim pank ja Põhja-Euroopa oluline pangandusettevõte, millel on filiaalid ka piirkonna teistes riikides. Pangal on rohkem kui 5 miljonit klienti.

40
Tagid:
majandus, pangandus, rahapesu, Danske Bank, Howard Wilkinson, Eesti, Taani
Teema:
Danske rahapesuskandaal (40)
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega