Сотрудница Кассы по безработицы помогает посетителю ярмарки с поиском работы

Tööjõupuudusele kiiret leevendust ei ole

19
(Uuendatud 17:51 14.11.2018)
Tööturu olukord püsib jätkuvalt hea, kuid aeglustuva majanduskasvu tõttu jäi töötajate arv eelmise aasta tasemele. Tööjõupuudusele kiiret leevendust ei ole.

TALLINN, 14. november — Sputnik. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööga hõivatud 666 600 inimest ning see arv ei muutunud eelmise aasta sama kvartaliga võrrelde.

Töötute arvus muutusi ei olnud ning tööpuuduse määr püsis eelmise aasta tasemel ehk 5,2 protsendi juures. Suurenenud on uute ehk kuni kuus kuud tööta olnud inimeste hulk, edastab Rahandusministeerium.

Vanemaealiste aktiivsus tööturul kasvab >>

Hõivatute seas on suurenenud üksikettevõtjate hulk, kuid palgatöötajate arv vähenes aastatagusega võrreldes 3200 inimese võrra.

Majanduskriisi järel on hõive struktuuris vähenenud traditsiooniliste palgatöötajate hulk ning samal ajal on suurenenud mittepalgatöötajate, sealhulgas peamiselt ettevõtjate osakaal. Kui majanduskriisi eel oli palgatöötajate osakaal hõives 91–92 protsendi juures, siis see on tänavuseks vähenenud 89 protsendini.

Kiire majanduskasvu periood, mis algas 2016. aastal, on läbi saanud ning kasvutempo on muutunud jõukohasemaks. Majanduskasvu aeglustumise mõjusid võib näha ka tööturul, mida võimendab tööjõupuudus. Vabade ametikohtade arv on langevas trendis käesoleva aasta algusest.

Kui hõivatute arv aastatagusega võrreldes ei muutunud, siis hõivatute hulgas on vähenenud täisajaga töötamine ning suurenenud osaajaga töötamine ja vaeghõive, mis on selged märgid töökoormuse langusest.

Tegevusalade lõikes on pilt eripalgeline, kuid tõenäoliselt on keskmisest parem olukord nii info ja side kui ka ehitusega seotud tegevusaladel, kus nõudlus püsib endiselt kõrge.

Hõive kasvu peatumine mõõduka majanduskasvu tingimustes võib olla märk sellest, et vaba tööjõuressurss on ammendunud. Meie hõivatute osakaal tööealistest on ajaloolisel kõrgtasemel 68 protsendi juures ning üks Euroopa Liidu kõrgeim.

Tööpuuduse poolest on meil Euroopa madalaimateni veel ruumi, kuid ettevõtjate seas üha valjemini kõlav tööjõupuuduse probleem viitab sellele, et täiendavate töötajate leidmine ei ole senistel tingimustel enam võimalik.

Puhkus tagab tervise ja motivatsiooni püsimise >>

Kokkuvõttes püsib tööturu olukord mõõduka majanduskasvu tingimustes jätkuvalt hea. Tööjõupuudusele kiiret leevendust loota ei ole, kuna tööpuudus on juba praegu suhteliselt madal ning tööealise elanikkonna vähenemine võimendab seda veelgi.

See tähendab, et ettevõtted peavad oma tegevuse laiendamisel või ümberkorraldamisel arvestama faktiga, et nad peavad tulevikus väiksema arvu inimestega hakkama saama.

CVKeskus.ee küsitlusest selgus, et pea kolmveerand (73%) eestimaalastest tegeleb tööasjadega ka puhkuse ajal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti augustis. Pea iga kolmas (32%) töötaja tegeleb puhkusel olles tööasjadega aktiivselt ja loeb töökirju vähemalt kord päevas, 42% töötajatest hoiab tööasjadel silma peal aeg-ajalt.

Eestis napib programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte, illustreeriv foto
© Sputnik / Асатур Есаянц

Kõige tihedamini hoiavad end tööl toimuvaga kursis müügisektori töötajad ja juhid, kellest koguni 80% leidsid, et on seotud tööasjadega ka puhkusel olles. Kõige vähem tegelevad tööga puhkuse ajal transpordi- ja ehitussektori töötajad, mis on ka töö iseloomust tulenevalt loogiline.

Sel aastal on igas kvartalis umbes seitse protsenti töötajaist omal soovil senise tööandja juurest lahkunud ja alustanud tööd kellegi teise heaks, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Laias laastus tähendab see, et ühe aasta sees siirdub iga neljas palgatöötaja paremate võimaluste teed — see on taasiseseisvusaja suurim üleriigiline personali voolavus.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värskest uuringust selgus, et 77% eestimaalastest on valmis vahetama praegust töökohta, kui nad saaks tööpakkumise, millega kaasneks võimalus töötada kodust.

Enam kui 2000 vastajaga uuringust selgus, et enamik töötajatest (77%) on valmis tööd vahetama juhul, kui palk jääks samaks, kuid avaneks võimalus töötada ka aeg-ajalt kodust.

19
Tagid:
ühiskond, tööturg, tööjõupuudus, majandus, Statistikaamet, rahandusministeerium, Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega