President Kersti Kaljulaid

Kaljulaid: Danske asjas tegid vigu nii Eesti kui Taani järelevalved

19
(Uuendatud 18:38 29.10.2018)
President Kersti Kaljulaid ütles Prantsuse telekanalile France24 antud intervjuus, et Danske rahapesu asjus tegid vigu nii Taani kui Eesti järelevalveasutused.

TALLINN, 29. oktoober — Sputnik. "Eestlased hoiatasid, et see [kahtlased tehingud Danskes – toim] aset leidis ning neid ei võetud kuulda. Seega võttis kauem – nii Eesti kui Taani järelelvalveasutustel –, et see lõpetada, sest puudus kiire koostöö. Me peaksime sellest õppima, et ei piisa vaid sellest, et saata kiri ning leppida, et meid ei võeta tõsiselt," ütles Kaljulaid, vahendab Pealinn.

Eesti ei teinud Danske rahapesu uurimiseks midagi >>

Presidendi sõnul tuleb juhtunut analüüsida ning pangad peavad aru saama, et kui järgida põhilisi läbipaistvuse ja tunne-oma-klienti (KYC) reegleid, siis ei satu pangad ka sellistesse probleemidesse.

The Wall Street Journal (WSJ) kirjutas eelmisel nädalal, et Taani finantsinspektsioon ei võtnud Eesti finantsinspektsiooni teateid Danske panga Eesti filiaali kahtlaste tehingute kohta tõsiselt ega vaevunud Eestiga koostööd tegema.

Eesti finantsinspektsioon kirjutas vahemikus 2007-2014 Taani ametivendadele ühtekokku kuus kirja, kus juhiti tähelepanu võimalikule rahapesule. Aja jooksul muutus kirjade toon seejuures aina tigedamaks. "Üks Eesti FI kiri oli brutaalne, pea kõige hullem asi mida ma lugenud olen ja ma olen lugenud väga kurjasid kirju," tõi WSJ välja ühe Danske töötaja ekirja kolleegile.

Lõpuks otsustasid 2014. aastal Eesti ametivõimud Danske Eesti filiaali peakontori läbi otsida ja kogusid tuhandeid inkrimineerivaid dokumente, ehkki selleks ei oldud endiselt saadud Taanist luba.

Seejärel koostati 340 leheküljeline raport, kus toodi üksikasjalikult välja filiaali rikkumised. Raport saadeti veel samal aastal Taani ametivõimudele. See oli kirjutatud aga eesti keeles ja taani ning inglise keelde tõlgiti see alles kolm aastat hiljem.

Danske tegevjuht astus tagasi >>

Venemaa teavitas juba 2007. aastal Danske panka, mis on nüüdseks sattunud Eestis toimunud võimalikku rahapesuskandaali, kahtlastest tehingutest ja klientidest panga Eesti filiaalis, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Sellest teatas septembris ajaleht Berlingske viitega pangas läbi viidud uurimise tulemustele.

Väljaanne märgib, et 2007. aasta juunis saatis Venemaa Keskpank Taani poolele kirja, milles väljendati muret mitteresidentidest klientide tegevuse pärast Sampo panga Eesti filiaalis, mis veel samal aastal läks Danske panga koosseisu.

Danske panga ümber puhkenud skandaali tõttu alustas Eesti prokuratuur 1. juulil Danske panga Eesti filiaali töötajate võimaliku rahapesu asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust.

Taani ajakirjanduse andmetel pesti selle pangaasutuse kaudu aastatel 2007-2015 suures koguses väidetavalt Venemaalt ja SRÜ riikidelt pärinevat raha. Nende vahendite kogusumma on hinnanguliselt vähemalt 8 miljardit dollarit.

Danske Bank asutati 1871. aastal Kopenhaagenis. See on Taani suurim pank ja Põhja-Euroopa oluline pangandusettevõte, millel on filiaalid ka piirkonna teistes riikides. Pangal on rohkem kui 5 miljonit klienti.

19
Tagid:
järelevalve, rahapesu, pangandus, intervjuu, majandus, France24, Danske Bank, Kersti Kaljulaid, Taani, Prantsusmaa, Eesti
Teema:
Danske rahapesuskandaal (16)