Euroopa Liidu lipp

Euroopa majanduskatastroofi lävel - süüdi on kolm riiki

114
(Uuendatud 15:35 17.10.2018)
Kreeka president Prokópis Pavlópoulos teatas kohtumisel saksa kolleegi Frank-Walter Steinmeieriga, et tema riik nõuab Saksamaalt Teise maailmasõja aastatel tekitatud kahjude hüvitamist.

TALLINN, 17. oktoober — Sputnik. Hüvitiste kogumaht hinnatakse 279 miljardile eurole – veidi enam sellest, mis Ateena sai kaheksa aasta eest Euroopa majandusabi programmide raames.

Mispärast kreeklased naasevad uuesti teema juurde, mille Merkel juba kolm aastat tagasi "sulges" ja kui kiiresti õmblused, mis Euroopa Liitu kinni hoiavad, lõplikult lahti hargnevad, sellest on juttu RIA Novosti artiklis.

Ei tule andestada, vaid nõuda

Sõjajärgsete reparatsioonide väljamaksmisest ei kõnele Kreeka valitsus sugugi esimest korda.

"Nõukogude okupatsiooni" tasaarvestus>>

Okupatsioonide muuseum
© Sputnik / Вадим Анцупов

2015. aastal teatas Angela Merkel läbirääkimistel Kreeka peaministri Aléxis Tsíprasega, et Berlin loeb selle küsimuse suletuks. Kuid kreeklased on teist meelt. Hiljutisel visiidil Kandalose külla Kreeta saarel, kus fašistid hukkasid 180 inimest, nimetas Tsípras reparatsioonide sissenõudmist Kreeka valitsuse "ajalooliseks kohustuseks". Pavlópoulos naases selle teema juurde kohtumisel Steinmeieriga.

"Me leiame, et Kreeka nõudmised okupatsioonivõla hüvitamiseks ja reparatsioonide tasumiseks on juriidiliselt põhjendatud ja võivad olla kohtumenetluse objektiks," märkis ta.

Juhul kui asi jõuab kohtuni, on Kreekal käes trumbid, mida Saksamaal ei ole. Pärast sõda sai Ateena reparatsioone ainult Roomalt ja Sofialt. Sakslased mitte ainult ei jätnud maksmata 115 miljonit marka (oma 59 miljonit eurot) okupatsiooni ohvritele, vaid ei tagastanud sedagi, mille natsid Kreeka Pangalt ära võtsid, praegu on see summa võrdne kümne miljardi euroga.

Ja seda arvestamata Ateena 2,7%-list osa reparatsioonide kogumäärast, mille Saksamaa kohustus Pariisi rahukonverentsi tulemusena välja maksma. Kokkulepe Kreekaga jäigi allkirjastamata.

Väärib märkimist, et nõudes välisvõlga ületavat 41 miljardi euro suurust summat, võib Ateena astuda vägagi ambitsioonika sammu: teatada, et loobub range kokkuhoiu poliitikast ning IMF-i, Euroopa Keskpanga ja EL-i maksetest, kuni Berliin ei hüvita riigile sõjakahjusid.

Balti riigid, hüvitis ja Venemaa: kes kellele võlgu on?>>

Niisugune majanduspoliitiline väljapressimine on täiesti tõenäoline, kuna vaatamata riigivõla, mis juba möödunud aasta lõpul ulatus üle 178% SKP-st, restruktureerimisele ei ole Ateena ikkagi siseraskustega toime tulnud ega teeni piisavalt raha oma laenu teenindamiseks. Kiusatus lahendada võlaprobleemid Saksamaa arvel on liialt suur.

Pitsa kiilulööjate laual

Suur on ka tõenäosus, et lähimal ajal nõuab Itaalia uus valitsus oma tohutu, 131%-ni SKP-st ulatuva riigivõla restruktureerimist ja teatab kavatsusest lahkuda Euroopa Liidust.

Oktoobri algul andsid Austria väljaande Contra Magazin ajakirjanikud teada, et Itaalia majandusarengu minister Luigi Di Maio ja siseminister Matteo Salvini on niisuguse otsuse tulised pooldajad.

Tõepoolest, Euroopa majanduspõhimõtted ei soodusta Itaalia võla ja tööpuuduse kahanemist. Valitsuskoalitsioon on juba esitanud Brüsselile uue eelarve, mis kõige muu kõrval eeldab puudujäägi suurendamist 0,4% võrra üle lubatud kahe protsendi.

Juhul kui eelarve heaks kiidetakse, nõuavad ülejäänud kriisiriigid, sealhulgas Kreeka, Hispaania ja Portugal samalaadseid järeleandmisi. Aga kui Brüssel keeldub, võib Itaalia tõesti järgida Suurbritannia eeskuju ja käivitada EL-ist lahkumise protsessi. Sedavõrd radikaalne samm raputab kõvasti Itaalia majandust, rääkimata juba Euroopa Liidu täielikust kokkuvarisemisest. Aga teatud mõttes on risk Euroopa ühe suurima majanduse jaoks õigustatud.

Esiteks, tekib võimalus alandada makse ja ettevõtlustasusid, mis mõnedes linnades ulatuvad kuni 70%-ni, mis avaldab positiivset mõju riiklikele ettevõtetele.

Teiseks, see võimaldab riigi majandust mitmekesistada ja taaselustada hulgaliselt perefirmasid, kes on turult lahkunud, eeskätt võivad need naasta traditsioonilise kalapüügi juurde, mille asemele EL on kinnistanud lõunapoolsetele riikidele turismitööstuse.

Baltlaste suur unistus — igaühele vähemalt kolm vene orja>>

Kolmandaks, paraneb kaubavahetus Venemaaga. Itaalia endise senaatori Roberto Mura sõnul kaotab riik venevastaste sanktsioonide tõttu aastas üle kahe ja poole miljardi euro.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kandis Eesti Nõukogude okupatsiooni ja II maailmasõja tagajärjel suurimat kahju inimkaotuste näol
© Sputnik / Вадим Анцупов

Inglanna pasandab

Ärevakstegevad uudised saabuvad ka Suurbritanniast: Theresa Mayl ei õnnestu pehmes lahkumises Euroopa Liidust kokkuleppele jõuda.

Oktoobri keskel kukkus läbi järjekordne katse kokkulepet saavutada. Sel korral sai komistuskiviks tollipiir Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahel.

Brexitile vaatamata on London lootnud jääda Tolliliidu liikmeks, kuid Euroopa pole sellega päri. Ja nüüd jääb kahel Iirimaal omavahel piiri jagada, millele nii Dublin kui Belfast otsustavalt vastu seisavad.

"Kahjusid on": Kiievis hinnati oma kannatusi Krimmi silla pärast>>

Saksamaa valitsus teatas, et valmistab ette seaduseelnõu Suurbritannia EL-ist lahkumise karmi stsenaariumi puhuks, mis ei näe ette mingisugust üleminekuperioodi. Teisisõnu juba 29. märtsist 2019. aastal suletakse Suurbritannia ettevõtetele pääs Euroopa ühisturule. Ameerika analüüsikeskuse RAND hinnanguil toob see kaas Suurbritannia SKP kahanemise kümne aastaga 6,7% võrra.

114
Tagid:
hüvitamine, kahjud, Euroopa Liit, Kreeka, Saksamaa
Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud, illustreeriv foto

Forbes: USA sanktsioonid Nord Stream 2 vastu on lootusetult hilinenud

(Uuendatud 10:27 31.12.2019)
USA finantsväljaande Forbes analüütikud leiavad, et Washingtoni sanktsioonid Nord Stream 2 vastu ei suuda enam torujuhtme ehitamist takistada.

TALLINN, 31. dets — Sputnik. USA kongress hilines terve aasta võrra Vene-Saksa torujuhet Nord Stream 2 piiravate meetmete vastuvõtmisega, teatati Ameerika finants- ja analüütilises väljaandes Forbes.

"Need sanktsioonid on liiga nõrgad ja liiga hilinenud. Need ei meeldi isegi Venemaa vastastele," ütles väljaande analüütik Kenneth Rapoza.

Lisaks märkis Forbes, et selleks ajaks, kui Ukraina gaasitransiidiriigina energiaturule naaseb, kaotab USA ühe peamise argumendi Venemaa gaasi impordi vastu. See muudab Washingtoni vedelgaasi tarnete edendamise Euroopas märkimisväärselt keerukamaks.

"Nord Stream2 projekt on alati Ukraina jaoks kõrvakiiluks olnud," lõpetas Ameerika väljaanne.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA Riigidepartemang andis võimaluse Nord Stream 2 valmis ehitada.

Ettevõtted, kes tegelevad gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamisega, ei satu Ameerika sanktsioonide alla, kui nad peatavad töö enne 20. jaanuari 2020, järelikult tekkis neil võimalus järelejäänud aja jooksul torude paigaldamine merealusel lõigul lõpule viia.

Nord Stream 2 projekt näeb ette kaheharulise gaasijuhtme rajamist Venemaa rannikult läbi Läänemere Saksamaani, läbilaskevõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Selle maksumus on 9,5 miljardit eurot.

Oktoobri lõpul andis Taani loa gaasijuhtme paigaldamiseks oma mandrilavale Läänemeres. Enne seda oli projekt kooskõlastatud Saksamaa, Rootsi ja Soomega.

Projekt Nord Stream

Ehituse vastu on Ukraina, kes kardab kaotada oma tulusid Venemaa gaasi transiidist, Euroopa Liidus oma veeldatud maagaasi reklaamiv USA ja mõne teised riigid, sealhulgas Poola, Leedu ja Läti.

Lugege lisaks:

Tagid:
sanktsioonid, poliitika, majandus, gaas, Nord Stream 2
Teema:
Nord Stream 2
Samal teemal
Nord Stream 2
Машинный блок атомной станции

Venemaa ja Türgi asutasid tuumajaama ehitamiseks ühisettevõtte

(Uuendatud 13:10 30.12.2019)
Vene–Türgi koostöö, mis käib edukalt gaasitransiidi, relvastuse ja rahuvalve alal, täienes Akkuyu tuumajaama ehitamisega.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Vene insenerid käivitavad juba 2023. aastal Türgis Akkuyu tuumaelektrijaama esimese energiaploki — uue tuumajaama rajab spetsiaalselt selleks asutatud ühisettevõte.

Ühisettevõtte "vanemateks" said RIA Novosti teatel Akkuyu ehituse peatöövõtja, Vene kontsern Titan-2, mis kuulub riigikorporatsiooni Rosatom juhtimisahelasse, ja üks suurimaid erainvestoreid, Türgi ehitusfirma İçtaş.

Генеральный директор государственной корпорации по атомной энергии Росатом Алексей Лихачев
© Sputnik / Максим Богодвид
Venemaa riikliku aatomienergiakorporatsiooni Rosatom peadirektor Aleksei Lihhatšov

Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšovi sõnul võimaldab asutatud Vene–Türgi allianss loota projekti edukale elluviimisele.

Akkuyu TEJ esimesele energiaplokile pandi nurgakivi 2018. aasta kevadel. Tuumajaama projekt hõlmab neli energiaplokki Venemaa "kolmanda pluss" põlvkonna reaktorseadmetega VVER-1200, mis vastavad kõige rangematele, nn Fukushima-järgsetele ohutusstandarditele.

Akkuyu TEJ projekti kogumaksumus on umbes 20 miljardit dollarit. Uue tuumajaama esimene energiaplokk käivitatakse 2023. aastal, edaspidi on kavas käiku lasta üks plokk aastas. 

Akkuyu TEJ projekt viiakse ellu skeemi "ehita, valda, käita" kohaselt: Vene pool ehitab Türki tuumajaama ja hakkab seda juhtima.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et uue rahvusvahelise trendi — keskkonnaaktivistide meelest "räpasest" energeetikast tulenevate kliimamuutuste vastase võitluse — taustal on "rahuliku aatomi" kasutamine uuesti populaarsust võitnud.

Oma "minituumajaama" ehitamisest on mõeldud isegi väikeses Eestis, mille põlevkivienergeetikale on Brüssel kuulutanud lõpliku surmaotsuse, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Lugege lisaks:

Samal teemal
Berliinis oodatakse IEAE järeldusi Iraani "tuumalao" kontrollimisest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega