USA president Donald Trump

Trump rääkis ameeriklastele abitust Venemaast

55
(Uuendatud 16:05 31.10.2018)
Donald Trump teatas Venemaa soovist saada Ameerika Ühendriikidelt majandusabi. See uudis on juba iseenesest šokeeriv, sest Venemaa ja USA suhteid ei saa pidada sõbralikeks.

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

Pole üllatav, et need, kes iga meie (Venemaa – toim.) probleemi üle rõõmustavad (sealhulgas mõned meie kaasmaalased ja tunduv osa meedia- ja arvamusliidreid), pidasid seda Trumpi avaldust vaata et tõendiks Moskva tulevasest (või juba toimuvast või isegi toimunud) geopoliitilisest kapitulatsioonist.

Tegelikult on tegemist tüüpilise näitega poliitikust, kes armastab ja oskab väga hästi välja pakkuda soovitavat tegelikkuse pähe. Pole see esimene ega viimane kord, kui Trump teeb ebareaalseid avaldusi, mis lasevad teda valijatele positiivses valguses paista, seda enam, et Ameerika presidendil on praegu ees Kongressi ja Senati nn vahevalimised ja vabariiklased peavad need tõesti võitma.

Riigiduuma
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Sellistes olukorras võib tõesti rääkida mitte ainult Venemaa majandusabi palvest ja kaubandussõja kiirest võitmisest Hiinaga, vaid ka lubadusest vallutada Marss ja alustada gaasi tootmist Jupiteril. Neile, kes on unustanud, tasuks meenutame, kuidas Venemaa kunagi tõesti USA-lt majandusabi küsis. Abiks on 29. septembri 1999 teade, mis on muutunud meie (Venemaa – toim.) riikliku häbi sümboliks: "Venemaa palub USA-lt veel veidi toiduabi. Ameerika Ühendriigid said Venemaa ametliku taotluse täiendava toiduabi saamiseks aasta lõpuni, ütles USA põllumajandusminister Dan Glickman Washingtonis. RIA Novosti teatel uurib Ameerika pool praegu seda taotlust. Glickmani avalduses rõhutatakse, et USA valitsuse reaktsioon täiendava toiduabi taotlusele sõltub sellest, kui edukalt toimub praegune USA teravilja ja toiduainete tarnimine Venemaale."

See tsitaat tuleks ilmselt panna kõikidesse ajalooõpikutesse ja aeg-ajalt ajakirjanduses üle korrata – kasvõi selleks, et noorem põlvkond teaks, millise arengu riik viimase 20 aasta jooksul läbinud on.

Valimiseelsel miitingul Illinoisis ütles Trump: "Ja ärge unustage, et Venemaa tahab meilt majandusabi" (And don't forget — Russia wants our help economically.). Me oleme saavutanud sellise jõukuse ja ma olen teinud tõeliselt head tööd — 11,7 triljonit dollarit. Venemaa tahab meie abi, kõik tahavad meie abi."

Siinkohal tasub mõnd asja meenutada: Venemaal (erinevalt paljudest teistest riikidest, sealhulgas USA) ei ole märkimisväärset välisvõlga, ta ei vaja IMF laenude refinantseerimist, see tähendab seda, millega Washington tõepoolest aidata saaks.

Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kaubavahetus ei ole märkimisväärne, et sellest saaks tuletada mingit Kremli tungivat soovi USA tariifide kaotamiseks. Ei saa rääkida ka toiduabist, sest Ameerika meedia tunnistab ise, et Venemaa teraviljaeksport on USA tarnijaid nende traditsioonilistelt turgudelt välja tõrjumas. Millised võimalikud variandid on veel jäänud?

Kui on tõesti suur soov asjas objektiivselt selgusele jõuda, võiks sellest Trumpi fraasist leida vihje, et Venemaa juhtkond sooviks sanktsioone tühistada. Esiteks, ei saa seda nimetada "abiks" ja teiseks, on Venemaa oma seisukohta korduvalt väljendanud ja see taandub valemile: "nemad on need kehtestanud, las nemad ise tühistavad, meie selles küsimuses läbirääkimisi ei pea."

Veelgi enam, mis puutub siia Ameerika presidendi avaldus, et ta on teinud suurepärast tööd ja et Ameerika Ühendriigid on 11 triljoni dollari võrra rikkamaks saanud? Kui käia Trumpi lausest üle Ockhami habemenoaga ("Ockhami habemenuga" ehk parsimoonia või ökonoomsuse printsiip — eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust – toim.), tuleb teha kaks järeldust.

Esiteks: Trump üritab publikut veenda, et Ameerika majanduses on kõik ilus ja see kasvab nii jõudsalt, et kõik, kaasa arvatud Vladimir Putin (kellega "suurepärasest kohtumisest" Trump samal valimisüritusel samuti kõneles), tahavad USA-lt abi.

Teine järeldus: Trump valetab oma majanduslike edusammude kohta ja Ameerika meedia on teda juba korduvalt tabanud valelt Ameerika enneolematust majanduskasvust ja rikkusest rääkides. Isegi praegune Ameerika president ise on öelnud (enne presidendiks valimist), et USA majandus on "vale" (sõnasõnaline tsitaat: "Meil on väga vale majandus" — "We have a very false economy."), kuid pärast seda pole seal midagi põhimõtteliselt muutunud.

Üldtunnustatud majanduskasvu mõõtmise viisiks peetakse SKT-d. Kuid Trump ei pea silmas mitte seda, sest USA sisemajanduse kogutoodang 2017. aastal oli 19,39 triljonit dollarit. Trump ei saanud seda füüsiliselt suurendada 50% võrra, ja see ilmneb kõigist olemasolevatest statistilistest andmetest.

Pealegi, vaatamata maksureformile ja tekkinud imporditariifidele, on välismaised otseinvesteeringud USA-sse 2018. aasta teises kvartalis negatiivsed, see tähendab, et investorid võtavad USA majandusest raha välja.

USA presidendi julgeolekunõuniku John Bolton sõjalennubaasil Andrews
© AP Photo / Andrew Harnik

Võibolla pidas Trump nendeks 11 triljoniks USA aktsiaturu kapitaliseerimise kasvu, mida oligarhist president kipub (põhjendamatult) pidama majanduskasvuks tervikuna, kuid siis on sellega seoses jälle mõned probleemid.

USA aktsiaturg langeb, ja viimaste kuudega on see kukkumine "ära söönud" kogu 2018. aasta kasvu. Mida siin siis kadestada on. Veelgi enam, Trump ise rõhutas kunagi, et turu mull on lõhkemas.

Peamine seisneb aga selles, et Ameerika Ühendriikide presidendi avaldused, mille kohaselt riigi võlakirjaturu kasv vähendab riigivõlga, on jama ja sellest on Ameerika meedia juba korduvalt kirjutanud ja Ameerika majanduseksperdid rääkinud.

Mitte Venemaa, vaid USA vajab välisriikide laenuandjate abi. Mitte Venemaal, vaid Ameerika Ühendriikides on investorid ja The Wall Street Journal ajakirjanikud paanikas, et välisinvestorid ei taha riigi võlakirju osta. Venemaa inforuumis on viimasel ajal moes skeptiliselt väita, et USA suur riigivõlg on Ameerika majanduse tõeliselt haavatavaks muutunud, kuid tegelikkust ei mõjuta see mitte kuidagi.

Piisab USA ametnike hinnangutest olukorrale riigivõlaga. Näiteks USA rahvusliku luureteenistuse direktor Dan Coates ütles, et "riigivõlg kujutab endast meie majanduslikule ja riiklikule julgeolekule kõige suuremat ohtu" ja rõhutas, et praegune riigivõlg "ei saa sellisel viisil jätkuda".

Sellises olukorras soovivad Ameerika Ühendriigid pigem ise teistelt riikidelt majandusabi. Lõppude lõpuks nutab Ameerika Ühendriikide president pidevalt Twitteris OPEC+Venemaa liidu otsuste pärast. See on just Ameerika Ühendriikide president, kes nutab Twitteris, et ei ole võimalik parandada kaubandusbilanssi riigis, kus pärast 20 aasta pikkust tootmise üleviimist teistesse riikidesse on unustatud, kuidas konkurentsivõimelisi kaupu toota.

Ameerika Ühendriikide president kurdab, et peamine oht Ameerikale on keskpanga intressimäärade tõstmine, sest Ameerika majandus on ülepeakaela võlgades ega suuda oma suuri võlgu refinantseerida. Kuid sellest kõigest ei saa Trump valimiskampaania ajal rääkida. Ja nii ei jäägi tal muud üle, kui rääkida olematutest edusammudest ja sellest, et kogu maailm tahab Washingtonilt abi ja Ameerika uut hiilgust puudutada. Kui Washington ei ole valmis probleeme tunnistama, siis ei saa nad kindlasti neid ka lahendada. Kogu ülejäänud maailm sellest ainult võidab.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

55
Tagid:
majandusabi, ameeriklased, Donald Trump, USA, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega