Loode-Eesti jõgedes paranesid kalade elu- ja kudetingimused

Loode-Eesti jõgedes paranesid kalade elu- ja kudetingimused

45
Keskkonnaameti eestvedamisel viidi Nõva, Riguldi ja Veskijões ning Leidisoo peakraavis läbi parendustööd, millega muudeti veekogud kaladele paremini läbitavaks ning rajati lõheliste kudealasid kalade arvukuse tõstmiseks.

TALLINN, 25. oktoober — Sputnik. Enamik Loode-Eesti jõgedest on oma väiksuse tõttu üsna kalavaesed, kuid ühendus merega muudab need sobivaks kudemisalaks jõgedesse kudema siirduvatele meriforellile ja jõesilmale, teatas Keskkonnaamet.

"Seni on jäänud meie Loode-Eesti jõgede potentsiaal täies mahus kasutamata, kuna nad on kohati kehvasti läbitavad ja neis puudub piisaval hulgal kiviklibust kudesubstraate. Kõigil nendel veekogudel on kalade jaoks puudulike elutingimuste tõttu jõe ökoloogiline seisund täna rahuldav või kesine. Nüüd peaks aga tänu parendustöödele veekogude seisund paranema ja seeläbi kasvab ka lõheliste arvukus," lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja tasud, illustratiivne foto
© Sputnik / Сергей Мальгавко

Riguldi jõel puhastati 300 meetrisel lõigul setetest merelahe sügavamasse ossa suubuv suudmeharu ja voolusängi täissettimise vältimiseks suleti jõe kõrvalharud. Samuti rajati Riguldi jõe kolmele lõigule kokku 16 kudepadjandit ehk ala, kus meriforell endale kiviklibu sisse sabaga pesalohu teeb ja sinna marja koeb.

Kalapääsude ja paisude omanikud peavad tagama rajatiste toimimise>>

Leidisoo peakraavis lammutati kalade kuderännet takistav vana truup ja kraavi neljale lõigule rajati 20 kudepadjandit.

Veskijõel lammutati kunagi kalakasvanduse tarbeks jõe paisutamiseks rajatud betoonvare, mis oli kaladele läbimatu rändetõke. Lisaks puhastati Veskijõe 900 meetrine lõik setetest, mis aitab meriforellil ja jõesilmul liikuda ülesvoolu merest ca 2,5 km kaugusele jäävale Vaisi vesiveski langule.

Nõva jõe neljale lõigule rajati 24 kudepadjandit ning suurveega kaasneva liigse erosiooni vältimiseks kindlustati jõekaldad maakividega. Nõva jõe voolukiiruse aeglustamiseks ning kaladele puhkealade loomiseks paigutati 50-80 cm diameetriga maakive ka jõesängi.

Kalur kõneles talvise kalapüügi ohutusreeglitest>>

"Kõigi nende tööde tulemusena paraneb meriforelli juurdepääs kudealadele ja sobiva kvaliteediga kudealade hulk kasvab keskmiselt 3-5 korda võrreldes senise olukorraga. Arvutuslikult suureneb Nõva jõel meriforelli taastootmispotentsiaal merre rändava noorkala ehk laskuja järgi praeguselt 180 isendilt ligi 300 laskujani aastas. Riguldi ja Veskijõe puhul on mõlema jõe puhul kokku oodatav tulemus enam-vähem samas suurusjärgus. Samuti paranevad oluliselt sarnast kudeala vajava jõesilmu sigimistingimused ning töödel on positiivne mõju ka teiste Läänemere töönduskalade, näiteks haugi, särje, lutsu ja ahvena taastootmisele," selgitas Aimar Rakko tööde mõju kalastikule.

Jõgede taastamistööde maksumus oli kokku 124 782 eurot ning seda rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020. a perioodi vahenditest. Projekti juhib Keskkonnaamet.

45
Tagid:
parendustööd, Nõva, Veskijõe, Leidisoo, Riguldi, Loode-Eesti
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega