Работа таможенного поста Багратионовский в Калининградской области

Berlingske: asjata arvate, et Venemaa näol on tegu banaanivabariigiga

75
(Uuendatud 16:38 29.10.2018)
Lõviosa Lääne meediast ennustab, et Venemaa langeb varsti majanduskaosesse, kuid Flemming Rose kirjutab Berlingskes, et venelased ei virele üldsegi mitte vaesuses, nagu mõned ilmselt tahaksid. Rose toob neli näidet, et asjad edenevad Venemaal üsnagi hästi.

Flemming Rose, Inosmi osundusega Taani lehele Berlingske

Kuigi Venemaa majandus just ei hiilga, on riik, erinevalt Nõukogude Liidust, pankrotist väga kaugel. Vaatamata autoritaarsele režiimile ja vabaduse puudumisele on Venemaal toimunud oluline moderniseerimine.

Forbes: Venemaa majandus on valmis mis tahes sanktsioonideks >>

Minu hiljutine kolumn, kus ma püüdsin kõrvaldada eelarvamusi Venemaa olukorra kirjeldamisel ja selle analüüsimisel, on põhjustanud kuuma arutelu. Sellega seoses tahaksin tänada ajakirjanik Uffe Gardelit, kes parandas minu artiklis olnud ebatäpsuse.

Riigiduuma
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Nagu Gardel õigesti märkis, ei ole Venemaa majanduse kasvutempo alates 1998. aastast olnud Euroopas kõige kõrgem. Minu viide konservatiivsele Briti ajakirjale The Spectator oli ekslik. Kuid see ei mõjuta artikli üldist sõnumit — ajavahemikul 1998-2017 suurenes Venemaa majandus kiiremini kui enamikes Euroopa riikides. Selles on ühel meelel nii Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kui ka Maailmapank.

Ma ei kavatse tõestada, et Venemaa asjad lähevad suurepäraselt, see ei ole nii, eriti pärast 2013. aastat, kuid viimase 20 aasta jooksul (mil võimul on olnud Vladimir Putin) on Venemaa majandus tundnud end palju paremini, kui väidavad meedia ja analüütikud.

Kui küsida taanlastelt, millisel kohal on nende arvates Venemaa Euroopa riikide hulgas, siis paigutab enamik ta autsaiderite hulka, mis on põhimõtteliselt vale. Oluline on saada olukorrast Venemaal terviklik ülevaade, olenemata sellest, kas me peame Venemaad ohuks või kuidas me suhtume Venemaa režiimi toime pandud kuritegudesse.

Kui eeldada lõviosa Lääne meedias eeskujul, et Venemaa majandus on kokkuvarisemise äärel ja rahvas elab seal vaesuses, siis võib arvata, et riigis on küpsemas mäss ja pruugib vaid Putin kõrvaldada, kuidas tema režiim langeb ja Kreml muutub hoopis sõbralikumaks. Ma pean teile pettumuse valmistama — kardan, et see on illusioon.

Seda kinnitavad ka avaliku arvamuse küsitlused. 1999. aastal, kui võimule tuli Putin ja ma rõõmustasin koos teistega kommunismi langemise ja Venemaa asumise üle demokraatia ja turumajanduse teele, uskus ainult 10% venelastest, et riik liigub õiges suunas.

Täna, vaatamata autoritaarsuse suurenemisele ja vastuolulisele pensionireformile, toetab riigi kurssi tervelt 47%. Seda on 13% vähem kui aprillis 2018, kuid siiski palju rohkem kui 1990ndatel. Enamikes lääneriikides pole sedagi.

Pankrotimüüt

Väide, et Venemaa on pankrotis, paigal tammuv banaanivabariik, pole rohkem kui müüt. Jah, Venemaal on majandusraskusi, majanduse kasvutempo on langenud globaalsest tasemest allapoole, kuid vaatamata riigi juhtivale osale majanduses, püsivale korruptsioonile ja rahvusvahelistele sanktsioonidele on tema majandus ostujõu pariteeti arvestades seitsmendal, nominaalselt aga kaheteistkümnendal kohal maailmas.

Kui aga tulevikku vaadata? Milline saab olema olukord 21. sajandi keskel? 2015. aastal tegi PriceWaterhouseCoopers IMFi andmetel põhineva prognoosi.

2050. aastaks saab Venemaast kõige suurem riik Euroopas, kus on suurim rahvastik, ta jõuab kontinendil esikohale majanduse suuruse poolest ostujõu pariteeti arvestades.

Selleks ajaks tõusevad maailma suurimateks majandusteks Hiina, India, USA, Indoneesia ja Brasiilia. Ainsaks Lääne-Euroopa riigiks saab olema kümnendal kohal olev Saksamaa. Loomulikult ei saa pead anda, et kõik nii lähebki, kuid sellise prognoosi on välja töötanud asjatundjad, spetsialistid, kellest ei saa mööda vaadata nagu Kremli poolt kinni makstud Vene trollidest.

Venemaa moderniseerimine

Siinkohal ainult neli näidet Venemaa moderniseerimisest. Esiteks on inimeste keskmine eluiga alates 1990-ndatest aastatest kasvanud kaheksa aasta võrra ja see kasvab jätkuvalt. Venemaal õnnestus vältida demograafilist katastroofi, mida eksperdid ennustasid veerand sajandit tagasi.

Euroopa majanduskatastroofi lävel — süüdi on kolm riiki >>

Teiseks on Venemaa saanud maailma suurimaks tuumaelektrijaamade eksportijaks, mis on väga oluline praegusel kliimamuutuste ja alternatiivsete energiaallikate otsimisel ajastul.

Kolmandaks on Venemaast, erinevalt Nõukogude Liidust, kes pidi oma rahva toitmiseks ostma teravilja välismaalt, saanud põllumajanduse suurriik. Venemaa on täna maailma suurim teraviljatarnija. 2010. aastal ületas Venemaa teravilja eksport isegi relvaeksporti.

Ja lõpuks on Venemaa ainus Euroopa riik, kus on tekkinud digitaalsed hiiglased, kes võivad konkureerida Google'i, Facebooki, Uberi, Nortoni, Yahoo ja WhatsApp ning teiste Silicon Valley asukatega.

ÜRO aruandes, kus Taani on maailmas esikohal digitaalse dokumenditöötluse poolest, edestab Moskva pakutavatelt digiteenustelt Kaplinna ja Tallinna.

Järeldus: külma sõja ajal oli Lääne rivaaliks mittetoimiva majandusega totalitaarrežiim. Selles vastasseisus tõmbasime pika tiku välja meie (läänemaailm). Seetõttu tundub meile vale kujundi tõttu, et kõik meid ümbritsevad riigid on määratud poliitilisele ja majanduslikule kokkuvarisemisele. Hiina edu näitab, et see ei ole alati nii.

Kolm aastakümmet pärast külma sõja lõppu elame me uues maailmas, kus Lääne ülimuslikkus ei ole enam garanteeritud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

75
Tagid:
moderniseerimine, analüütika, poliitika, ühiskond, vaesus, majandus, Berlingske, Vladimir Putin, Venemaa