Работа таможенного поста Багратионовский в Калининградской области

Berlingske: asjata arvate, et Venemaa näol on tegu banaanivabariigiga

95
(Uuendatud 16:38 29.10.2018)
Lõviosa Lääne meediast ennustab, et Venemaa langeb varsti majanduskaosesse, kuid Flemming Rose kirjutab Berlingskes, et venelased ei virele üldsegi mitte vaesuses, nagu mõned ilmselt tahaksid. Rose toob neli näidet, et asjad edenevad Venemaal üsnagi hästi.

Flemming Rose, Inosmi osundusega Taani lehele Berlingske

Kuigi Venemaa majandus just ei hiilga, on riik, erinevalt Nõukogude Liidust, pankrotist väga kaugel. Vaatamata autoritaarsele režiimile ja vabaduse puudumisele on Venemaal toimunud oluline moderniseerimine.

Forbes: Venemaa majandus on valmis mis tahes sanktsioonideks >>

Minu hiljutine kolumn, kus ma püüdsin kõrvaldada eelarvamusi Venemaa olukorra kirjeldamisel ja selle analüüsimisel, on põhjustanud kuuma arutelu. Sellega seoses tahaksin tänada ajakirjanik Uffe Gardelit, kes parandas minu artiklis olnud ebatäpsuse.

Riigiduuma
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Nagu Gardel õigesti märkis, ei ole Venemaa majanduse kasvutempo alates 1998. aastast olnud Euroopas kõige kõrgem. Minu viide konservatiivsele Briti ajakirjale The Spectator oli ekslik. Kuid see ei mõjuta artikli üldist sõnumit — ajavahemikul 1998-2017 suurenes Venemaa majandus kiiremini kui enamikes Euroopa riikides. Selles on ühel meelel nii Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kui ka Maailmapank.

Ma ei kavatse tõestada, et Venemaa asjad lähevad suurepäraselt, see ei ole nii, eriti pärast 2013. aastat, kuid viimase 20 aasta jooksul (mil võimul on olnud Vladimir Putin) on Venemaa majandus tundnud end palju paremini, kui väidavad meedia ja analüütikud.

Kui küsida taanlastelt, millisel kohal on nende arvates Venemaa Euroopa riikide hulgas, siis paigutab enamik ta autsaiderite hulka, mis on põhimõtteliselt vale. Oluline on saada olukorrast Venemaal terviklik ülevaade, olenemata sellest, kas me peame Venemaad ohuks või kuidas me suhtume Venemaa režiimi toime pandud kuritegudesse.

Kui eeldada lõviosa Lääne meedias eeskujul, et Venemaa majandus on kokkuvarisemise äärel ja rahvas elab seal vaesuses, siis võib arvata, et riigis on küpsemas mäss ja pruugib vaid Putin kõrvaldada, kuidas tema režiim langeb ja Kreml muutub hoopis sõbralikumaks. Ma pean teile pettumuse valmistama — kardan, et see on illusioon.

Seda kinnitavad ka avaliku arvamuse küsitlused. 1999. aastal, kui võimule tuli Putin ja ma rõõmustasin koos teistega kommunismi langemise ja Venemaa asumise üle demokraatia ja turumajanduse teele, uskus ainult 10% venelastest, et riik liigub õiges suunas.

Täna, vaatamata autoritaarsuse suurenemisele ja vastuolulisele pensionireformile, toetab riigi kurssi tervelt 47%. Seda on 13% vähem kui aprillis 2018, kuid siiski palju rohkem kui 1990ndatel. Enamikes lääneriikides pole sedagi.

Pankrotimüüt

Väide, et Venemaa on pankrotis, paigal tammuv banaanivabariik, pole rohkem kui müüt. Jah, Venemaal on majandusraskusi, majanduse kasvutempo on langenud globaalsest tasemest allapoole, kuid vaatamata riigi juhtivale osale majanduses, püsivale korruptsioonile ja rahvusvahelistele sanktsioonidele on tema majandus ostujõu pariteeti arvestades seitsmendal, nominaalselt aga kaheteistkümnendal kohal maailmas.

Kui aga tulevikku vaadata? Milline saab olema olukord 21. sajandi keskel? 2015. aastal tegi PriceWaterhouseCoopers IMFi andmetel põhineva prognoosi.

2050. aastaks saab Venemaast kõige suurem riik Euroopas, kus on suurim rahvastik, ta jõuab kontinendil esikohale majanduse suuruse poolest ostujõu pariteeti arvestades.

Selleks ajaks tõusevad maailma suurimateks majandusteks Hiina, India, USA, Indoneesia ja Brasiilia. Ainsaks Lääne-Euroopa riigiks saab olema kümnendal kohal olev Saksamaa. Loomulikult ei saa pead anda, et kõik nii lähebki, kuid sellise prognoosi on välja töötanud asjatundjad, spetsialistid, kellest ei saa mööda vaadata nagu Kremli poolt kinni makstud Vene trollidest.

Venemaa moderniseerimine

Siinkohal ainult neli näidet Venemaa moderniseerimisest. Esiteks on inimeste keskmine eluiga alates 1990-ndatest aastatest kasvanud kaheksa aasta võrra ja see kasvab jätkuvalt. Venemaal õnnestus vältida demograafilist katastroofi, mida eksperdid ennustasid veerand sajandit tagasi.

Euroopa majanduskatastroofi lävel — süüdi on kolm riiki >>

Teiseks on Venemaa saanud maailma suurimaks tuumaelektrijaamade eksportijaks, mis on väga oluline praegusel kliimamuutuste ja alternatiivsete energiaallikate otsimisel ajastul.

Kolmandaks on Venemaast, erinevalt Nõukogude Liidust, kes pidi oma rahva toitmiseks ostma teravilja välismaalt, saanud põllumajanduse suurriik. Venemaa on täna maailma suurim teraviljatarnija. 2010. aastal ületas Venemaa teravilja eksport isegi relvaeksporti.

Ja lõpuks on Venemaa ainus Euroopa riik, kus on tekkinud digitaalsed hiiglased, kes võivad konkureerida Google'i, Facebooki, Uberi, Nortoni, Yahoo ja WhatsApp ning teiste Silicon Valley asukatega.

ÜRO aruandes, kus Taani on maailmas esikohal digitaalse dokumenditöötluse poolest, edestab Moskva pakutavatelt digiteenustelt Kaplinna ja Tallinna.

Järeldus: külma sõja ajal oli Lääne rivaaliks mittetoimiva majandusega totalitaarrežiim. Selles vastasseisus tõmbasime pika tiku välja meie (läänemaailm). Seetõttu tundub meile vale kujundi tõttu, et kõik meid ümbritsevad riigid on määratud poliitilisele ja majanduslikule kokkuvarisemisele. Hiina edu näitab, et see ei ole alati nii.

Kolm aastakümmet pärast külma sõja lõppu elame me uues maailmas, kus Lääne ülimuslikkus ei ole enam garanteeritud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

95
Tagid:
moderniseerimine, analüütika, poliitika, ühiskond, vaesus, majandus, Berlingske, Vladimir Putin, Venemaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega